Tänavu märtsikuus sai Poola ulme 250-aastaseks, sest just 15. märtsil 1776. aastal avaldas Michał Grölli kirjastus Ignacy Krasicki traktaadi "Mikołaj Doświadczyński juhtumused" (Mikołaja Doświadczyńskiego przypadki), mis on Poola kirjanduses nii esimene ulmeromaan kui ka esimene Poola romaan üleüldse.
Teatmeteosed kirjeldavad teost kui kolmest nn raamatust koosnevat romaani, kus esimene raamat kirjeldab aadlivõsu Mikołaj Doświadczyński kehva haridusteed, armulugu, edasisi õpinguid ja sellega kaasnevaid prassinguid ja mänguvõlgu. Just võlgade tõttu peab Mikołaj elukohti vahetama ja leiab end lõpuks põgenikuna Aasiasse suunduval laeval. Teine raamat kirjeldab Mikołaj elu troopilisel Nipu saarel ja sealset utoopilist ühiskonda. Saareelu muudab Mikołaj arusaamu elust ja maailmast ning kui ta pärast seiklusi ja eksirännakuid kolmandas raamatus Poolasse tagasi jõuab, siis püüab ta saarel kogetut ka oma kodumaal ellu viia.
Romaan on üheaegselt seikluslugu, filosoofiline traktaat, satiir, robinsonaad, kasvatusromaan ning utoopia kui ka kõigi utoopiate kriitika. Ignacy Krasicki oli oletuslikult lugenud kõiki tolleks ajaks ilmunud olulisi utoopiaid, viitas neile ja kritiseeris. On väidetud, et "Mikołaj Doświadczyński juhtumused" on Jean-Jacques Rousseau ideede belletriseeritud esitamine, aga on ka väidetud, et Krasicki hoopis polemiseerib Rousseau'ga.
Ignacy Krasicki teosest koorub välja seisukoht, et kuigi ideaalne ühiskond on tore ja selle poole peaks me püüdlema, on kõikidesse utoopiatesse sisse kirjutatud üks häiriv vastuolu. Mida ideaalsem ühiskond, seda enam on kõik n-ö paika pandud ja kalkuleeritud ning taolise kuitahes ideaalse ühiskonna saavutamisel unustatakse ära inimene ja tema vabadused. Kompleksele arengule eelistakse pigem n-ö uue ja sobiva inimese kasvatamist, tahab ta seda siis või mitte...
Kes üldse oli Poola esimese ulmeromaani autor? Kuigi siinmail on Ignacy Krasicki (1735–1801) nimi praktiliselt tundmatu, on tegu Poola vaimuelu suurkujuga. Olulisest aadlisuguvõsast pärit vaimulik, kirjanik, filosoof ja entsüklopedist. Piiskop, hiljem peapiiskop, kes kirjutas lehelugusid, luulet, muinasjutte, traktaate ja romaane. Lisaks juba mainitud traktaadile avaldas Krasicki veel ühe ulmeromaani – "Ajalugu jagatuna kahte raamatusse" (Historia na dwie księgi podzielona; 1779) –, kus peategelane puuvaigust valmistatud palsami abil end noorendab ja ajas tagasi rändab. Krasicki tõlkis ka poola keelde maailmakirjanduse tüvitekste ja temagi tekste tõlgiti teistesse keeltesse, reeglina saksa, prantsuse ja vene keelde.
Ignacy Krasicki umbes 1767. aastal. Per Krafft vanema maal.
Milline on romaani "Mikołaj Doświadczyński juhtumused" koht poola kirjanduses? Lühidalt öeldes: oluline. Romaanist on ilmunud kümmekond kordustrükki ja käesoleva juubeliaasta juunis ilmub järjekordne, sedapuhku ulmesarjas "Archiwum polskiej fantastyki", mis püüab kaasaegsele lugejale teha kättesaadavaks kõik olulise poola ulme. Ja kui juba ulmest rääkida, siis Zbigniew Przyrowski, keda sageli austavalt Poola Hugo Gernsbackiks nimetatakse, koostas ja avaldas 1973. aastal antoloogia "Uus tsvilisatsioon" (Nowa cywilizacja), kus ta võttis ühte köitesse kokku peaaegu 200 aastat Poola ulmet. Antoloogia esimene ilukirjanduslik tekst oligi Ignacy Krasicki "Nipu saar" (Wyspa Nipu) ehk siis Przyrowski valitud ja pealkirjastatud kümneleheküljeline katkend romaani "Mikołaj Doświadczyński juhtumused" teisest osast. Tõenäoliselt on see katkend kõik, mida keskmisest huvilisem poola ulmefänn Krasicki loomingust tänapäeval teab, aga pealt kahesaja aasta vanuse teksti kohta polegi seda nii vähe.
