Laupäeval, 25. septembril toimus kirjandusfestivali Prima Vista raames ja Jaak Tombergi juhtimisel futuroloogiline kongress, mis oli pühendatud Stanisław Lemi sajandale juubelile. Alljärgnev on põgus reportaaž Tartu kirjanike majas toimunust.

Kuigi mind oli üritusele esinema kutsutud päris ammu ja kuigi me Jaak Tombergiga aeg-ajalt sel teemal vestlesime, polnud mul suurt aimu, mis tegelikult juhtuma hakkab. Ma teadsin enda osa, teadsin Joel Jansi ettekannet ja see oligi suuresti kõik. Mõtlesin küll, et Stanisław Lemi lainel olen ma pea pool aastat olnud, tänavusel HÕFFil umbes kolm-neli korda Lemist rääkinud, aga laupäeva hommikul oli siiski pisut ebalev tunne.

rahvas

Rahvas koguneb. Foto: Olari Pilnik

Kirjanike maja uksel võttis meid ajastuomaselt vastu koroona(passi)kontroll, kuid edasi sukeldusime me kongressihotelli – juba fuajees oli kohvrite virn, kõikjal sebisid ringi vormirõivas tütarlapsed, hotelli külastajad, avatud oli juuksur jne. Registreerisime end, vaatasime tuttavate otsinguil ringi ning pea kohe kohtusime kirjanike Mairi Lauriku ja Veiko Belialsiga, kel oli üritusel oma (sala)roll täita. Hiljem lisandusid ka mitmed ulmefännid jne. Lühidalt: hakkas looma!

riitus

Kohe algab avariitus. Foto: Olari Pilnik

Kell 11 algas avariitus, mille viis läbi tõenäoliselt okultseim eesti kirjanik Paavo Matsin. Mees oli talaaris, seletas toimuvat, näitas vahendeid, pomises palvet/loitsu, konsumeeris pitsi piiritust ja toore vutimuna, tegi kuradikese marionetiga tiiru saalile peale ning kutsus rahvast altari juurde piiritust ja vutimuna maitsma või siis martsipanibeebisid, kui piiritus liigkarm tundub. Rahvas oli veel pisut riituse mõju all, aga Reaktori peatoimetaja Laura Loolaid kogus end kiirelt ja oli esimesena piiritust proovimas ja seejärel läks veel mõnigi...

jack

Jaak Tomberg kuulutab kongressi avatuks. Foto: Olari Pilnik

Riitusele järgnes avasõnavõtt Poola Vabariigi saatkonna kultuuriekspert Sławomira Borowska-Petersonilt, kes rääkis Stanisław Lemist üldisemalt ja olmelisemalt, pikkides juttu lustlikke juhtumisi Krakówi suurvaimu elust. Järgmisena võttis sõna Jaak Tomberg, kes kuulutas kongressi avatuks ja juhatas sisse sümpoosiumi.


pawel

Paweł Frelik räägib Stanisław Lemi seostest muu meediaga. Foto: Olari Pilnik

Sümpoosiumit alustasin mina, Jüri Kallas ja ma rääkisin linnulennuliselt Stanisław Lemi elust ja loomingust, peaasjalikult loomingust. Järgmisena sai sõna Joel Jans, kes kõneles luhtunud kontaktist – teemast, mis kordub Lemil teosest teosesse. Seejärel rääkis Paweł Frelik Varssavi ülikoolist, keskendudes Stanisław Lemi seostele muu meediaga, eelkõige muidugi filmidest, aga ka muusikast, videomängudest jne.


slawomira

Sławomira Borowska-Peterson juhatab pööningukinos filmi sisse. Foto: Olari Pilnik

Seejärel väike paus, kerged joogid ning kongress jätkus kahe kattuva üritusega. Pööningukinos näidati dokumentaalfilmi „Stanisław Lem, „Solarise“ autor“ (rež Borys Lankosz) ja keldris toimus Stanisław Lemi kogumiku „Robotite muinasjutud” esitlus. Kunstiteadlase Andrus Laansaluga rääkisid Rauno Alliksaar ja Siim Lill ning Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv rääkis, kuidas taoline unikaalne raamat sündis.


muinasjutud

Raamatu „Robotite muinasjutud” esitlus. Laua ümber istuvad ja vestlevad Katrin Reinmaa, Siim Lill, Andrus Laansalu ja Rauno Alliksaar. Foto: Olari Pilnik

Kella kolmest oli dinee ehk einepaus. Toimus vaba suhtlus. Üldiselt oli mul Joeliga juba üsna mõnus olla – sümpoosium peetud ja sai vabalt ringi käia, vestelda. Mairi ja Veiko seda aga endale lubada ei saanud, sest nende ülesandeks oli sekkuda ja lugeda ette katkendeid hõrkudest ja mitte nii hõrkudest ulmeteostest ning irriteerida telefonitsi nendesamade lõikudega ka hotelli külastajaid, kes ettevaatamatult numbritoa telefoni kasutasid...

tshill

Kerge vestlus pärast dineed. Foto: Olari Pilnik

Kella neljast hakkasid esinema kirjanikud, kes pidasid umbes veerandtunniseid sõnavõtte, mis sobisid (või päris ei sobinud) futuroloogilise kongressi raamistikku. Kohal oli kuulsaid ja vähemkuulsaid kirjanikke, kes esinesid neljaste gruppidena. Esinejate hulka olid arvatud ka meie inimesed Triinu Meres ja Mairi Laurik, keda sai ka kuulamas käidud.

laup kava

Umbes siis ka me jaks suuresti lõppes ning me lahkusime kongressilt. Oli himu toeka prae ja mõne kannujoogi järele ning eks ürituse virr-varr hakkas ka juba pisut väsitama.


Jana

Jana Raidma filmis palju ja olulist, mida tulevikus kindlasti näha saab. Foto: Olari Pilnik

Kuigi ma päris lõpuni kohal ei viibinud, võin siiski teatavaid kokkuvõtteid teha. Kirev üritus, kus igaüks, kes teemaga vähegi haakus, võis leida midagi, mis teda huvitab. Kuna „Futuroloogiline Kongress“ oli Euroopa Kultuuripealinna Tartu 2024 raames toimuva Prima Vista kirjandusfestivali „Paremad ja halvemad tulevikud“ eelüritus, siis vaatan ma väga lootusrikkalt tulevikku ja juba ootan seda kultuuripealinna aastat.



Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0747)