Tõlkinud Tiina Randus

Tänapäev, 2021

559 lk

Põhikooli teadusainete õpetaja Ryland Grace avastab end koomast ärgates kosmoselaevast ilma mälestusteta sellest, kes ta on või kuidas ta sinna sai. Kiiresti saab selgeks, et kolmest meeskonnaliikmest on tema ainus ellujäänu. Tasapisi, paralleelselt mälu taastumisega, saab Grace aru, miks ta parasjagu võõras tähesüsteemis on – Maa tuleb päästa inimkonna väljasuremise eest ja tema on ainuke, kes seda teha saab. Õnneks leiab ta endale varsti tulnukast sõbra Rocky, kes on samal, oma planeedi päästmise, teekonnal ja teadagi, kaks pead on parem kui üks.

Plaanisin raamatu põhjal tehtud filmi kinno vaatama minna, kuid kuidagi ei leidnud selleks aega. Nüüd raamatukogus suvelugemist otsides jäi aga raamat näpu vahele ja mõtlesin selle enne läbi lugeda. Viis- ja poolsada lehekülge läks kiiresti ja nädalaga oli raamat läbi, jättes hinge rahulolematuse, et lugu otsa sai. Oleksin suurima rõõmuga veel nelisada lehekülge lugenud. Samal päeval, kui raamatu lõpetasin, kontrollisin igaks juhuks videolaenutust ja – oh seda rõõmu – nüüd on ka film saadaval. Vaatasime seda terve perega ja olime väga rahul, kuigi minul muidugi jooksis raamatu tegevustik paralleelselt peas.

Ütlen kohe ära, et raamatu kohta ei ole mul öelda mitte ühtegi halba sõna. Minu jaoks teeb „Ave Maria” eriliseks asjaolu, et selles loos ei ole ühtki negatiivset tegelast. Tavaliselt on ulmelugudes pahalasi jalaga segada, alates tulnukatest ja lõpetades valitsustegelastega. „Ave Marias” aga panevad erinevad rahvused sõbralikult seljad kokku, et maailma ähvardava ohuga ühiselt toime tulla. Olgu hiinlane, venelane või ameeriklane – kõik on vennad.

Samamoodi on eriidanlastega. Kui tihti me näeme sõbralikke tulnukaid? Aga siin kohtame ülitoredat ja tarka ämblikku meenutavat tulnukat, kes on esimesest hetkest peale geniaalne ja võluv. Siinkohal teeb raamat filmile pika puuga ära, sest sellesse jagub Rockyt ja tema leiutisi tunduvalt rohkem. Tahan väga kiita ka tõlkijat, kes on teinud suurepärast tööd Rocky kõneviisi eestindamisel. Lausa rõõm on lugeda.

Raamat on puupüsti täis teadust – bioloogiat, füüsikat, astrofüüsikat, keemiat ja kõike muud. Õnneks ei hakka see aga segama. Mul ei tekkinud kordagi tunnet, et ma ei saa aru, millest jutt käib, nii et panen parem raamatu ära. Tegelikult oli seda väga raske käest panna. Suurt osa mängivad raamatus ka soe huumor ja inimlikkus. Mulle meeldib, kuidas autor omistab inimkonna parimad tunded ja omadused nagu sõbralikkus, üksteisest hoolimine ja nutikus, ka eriidanlastele. Mõte, et erinevatel planeetidel alguse saanud elu on pärit ühest ja samast kosmoserakust, peegeldab suuremas plaanis inimeste ja tulnukate vendlust ning loob üdini positiivse ja sooja õhustiku.

Filmi kohta ma pikemalt midagi ei ütle, kui et vaadake filmi ja lugege raamatut, mõlemad on väga head.