„Verihambuline” Tamur Kusnets
Kuigi veel paar aastat tagasi oli Tamur Kusnets minu jaoks tabula rasa, siis nüüdseks, olles lugenud autori kõiki ilmunud pikemaid proosatekste, sobitus käesolev raamat autori loomingusse igati kenasti. Kuigi raamatu tagakaanel reklaamitakse lugejale antud lugu kui tõsijuttu, siis on tegu ikka täiesti ulmelise tekstiga, mõnes mõttes võib-olla pigem hoiatava mõistujutuga. Raamatu tegevus toimub Pärnumaa rannikul, kolkapiirakonnas, kus meie tänapäev ja müstilised sündmused hakkavad kokku sulama, seega liigitaks teose pigem linnafantaasia žanrisse. Kuigi jutt ei ole väga pikk, siis sisu on tal ikkagi päris korralikult ning välja on tulnud igati ontlik meestekas – raamat lugejale, kellele meeldib madistamine, seiklus ja seks.
Peategelane, O. K. Aruhame, erru läinud vanemveebel, on ilmselt nii mõneski mõttes autori alter ego alternatiivses maailmas: taust ja huvid kattuvad, nii et ilmselgelt on tegu fantaseeritud pensionipõlve veetmisega. Käid jahil, tarbid ohtralt kärakat, hoiad ennast vormis, et eelnev kõik hästi välja tuleks, ja ka ööklubis on naiste seas lööki – tundub ju päris õdus jõudeelu. No ja kui samal ajal hoiad ka riigikaitsel kätt pulsil, et dessant randa ei maabuks, siis on ka vanaduspõlve eesmärk täiesti olemas. Ühesõnaga kõik baasvajadused on antud raamatus käsitletud ning isegi natukene kogenumad lugejad, kes näiteks „Kronošütisti” läbi lugesid, saavad ka siit nii mõnegi detaili jahipidamise või naiste eest hoolitsemise kohta teada.
Autor kasutab suhteliselt lühikeses loos mitmeid müütilisi motiive – tunda on nii germaani, slaavi kui ka kohalike muinasjuttude mõjutusi, aga mitte ainult iidset folkloori: leidub ka näiteks stseene, mis ei jää millegi poolest alla kultusfilmile „Kiskja”. Lisaks suurepärastele koostisosadele pööratakse ka hea ja kurja arusaam parajalt pea peale ning sellega saavutab autor kohati üllatavalt uudse ning värske vaatepunkti. Teisalt tuleb siia kohe hoiatus anda, et lisaks pööramisele toimub ka korralik ülepanemine, et lugejates vastakaid tundeid tekitada. Autorile meeldib võtta devil's advocate’i positsiooni ning näidata muidu põhivoolus nii kindlalt kinnitunud fakte ja tõekspidamisi hoopis uues valguses ning see ehk ongi selle teose võlu: muidu võib-olla isegi väga kohatud ja äärmuslikkusele kanduvad ideed sobivad loo konteksti vägagi hästi. Sellised torked ärgitavad lugejat mõtlema, et kas kõik, mis meile igalt poolt ette söödetakse, on ikka see dogmaatiliselt ainuõige maailmavaade või peaks kaaluma ka alternatiive ning kõikidest allikatest ühtse pildi kokku panema.
Tundub, et ka sellised väheke karusemad, aga tingimata volüümikad naissoo esindajad on autori loomingus kohustuslikud ja kuigi raamatu alguses ei ole kuskil ühtegi sellist tegelast näha, siis õnnestub autoril monstrofiilia piiril balanseerides see gambiit ikkagi edukalt ellu viia, nii et loo lõpuks on see linnukene ka kirjas. Ja eks siis samal ajal tuleb ka tögada veidi selliseid heaolu ühiskonna haiguseid ja tunnuseid, et kui läheb juba piisavalt hästi ja baasvajadused on ära kaetud, siis hakkavad inimesed igasuguseid mõttetusi välja mõtlema, bürokraatiaga eesotsas.
Raamatus leiab ka autori nö otseseid väljaelamisi: pidevad vahelehõiked ääremärkustena või siis ka jutuvestja stiilis asjade ja tõekspidamiste selgitamine tõmbab lugemistempot alla ning, olgem ausad, muutub ka veidi tüütuks. Fookus ei ole enam loo sisul: justkui tahad minna poodi süüa ostma, aga kaubanduskeskuse müügipoisid proovivad sult "mõne" minuti varastada, et ehk tahad ka pensionifondi vahetada või mobiilioperaatori kliendiks hakata. Kui autor tahab, siis suudab ta väga hästi selliseid teemasid ka jutu sisusse põimida, aga talle paistab meeldivat enda jaoks olulisi valupunkte üle võimendada, et lugeja šokimoment oleks võimalikult suur.
Kokkuvõtvalt siis, et kas lugeda või mitte? Pigem ikka, sest asjad, mis autorit huvitavad, on täpselt ja põhjalikult kirjeldatud, loos on tempokat minekut ning fantaasiarikast lendu. Küll võib lugejal tekkida probleem samastumisega ja tegelastega ühiste sihtide leidmisega, aga raamat on lühike ja suhteliselt kerge meelelahutus ning kindlasti on antud teoses iga lugeja jaoks ka mõni õpetlik killuke või huvitav detail.
