Rahva Raamat on poodide kett, kirjastus ja e-rakenduse või moodsama sõnaga äpi – täpsemalt loe siit - abil raamatute lugemise ja kuulamise võimaluse pakkuja. Äpist võib ulmehuviline leida näiteks mitmeid kirjastuse Fantaasia väljaandeid ja teisigi ulmeteoseid. Reaktor uuris lähemalt, mis Rahva Raamatus tehtud ja tegemisel ja mis fenomen e-raamat on. 

Rahva Raamatu äpi kommentaarid on andnud äpi projektijuht Ida Johanna Loel. Rahva Raamatu kirjastusest on kommenteerinud Rahva Raamatu kirjastuse peatoimetaja René Tendermann.

Pildi poest tegi Tõnu Tunnel.

1. Kuidas kirjeldaksite e-raamatut – kas nišikaup nutipõlvkonnale, järk-järguline paberraamatu asendaja või mööduv moenähtus?

E-raamat ei ole meie jaoks moenähtus, vaid püsiv formaat, mis tugevalt seisab paberraamatu kõrval. Me ei näe seda „paberi tapjana”, vaid valikuvabaduse laiendajana, sest see annab võimaluse tarbida sama sisu inimesele eelistatuimal viisil. Paberraamatul on jätkuvalt tugev roll, kuid samas on ka e-raamatul selge praktiline väärtus ning järjest kasvav populaarsus.

Nüüd saab tarbija-lugeja soetada e-raamatu või seda laenutada Rahva Raamatu äpist.

Rahva Raamatu äpp sai alguse Rahva Raamatu laiemast missioonist, et inimesed rohkem loeksid. ning selle nimel näeme kogu meeskonnaga järjepidevalt vaeva. Meie eesmärk on kaasata lugema kõik inimesed olenemata sellest, kas eelistatakse sisu tarbida paberil, telefoniekraanil või kõrvaklappidest.

Tulime esimese Rahva Raamatu äpiga turule 2023. aasta suvel, kuid aja jooksul on see läbinud mitmeid uuendusi ning praegusel kujul lansseeriti uus Rahva Raamatu äpp 2025. aasta kevadel.

Kui paljud raamatud antakse välja ka e-raamatuna?

See sõltub žanrist, õigustest ja sihtrühmast. Üldjoontes liigume sinna, et e-vorm oleks standard nii paljude teoste puhul kui võimalik, aga kahjuks pole igal raamatul vastavaid õigusi.

Kas näiteks tõlkekirjanduse litsentsimisel määratakse kaasajal paberraamatu ja e-raamatu proportsioon, nt. pabertrükiarvu iga 100 kohta X eksemplari e-raamatu müügiõigus?

Proportsiooni väljaandja poolt ei määrata, kuid tõlkekirjanduse digitaliseerimisel mängib tihti rolli paberraamatu müügiedu, mille järgselt hakkab tavaliselt kohalik kirjastus väljaandjalt vajalikke litsentse uurima, et eestikeelset audioraamatut avaldada saaks. 

Kuidas kajastub e-raamat müüginumbrites – võrdselt, eraldi arvestuses?

Tavaliselt arvestatakse formaate eraldi (paber, e-raamat, audio), sest ostuotsuse loogika ja hinnastus on erinevad.

Millel põhineb otsus „sellest teeme, sellest ei tee”?

Seda otsustavad kirjastused, kes raamatu toodavad. Rahva Raamat teeb e-raamatud lugejale mugavalt kättesaadavaks e-poes ja äpis.

Kas e-raamatu müügitsükkel on sama pikk kui paberraamatul? Kuidas e-raamat „läbi müüdud” saab?

E-raamat ei saa sisuliselt otsa nagu paber, „läbi müüdud” staatus tekib pigem siis, kui:

• õigused lõppevad või muutuvad,

• teos eemaldatakse müügist (näiteks lepingu lõpp, autori soov, uue väljaande tulek teistel tingimustel),

• tekib juriidiline või tehniline põhjus.

Kas lugeja/autor saab midagi ette võtta?

Autoril on siin suurem roll kui paberraamatu „otsalõppemisel”: õigusi saab pikendada, lepinguid uuendada, faili parandada. Lugeja vaatest on oluline, et platvormid ja kirjastajad hoiaksid teosed järjepidevalt kättesaadavana ning parandaksid failiprobleeme kiiresti.

Milline roll on e-raamatul pikemas plaanis: asendab/ei asenda paberraamatut?

Meie hinnangul ei asenda, vaid täiendab. Digiformaat kasvab eriti:

• tarbekirjanduses, õpikutes, praktikaraamatutes,

• meelelahutuskirjanduses, reisilugemises ja sarjades.

Kas on raamatuid, mis ilmuvad ainult e-väljaandena?

Kindlasti on ka neid raamatuid, mida toodetakse esmalt e-raamatuna, et näha, kas tasub ka trükkimisse investeerida. Näiteks saavad kirjastused või autorid e-raamatu abil Hooandjas katsetada, kas raamatu vastu on inimestel huvi.

Kas e-raamatut saab praegu või tulevikus raamatukogus laenutada? (Mirko jne)

E-raamatuid saab piiramatus koguses lugeda Rahva Raamatu äpist. Sisuliselt on tegu laenutusega, sest klient maksab kuutasu, millega saab Rahva Raamatu äpis kohese ligipääsu e-raamatule või audioraamatule. Raamatuid saab äpisiseselt alla laadida ning võrguvabas režiimis tarbida, kuid kui raamat äpi valikust eemaldatakse, siis ei säili see ka kasutaja raamaturiiulis.

Rahvusraamatukogu äpist Mirko saab ka e-raamatuid laenutada ja lugema saab hakata, kui järjekord sinuni jõuab.

2. Kuidas paistab e-raamatu ja autori suhe?

Rahva Raamat hoiab hea meelega kõiki häid raamatuid müügis.

Kas kodumaine autor saab öelda, et tema e-raamat võib olla „igavesti” müügil? Kas kirjastusel on vastuväiteid?

Teoreetiliselt on e-raamatu puhul tõesti võimalik, et teos püsib müügil väga pikalt, kuna see ei ole seotud füüsilise laoseisu ega tiraažipiirangutega. Samas ei tähenda see päris sõna otseses mõttes „igavikku“. Kirjastus jälgib, millised teosed on aktiivses müügis, kuid suurt rolli mängivad huvi, kvaliteet, õigused ja see, kuidas teos sobitub kirjastuse üldisesse valikusse. Kui huvi püsib ja lepingud seda võimaldavad, ei ole põhjust e-raamatut müügist maha võtta. Seega võib öelda, et e-raamatul on potentsiaal olla kättesaadav oluliselt kauem kui paberraamatul, kuid lõplik otsus sõltub siiski kokkulepetest ja praktilistest asjaoludest.

3. Striimimine muutis audio/video kasutuslugusid. Kas Rahva Raamatu äpp on sama revolutsiooniline?

Kui mõelda revolutsioonist eelkõige kui harjumuse muutusest, siis võib küll öelda, et äpimudel toimib sarnasel põhimõttel. Tellimuspõhine ja lihtsasti ligipääsetav raamatuvalik viib lugemise samasse igapäevasesse loogikasse, millega inimesed juba tarbivad muusikat ja sarju – teadmine, et midagi head on alati käepärast.

Rahva Raamatu äpi väärtus seisneb mugavuses ja järjepidevuses: ei pea iga kord eraldi otsustama või ostu tegema, vaid saab lugemist või kuulamist alustada hetkel, kui selleks tekib aeg. Paljude kasutajate jaoks tähendab see, et lugemine ei jää enam plaaniks, vaid saab taas loomulikuks osaks päevast.

Miks tasub jalamaid äpp paigaldada ja kuumaksed eelarvesse kirjutada (kaks nädalat saab ilma eelarveta ka proovida)?

• Mugavus: lugemine/kuulamine käib kohe, ilma otsimiseta.

• Järjepidevus: tellimus aitab lugemisest teha harjumuse (mitte “siis kui kunagi aega saan”).

• Avastamine: äpp on hea koht, kus leiad uue autori või žanri, mida poeriiuli juures ei riskiks.

• Üks ökosüsteem: raamatud ja lugemiskogemus on ühes kohas – see on paljudele suur asi.

Rahva Raamat on eestikeelsete audioraamatute tootmisele läbi aegade kõvasti kaasa aidanud. Tehnoloogia hüppelise arenguga kaasas käimiseks oleme Eesti lugejateni toonud juba kolmanda audioraamatute äpi. Kasutajad jätavad äpi toimivuse kohta oma tagasisidet ka App Store’i ja Google Play keskkondadesse. Lisaks uurime kasutajatelt ise e-kirjad ja sotsiaalmeedia postituste kaudu, et millist sisu nad eelistavad äpis näha. Vahel tuleb nendest kanalitest ka muud väärtuslikku tagasisidet.

Kas valik on püsiv või võetakse asju maha?

Reaalsuses on valik segu püsikataloogist ja ajutistest teostest. Mõni teos on „alati sees”, mõni tuleb ja läheb vastavalt õigustele.

Kas äpp on valmis või plaanite uuendusi?

Hea äpp ei ole kunagi „valmis” – lugeja ootused muutuvad kiirelt. Regulaarne arendus on pigem tugevuse märk, see tähendab, et teenust hoitakse päriselt elus.

Oskate nimetada mõne eelise muude lugemiskeskkondade ees?

Eelis tekib peamiselt emakeelse sisu tõttu.

4. Kas etteloetud raamatud on kasvav suundumus?

Jah, audioraamatud on kasvav formaat – eriti inimestele, kellel on ajapuudus või kes tahavad „lugeda” samal ajal, kui teevad muid asju (sõidavad, jalutavad, koristavad).

Kuidas valitakse raamat, mis suunatakse ettelugemisse?

• nõudlus / potentsiaal (populaarsed autorid, sarjad, žanrid),

• õigused ja tootmise tasuvus (stuudio, näitleja, toimetus),

• sisu mitmekesisus (et valik oleks mitmekesine).

Kas autor saab soovitada lugejat või tonaalsust?

Autor saab anda lugeja kohta sisendit, eesmärk on lõpptulemus, mis kõiki pooli rahuldaks.

Kas teete statistikat, mida audios enim tarbitakse ja mis trend on?

Jah, teeme. Hetkel on krimi üks populaarsemaid kategooriaid.

Kuidas leitakse ettelugejad? Keda tahaksite esile tõsta?

Ettelugejaid leitakse näitlejate, raadiohäälte, vahel ka autorite endi seast. Head lugejat iseloomustab mitte ainult ilus hääl, vaid oskus hoida rütmi, teha tegelased eristatavaks ja anda tekstile elu ilma üle mängimata. Kuulajate lemmik on näiteks Elisabeth Reinsalu.

5. Ulmeajakirjas mõistagi – ulmest. Kas ulmetarvitaja on moodne või vanamoodne, soetab e-raamatu ja kasutab äppi või on jätkuvalt paberis kinni?

Ulmetarvitaja on pigem ajatu, kuid tänases kontekstis kindlasti ka väga moodne. Ulme on žanr, mis reageerib kiiresti ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Audioraamatute puhul jõuab ulme hästi ka noorema ja digiharjunud publikuni, kes tarbib sisu liikvel olles ning väärtustab kaasahaaravat sisu.

Kas on mõni ulmenimetus/autor, mille vastu huvi on suur?

Ühte kindlat nime või autorit on tegelikult keeruline esile tõsta, sest huvi on üsna mitmekesine ja ajas muutuv. Kuulajate valikud sõltuvad palju nii hetketrendidest kui ka sellest, millist tüüpi ulmet parasjagu otsitakse. Üldiselt tuntakse huvi nii klassikalise ulme kui ka uuema spekulatiivse kirjanduse vastu, eelistatakse tugeva maailmaloomega lugusid, sarju, mida saab pikemalt jälgida, ning autoreid, kellel on selgelt äratuntav stiil.

Perspektiivplaanid äpis: ulme e-raamatute ja audiona?

Ulme on žanr, mis sobib hästi nii e-raamatu kui ka audioraamatu formaati. Meie jaoks on oluline, et pikemas perspektiivis laieneks nii klassikalise kui ka uue ulme valik. Lisaks tahame pakkuda sarju ja pikemaid lugusid.

Kuidas ulme kirjastuseni jõuab?

Ulme jõuab kirjastuseni üsna erinevaid teid pidi ning enamasti ei ole tegemist ühe kindla mustriga. Sageli on aluseks autorite käsikirjad või juba varasemalt ilmunud teosed, mille vastu on lugejahuvi olemas.

Rahva Raamatu kirjastaja René Tendermann lisab, et ulmekirjanduse lugejaskond on Eestis nii kokku kuivanud, et tõlgete väljaandmiseks peab raamat olema väga-väga või ülihea. Info jõuab kirjastuseni agentide ja kõikvõimalike edetabelite kaudu. Paljud teosed liiguvad edasi ka nii, et esmalt on nad end tõestanud paberraamatuna ning seejärel nähakse potentsiaali ka e-raamatu või audioraamatu formaadis. Üha olulisemaks saab see, kuidas lugu eri vormides toimib ja millist huvi see lugejate-kuulajate seas tekitab. Kirjastuse vaates mängib rolli nii žanri üldine populaarsus, autorite aktiivsus kui ka lugejate tagasiside ja huvi.

6. Milliste uuel aastal väljaantavate raamatutega võiksite ulmelugeja ootusärevust kütta?

Rahva Raamatu äpis tahame ulmelugejat kütta kolmes suunas:

• suured nimed ja sarjad, mis toovad „kindla peale” elamuse,

• värskem ja riskantsem ulme/fantaasia, kus ideed on uued ja maailmad teistsugused,

• kodumaine ulme, sest just siin tekib kogukonnal eriline side autoriga.

Kui ulmeajakirja lugejate seas on ka ulmekirjanikke, siis Rahva Raamatu meeskond aitab hea meelega e-raamatute ja audioraamatute tootmisega.

Rahva Raamatu kirjastusel ilmub 2026. aastal kaks toredat raamatut, ütleb René Tendermann. Kevadel avaldame Naomi Ishiguro (jah, Kazuo tütar!) „The Rainshadow Orphans’i” esimese osa ja sügisel Siang Lu „Ghost Cities”.