Estcon 2025 „Ulmedisko“ ettekande põhjal
Nagu ikka, on artikkel laiendatud käsitlus Estconil peetud ettekandest, sisaldades hulga rohkem lugusid kui ettekanne. Seekordset raamatutele ja filmidele viitavaid videoid alustame ühe väga konkreetse autori ja jutuga. Ray Bradbury „The Veldt“ (eesti keeles ilmunud nime all „Rohtla“) nagu klassikale kohane, siin jaburuse pedaali ei puudutata. Laul loodi algselt 22-tunnise otseülekande ajal 2012. aasta märtsis. Järgmisel päeval leidis Zimmerman (Deadmau5) Twitteri kaudu Chris Jamesi, kes lõi loole vokaali. Laulu on kasutatud miitingutel Kanada peaministri Justin Trudeau tollases kampaanias. Video on pühendatud Ray Bradburyle, kes suri 20 päeva enne enne video avaldamist (05.06.2012/25.06.2012). Tegelaste valgesilmse siluetina kujutamine meenutab videomängu “Limbo”.
Veldt
Jätkame Bradburyga - ehk üks klassik kohtub teisega. Nii nagu nimigi ütleb, on Elton Johni 1972. aasta hitt „Rocket Man“ inspireeritud Ray Bradbury novellist "The Rocket Man". Video esilinastus 2017. aasta mais Canne'i festivalil, kui võitis konkursi “Elton John: The Cut”. Konkurss kutsus üles sõltumatuid filmitegijaid esitama muusikavideote töötlusi ühele kolmest 1970. aastate Elton Johni laulust, kusjuures iga laul kuulus kindlasse kontseptsiooni kategooriasse. "The Rocket Man" määrati animatsiooni kategooriasse ning selle lavastasid Iiri animarežissöör Stephen McNally koos kaasrežissööri Iraani põgenikust Majid Adiniga. Video oli inspireeritud Adini enda teekonnast Inglismaale, näidates tegelast, kes kujutab end ette astronaudina, et tõmmata paralleele laulusõnade ja pagulase kogemuste vahel.
Rocket man
Kui juba raketimeeste juures olla, siis sobib jätkuks „The Astronaut“, esitaja Jin (Lõuna-Korea seitsmeliikmelise poistebändi BTS liige). Laul avaldati kingitusena BTS-i fännidele, keda tuntakse koondnimetusega ARMY, enne kui BTS-i vanim liige Jin 2022. aasta lõpus Lõuna-Koreas kohustuslikku sõjaväeteenistusse asus. Lugu seostatakse Andy Weiri 2021. aastal ilmunud raamatuga „Ave Maria“, mis on seda sisu ja videot inspireerinud (kujutus tulnuka ja inimese vahelisest sõprusest, mis annab elule mõtte ning sihi, otsus jääda võõrale planeedile elama, võrreldes „Ave Mariaga“ küll ümberpööratud esituses).
Astronaut
Austraalia bänd Portal, mis ühendab death metal’i ja black metal’i, on teinud loo „Curtain“, mis põhineb Edgar Allan Poe luuletusel „The Conqueror Worm“. Üsnagi morbiidne nägemus.
. Conqueror Worm
Vastukaaluks siis midagi reipamat ja lõbusamat. Weird Al Yankovic (õieti Alfred Matthew Yankovic) on USA muusik, kes on tuntust kogunud eelkõige parodistina ja saanud lausa viis Grammyt. Mõni ehk veel mäletab Michael Jacksoni loole „Bad“ tehtud paroodiat „Fat“, mida isegi Nõukogudemaal televisiooonis näidati, mis tõi Yankovicile ühe tema Grammydest – vaat, seesama tüüp. Tema tõlgendus „Star Warsist” on „The Saga Begins“. Lugu ilmus 1999. (samal aastal “Tähesõdade” I episoodiga „Nähtamatu oht“) ja väidetavalt kogus Yankovic suure osa laulu kirjutamiseks vajalikust infost interneti spoileritest, kuna Lucasfilm keeldus tema soovist materjali eelvaatamisel osaleda. Lõpuks pidi ta maksma, et osaleda heategevuslikul eellinastusel. Ometi oli ta loo süžee nii täpselt ära arvanud, et tegi eellinastuse järel vaid väikesi muudatusi.
. Saga Begins
Veel üks pila- ja pulalugu ehk Men At Work „Dr. Heckyll & Mr. Jive“, kus Sherlock Holmes uurib hullu teadlase juhtumit. Ega siin rohkem kommenteerida ei olegi.
. Heckyll & Jive
Tagasi karmi maailma. Ice Nine Kills on andnud välja albumid „The Silver Scream“ (2018) ja „The Silver Scream 2: Welcome to Horrorwood“ (2020), mille kõik lood baseeruvad õudusfilmidel. Võtame näidetena kaks neist: „Funeral Derangements“ ja „Assault & Batteries“. Esimene loomulikult Kingi „Lemmikloomasurnuaid“ ja teine filmide sari „Child’s Play“, millest on tehtud lausa kaheksa filmi. Taustal jookseb lisaks kõiki lugusid siduv uurimine. Igal juhul professionaalselt tehtud.
Funeral Derangements
. Assault & Batteries
Sarjadest rääkides, siis Taylor Swifti „... Ready For It?“ kohta on küll öeldud, et see kasutab elemente „Ghost in the Shellist”, aga valge küborg hobusega tõi minule küll meelde sarja „Westword“ avakaadrid. “Diibimate” tähenduste otsijatele on selles videos kaks Taylor Swifti, mis kujutab võitlust Swiftide vahel ehk tema tõeline mina ja meedia arusaam temast.
. Ready For It
Jätkame naisartistidega, jõudes taas Estconil näidatud videote rajale - Ariana Grande „Break Free“. Artisti enda sõnul on teda inspireerinud „Barbarella“ ja otse loomulikult “Tähesõjad”, aga kui jälgida, siis näeb elemente ka “Star Trekist” ja kurikuulsat valget koridori “Kosmoseodüsseiast”.
. Break Free
Veel rohkem filme segab rosoljeks kokku Major Lazer loos „Titans“ (feat Sia & Labrinth): “Godzilla”, “Tähesõjad”, “Karate Kid”, “Tulnukas” ja ilmselt veel midagi... Muide, need olidki Sia ja Labrinth nukkude kujul.
. Titans
: Sia
: Labrinth
Järgmise 2011. aasta video kohta ütleb üks arvustus, et see on parem kui suurem osa filme, mis sel aastal nähti.Kõigi “tiinekaõudukate” kontsentraat, peaosas tõelise maiuspalana mees, keda teistsugustes rollides väga ette ei kujutagi - Maylene And The Sons of Disaster „Open Your Eyes“
. Open Your Eyes
Vajutame jaburuse pedaali veidi tugevamini. Miike Snow on rootslaste indie-pop bänd (mingisugune “värk” on neil ninadega - vt näiteks „Paddling Out“ ja „The Wave“). „Genghis Khan“on üks selle tõestus, aga praeguseks teemaks olid filmid ja/või raamatud, mitte ninad, nii et hoolimata pealkirjast on tegu suures osas jamesbondiliku hea ja paha võitlusega, mis päädib, et mõlemad tulevad kapist välja ning ratsutavad päikeseloojangusse. Ühtlasi saame näha, miks ja kuidas sünnivad uued pahad.
. Genghis Khan
Järgneb õppevideo, kuidas lillkapsaid tappa. Jälgige hoolikalt, kuidas oma sisemine loom valla päästa, sest Norra duo Ketil Jansen ja Ulrik Denizou Lund, rohkem tuntud kui Lemaitre, näitavad seda oma loos „Closer“(ft. Jennie A.). Inspiratsiooniks olnud film on ka kõigile tuttav, sest selles videos ei ole tegelane roheline ( ma ei pidanud praegu “Grinchi” ega “Shreki” silmas).
. Closer
Ja hullemaks läheb - The Sneepers ft David Hasselhoff „Guardians Inferno“. Ausalt öeldes ma ei tea, mis asi see on. Kaine peaga igal juhul sellist asja ei tehta. Aga olemas see on ja meil ei jää üle muud kui nautida. Nii palju kui mina aru saan, on sneeper’ sid mingisuguse Marveli Universumi tulnukrassist, kes elavad Andromeeda galaktikas. Selline näeb välja pensionil vetelpäästjate “Inferno”. Lugu on filmist “Guardians of the Galaxy vol. 2” ja ülejäänud esinejate kamp on selle filmi näitlejad koos režissööriga.
Guardians Inferno
Jätkame looga, mis demonstreerib ilmekalt, kuidas võiks Estconi ulmedisko välja näha umbes 25 aasta pärast. Meil on kõiksugu jaburaid videoid olnud, aga sellist raudselt mitte. Alusmaterjal pole küll puhas ulmefilm, aga midagi sellist tuleb välja, kui ristata „Kookon“ filmiga „Lendas üle käopesa“ - Foo Fighters „Run“
. Run
Ja lõpuks – pedaal põhja! Alustasime Ray Bradburyga ja lõpetame ka, aga hoopis teises võtmes. Kes oskaks arvata, et Ray Bradbury võiks paista seksiikoonina? Aga ulmenohikutele? „Fuck Me, Ray Bradbury“ autor on Rachel Bloom, Ameerika laulja, koomik, näitleja, produtsent jne. Video kandideeris 2011. aasta Hugo auhinnale (Best Dramatic Presentation, Short Form). Bradbury 90. sünnipäeval külastas kirjanik Mark Edwards Bradburyt ja näitas talle videot. Ta teatas, et Bradbury "oli kogu asjast võlutud" ja vaatas seda "elutark säde silmis" ja "pehme naeratusega".
Fuck Me Ray Bradbury
Kaks viimast videot annavad igatahes lootust huvitavale vanaduspõlvele.
