Kas ajalugu on see, mida me mäletame? See, mis sai kirja? See, millest luuakse laule?

Või peidab aeg endas veel hoopis muud? Kus on tulevikud, mis jäid tulemata? Kuhu kaovad unustatud unistused?

Kaarnakirjas-sarja kolmanda kogumiku heaks ühendame vastakad jõud ulmespektri eri soppidest. Manfred Kalmsten toob töölauale tumedad hoovused, salajased saagad, aurupungilised hõllandused, Laura Loolaid puistab juurde antiikseid hammasrattaid, digitaalteadvusi ja võõrelu.

Mütoloogilise, tehnoloogilise ja fantasmagoorse lainepikkuse koostoimel jahime mälestusi  olnust, mälestusi olematust, jahime mälestuse püsimatust. Astume mälestuste sisse ja manipuleerime minevikku. Kaardistame variajalugu ja väisame mütoloogilist aega. Avastame kadunud tsivilisatsioon pojengipeenras ja trotsime mürgitatud reaalsust. Kisume päevavalgele kellavärgid, mis meie tänast koos hoiavad, mälu hoidvad ja mälu hävitavad esemed. Otsime meie aja loo kurdudest enamat, olgu selleks siis mahavaikitud kangelasteod, ajarändurite ennastsalgavad pingutused, iidsed needused, looduskosmilised fenomenid, jumalate mängud või hoopis mõni hämar salanõukogu. Teeme lukust lahti luugid, mis avanevad valesse universumisse, reisime sinna, kus kellad ei käi ja laevad ei kanna!

Kui hakkasid nendele märksõnadele innukalt kaasa noogutama, siis on see üleskutse just sulle. Kirjutamisteekond võiks lähtuda tõdemusest, et meie tänane maailm on pealtnäha samasugune, nagu me teda tunneme, AGA …

Sellest “agast” algab sinu lugu.

Muidugi, praegu on aasta alles noor ja kirjutada on vaja veel mitmele poole. Aga - kui oled üle elanud ürgaegkondade lained ja välja kannatanud jutuvõistluse järeltõuked, on just paras aeg üks Kaarnakirjas-töö ette võtta.

Valmis jutt saada aadressil lood@kaarnakirjas.ee. Sobibvad failiformaadid on .docx ja .odt.

Lugude esitamiseks on aega täpselt aasta lõpuni. Ehk aeg saab otsa 2025. aasta 31. detsembril kell 23.59.