2026. aastal toimub kirjandusfestival Prima Vista 11.–16. mail ja selle teemaks on „Tehis ja päris“. Festivali patrooniks on Meelis Friedenthal ning partnerlinnaks Viljandi, mis UNESCO pärandilinnana seostub tihedalt festivali teemaga. Festivali teema käsitleb inimese ja tehnoloogia, looduse ja kultuuri, reaalsuse ja kujutluse piirialasid. Kui tehisaru tungib peale kirjanduses ja teistes kunstides, kuidas loodus ära tunda inimest? Mis isegi maskimängudes ja kujutletud maailmades teeb kirjandusest inimese kõne inimesele? Kuidas on tehiskeskkonnad inimest ennast juba masinlikumaks muutnud? Kas loodusest kirjutamine muudab linnastunud inimest loomulikumaks või lisab loodusele hoopis tehisliku kihistuse? Kas kõige autentsem on autobiograafiline (uus)siirus või on end kellekski teiseks kirjutades hoopiski võimalik saada endamaks? Mida üldse tähendab kultuuriline autentsus?

Nagu järgnevast ülevaatest näha, on ulme osa festivali programmis sel aastal suur ning äärmiselt mitmetahuline. Kogu programm on leitav siit:

https://kirjandusfestival.tartu.ee/sundmused/.

Prima Vista partnerlinna päev Viljandis 8. mail

17.00 Prima Vista patroon Meelis Friedenthal ja Mari Vallikivi Viljandi Raamatukois (Lossi 28)

Prima Vista patroon Meelis Friedenthal ja Mari Vallikivi Kondase Keskusest arutlevad kunsti, kirjanduse ning päris ja järele tehtud asjade üle: kas ehtsat ja jäljendit on üldse võimalik eristada või sünnib tähendus meie tõlgendustes? Vestlus toimub Lossi tänava melus, mille kujundab ühtseks kohtumispaigaks MTÜ Loov Viljandi koos Viljandi Kohviku, Raamatukoi, Karu Pagari, poekesega Re.Melin ja Lossi tänava elanikega.

19.30 Kogukonnakino „Fahrenheit 451“ (1966, rež François Truffaut). Apollo Kinosaal (Tallinna 22)

Ray Bradbury samanimelisel romaanil põhinev filmiklassika kujutab tulevikku, kus süvenemine kaob ja teadmised taanduvad kontekstita faktideks. Düstoopiline filmiõhtu haakub Prima Vista fookusega, küsides: mida tähendab „päris“ maailm, kui meie kogemus sellest on üha enam vahendatud tehnoloogia kaudu ning huvi kirjanduse vastu hääbub?

Kohtumised ulmet kirjutavate autoritega

11. mai, 16.00 Taani kirjaniku Charlotte Weitze autoriõhtu (Tartu Linnaraamatukogu saalis)

Külalisega vestleb TÜ taani keele ja kirjanduse külalislektor Mie Mortensen.

Weitze on kirjanik, kel on ainulaadne oskus ühendada tegelikkus lugude ja muinasjuttudega ning viia kokku igapäevaelu ja maagiline universum. Eesti keeles on ilmunud kirjaniku müstilise värvinguga jutukogu „Pimeduse pärusmaa” (Pegasus, 2008, tlk Kai-Mai Aja) ja romaan „Rosaarium” (Varrak, 2024, tlk Eva Velsker), mis jutustab poeetilise ja ärevaks tegeva loo inimese ja looduse vahekorrast.

Üritus toimub taani keeles, sünkroontõlkega eesti keelde. Sündmust toetab Taani Kõrgharidus- ja Teadusministeerium.

12. mai, 15.00 Vestlus „Päris või tehis ajalugu?”: ajaloolane prof Mart Kuldkepp ja kirjanik Gert Kiiler (Tartu Linnaraamatukogu saalis)

Kohtumisel arutletakse selle üle, mis on päris ajalugu ja kuivõrd on meie ajalookäsitlusse põimitud arusaamad, mis pole tõesed. Kuivõrd lähtub kirjanik päris ajaloost, kui ta loob enda tehisajaloo maailma? Mida arvavad ajaloolased alternatiivsetest ajalookäsitlustest?

12. mai, 16.15 Kirjastuste Raudhammas ja Mooses raamatuid ning oma uut romaani „Mõrv Südalinna kultuurikeskuses” tutvustab linnakirjanik Indrek Hargla (Tartu Raekoja platsil raamatulaada alal)

12. mail, 18.00 Patrooni õhtu „Mis on päris, mis on tehis?” (Tartu Kirjanduse Majas)

Meelis Friedenthal: „Alates 2023. aastast, kui Kirjandusmuuseumi algatusel kutsuti kokku töögrupp tegelemiseks suurte keelemudelitega – et need õpiksid eesti keelt ja kultuuri paremini tundma –, olen vahel isegi tüdimuseni selle teema peale mõelnud, kohtunud erinevate praktikute ja teoreetikutega, sageli ja asjatult muretsenud, arutanud autoriõiguste teemadel, püüdnud kirjanike häält (mõnevõrra edutult) kuuldavaks teha, peenhäälestanud mudeleid õigel ajal ostetud GPU peal varauusaegset ladina- ja kreekakeelset teksti tundma õppima, nüginud Hiina mudeleid omaenda loomingu peal paremat eesti keelt kirjutama, vibe-code’inud platvormi VUTT (VaraUusaegsete Tekstide Töölaud, eksole), konutanud apokalüptiliselt singulaarsust igatsevates või samavõrra apokalüptiliselt kogu inimkonna hävingut ennustavates foorumites, vaadanud liigagi palju tehisintellekti-teemalisi videosid (viimasel ajal pigem neid, mida Anthropicu Claude on teinud), mõelnud maale elama minemisest ja äkki isegi mesilaste pidamisest, katsunud aru saada, kas kunagised alkeemikud ja okultistid tundsid sedasama, mida meie praegu, lugenud ulmet, lugenud ajalugu, võrrelnud, küsinud. Keegi ei tea midagi. Ja mina tunnen, et ma olen laiali venitatud nagu liiga vähe võid leivaviilu peal. Sellest kõigest me räägimegi. Ja sinna juurde näitab Jaanus Kaasik tekste, muusikat ja pilti.”

15. mai, 11.30 Kohtumine Berit Sootakiga (Ilmatsalu põhikoolis)

Berit Sootaki debüütromaan „Viimane hingelind” ilmus aastal 2019. Oma loomingus on ta esile tõstnud looduse ja vanad uskumused.

16. mai, 11.30 Gutenbergi jutumeeter raamatupoes Biblioteek: külas on kirjanik Andrus Kivirähk (raamatupoes Biblioteek)

Opening the Black Box

Opening the Black Box on näituste ja sündmuste sari, mis leiab aset Apaaraaditehase Armastuse saalis ning mida kureerivad Erica Masserano ja Francis Gene-Rowe.

Selle nädala vältel tõlgendavad kõik teosed ja sündmused alates arhiivimaterjalidest kuni väiksemate ja suuremate keelemudeliteni või alates poeetilistest ennustustest kuni mänguziinideni festivali teemat „tehis ja päris”. Näitus tuleneb meie ühisest huvist kirjanduslike mängude kui kollektiivse loojutustamise ja mängulise kausaalsuskäsitluse vastu, kunsti vastu, mis aitab meil kasutada keelt ja narratiivi viisidel, millega ei kaasne teisesust ja väljajäetust. Nädala kulminatsiooniks on viie alustava kirjaniku esinemine.

Tänapäeva reaalsus on nii valdavalt paljune, et hääled poliitikas ja meediaruumis omandavad võimu ja kontrolli, pakkudes lihtsustatud, binaarsusesse kalduvaid tõlgendusi. Need „lahendused” pole mitte ainult irdunud tegelikult läbielatavatest või mitte läbielatavatest asjadest, vaid toidavad destruktiivset püüdlust puhtuse poole, mida tegelikult kunagi pole olemas olnud.

Elu ei ole suletud süsteem. Sellal kui me kultiveerime kunstlikku loodust andmekeskuste kasvuhoonetes, laulab meie rakkude liigagi tõeline masinavärk laulu muutusest ja lõimumisest. Radikaalseid võimalusi ei saa tuletada sellest, mis tegelikult eksisteerib. Kas siis kommunikatsiooni, loomingu, luule, mängude või ennustuste puhul jääb see ruum läbilaskvaks ja voolavaks. Näitus ja sellega seotud sündmused osutavad lõimedele, akendele ja portaalidele väljaspool binaarset mõtlemist, osutavad koostööle ja lustile. Jäta igasugune kunstlik jama ja tule mängima.

Opening the Black Box näitusel osalevad Arjan Guerrero, Debra Spitulnik Vidali & Kwame Phillips, Erica Masserano & Jaq, Francis Gene-Rowe, Amy Cutler, Llew Watkins, Alexandra (Sasha) Anikina ja Uma Breakdown.

Programm ning näitus avatakse 11. mail kell 20.00 vestlusringiga, milles osalevad lisaks kuraatoritele Llew Watkins, Amy Cutler, Debra Spitulnik Vidali, Märten Rattasepp ja Jaak Tomberg. Täpsem kava: https://kirjandusfestival.tartu.ee/projektid/opening-the-black-box/.

Filmiprogramm „Tehis ja/või päris” Tartu Elektriteatris

„Kas alkeemiline kuld on vähem kuld, homunculus vähem inimene?” küsib Prima Vista 2026 patroon provotseerivalt. Ja Tartu Elektriteater otsibki oma filmiprogrammis koos peategelastega vastust küsimusele, mis teeb ühest olendist inimese ning kus on inimlikkuse piirid.

Kas inimeseks olemine on bioloogia, käitumise või teadvuse küsimus? Kui see on küsimus teadvusest, mälust ja kogemusest, siis kas inimene ise on lihtsalt informatsioon ja identiteet pelgalt andmete kogum? Kus lõpeb keha ja algab mina? Mida teha olukorras, kus tehnoloogia, tehisintellekt või mitte-inimlik mõistus on inimesest peaaegu eristamatud? Millised on teadvuse, identiteedi ja inimlikkuse piirid tehnoloogilises maailmas? Kas masin võib olla inimesesarnane moraalses mõttes? Kas loojal on õigus oma loodut kontrollida?

Just sedalaadi küsimustega on tegelenud filosoofilise/eksistentsiaalse ulme traditsioon. Ideed liiguvad kirjandusest filmi, mangadest animatsiooni. Ei ole juhus, et mitme filmi peategelane on uurija või testija. Temast (ja meist koos temaga) saab filosoofiline tööriist ja uurimine ise muutub filosoofiliseks küsimuseks inimeseks olemise kohta.

12. mai 20.30 „Ex Machina” (Režissöör Alex Garland, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, 2014)

Caleb, noor ja andekas progammeerija, võidab töö juures Kuldse Pileti ehk võimaluse veeta nädal eraklikult elava ülirikka bossi Nathani valdustes. Kohale jõudes saab Caleb teada, et on valitud inimkomponendiks Turingi testis, mille eesmärk on hinnata kauni noore naise välimusega roboti Ava võimeid ja teadvust. Peagi selgub aga, et Ava on palju eneseteadlikum ja petlikum, kui kumbki mees oleks osanud ette kujutada. Caleb sõbruneb Avaga, kes asub temas õhutama kahtlusi Nathani suhtes. Nathan seab kahtluse alla Ava motiivid ja Caleb hakkab mõtlema, kas testi teeb tema või testitakse teda. See, mis pidi olema rutiinne kontroll, muutub millekski hoopis enamaks.

Calebi, Nathani ja Ava vestlused on sügavalt filosoofilised. Need tõstatavad küsimusi tõe ja teadvuse kohta ning film õhutab vaatlema meie endi teadvust. Kas tehisintellekt saab olla tõeliselt teadlik? Ja kui ta tunneb (või näib tundvat) emotsioone, kas tal peaksid olema inimõigused? Film näitab, mil moel tehisintellekt, kui seda ei kasutata targalt, võib inimesi ohustada.

Filmi režissöör Alex Garland on ka tuntud kirjanik.

13. mai 20.30 „Hing anumas” („Ghost in the Shell”, Mamoru Oshii, Jaapan, 1995)

On aasta 2029 ja maailm näeb välja nagu räpane hübriid Hongkongist, Tokyost ja New Yorgist. Valitseb tehnokraatlik entroopia, kus kõike ja kõiki püütakse kontrolli all hoida ning mille käigus aina kasvab ühiskondlik apaatia ja kollektiivne kaos. Küborgid on tavalised ja inimajud saavad otse internetti ühenduda. Küborgist major Kusanagi saab ülesandeks tabada Nukumeistri nime taha peituv salapärane kurjategija, kelle kohta pole teada, kas tegemist on häkkeri või arvutiviirusega ja kes on suureks ohuks valitsevale maailmakorrale. Kusanagi missioon ja tema sisemine heitlus on aluseks meistriteosele, kus on hirmuäratavalt palju äratuntavat meie elust koduplaneedil 21. sajandil.

Mamoru Oshii filmi „Hing anumas” peetakse õigustatult kaasaegse ulmekino üheks nurgakiviks ja üheks parimaks täispikaks animefilmiks läbi aegade. See on eksistentsiaalne kaemus maailmas, kus inimkonna identiteet on suures ohus, meie kehad on kloonitavad ja teadvus häkitav. Inimesed on justkui anumad, mis ootavad, et vastu võtta järjekordset suurkorporatsioonilt või valitsuselt saadetavat sõnumit käitumisjuhistega üha keerulisemaks muutuvas keskkonnas. Kas kõlab tuttavalt?

Filmi aluseks on samanimeline populaarne manga, mille autor ja illustraator on Masamune Shirow.

14. mai 20.30 „Blade Runner” (Ridley Scott, USA, 1982)

Tulevikus toodetakse tehisorganisme (replikante), keda kasutatakse Maa-välistes kolooniates raske töö tegijatena, meelelahutus- ja seksitööstuses jne. Aastal 2019 tehakse Rick Deckardile, endisele blade runner’ile (tulevikumaailma pearahaküti nimetus) ülesandeks kõrvaldada kaaperdatud kosmoselaevaga Maale põgenenud replikandid, kuna nad on väidetavalt põgenemise ja varjumise käigus tapnud mõnegi inimese. Intrigeeriva elemendina on kaasatud ka nägemus, mis tekitab küsimuse Deckardi enda päritolu kohta.

„Blade Runner” on film sellest, mida tähendab olla inimene. On see valitute privileeg või suudab inimhinge mõiste ajas koos tehnoloogiaga areneda? See on tõenäoliselt üks parimaid ulmefilme, mis üldse kunagi tehtud on ning mis kasutab fantastilist tulevikumaailma, et laiendada meie arusaama iseendast, saateks suurepärane Vangelise muusika.

Filmi aluseks on Philip K. Dicki romaan „Kas androidid unistavad elektrilammastest” („Do Androids Dream of Electric Sheep?”).

15. mai 20.30 „Temake” („Her”, Spike Jonze, Ameerika Ühendriigid, 2013)

Lähituleviku Los Angeleses elav Theodore Twombly on keerulise sisemaailmaga tundeline mees, kes teenib elatist teistele inimestele ilusate personaalsete kirjade kirjutamisega. Peale pika suhte lõppemist hakkab murtud südamega meest paeluma uus operatsioonisüsteem, mis on programmeeritud igale kasutajale individuaalselt ja peaks omama ehtsat intuitiivset inimloomust. Peale oma isikliku opsüsteemi käivitamist tervitab teda „Samantha” – nutika, läbinägeliku, tundelise ja üllatavalt hea huumorisoonega naise hääl. Üksteist tasapisi tundma õppides kasvab nende sõprus ja tärkab armastus.

Theodore’i ja Samantha suhe seab kahtluse alla traditsioonilise arusaama romantikast. Kas armastus eeldab füüsilist kohalolu või piisab emotsionaalsest sidemest? Kui miski käitub nagu inimene, kas ta siis ongi inimene? Kas tehnoloogia leevendab üksildust või süvendab seda?

16. mai 18.00 „Dr Moreau saar” / „Kadunud hingede saar” („Island of Lost Souls”, Erle C. Kenton, USA, 1932)

Meremees Edward Parker satub saarele, kus elab dr Moreau, kes juhib saart kui oma isiklikku kuningriiki. Inglismaalt pagenud dr Moreau on läbi viinud mitmeid pahaendelisi katseid, luues kummalise ja hirmuäratava inimese ja looma hübriidide rassi. Parker osutub aga Moreau kuningriigis kaose külvajaks ja peagi hakkavad olendid oma looja vastu mässama.

„Kadunud hingede saar” on ajakohase sõnumiga film, kus luuakse asju, mis hakkavad oma teadvust üle võtma ja oletatavate „isandate” kontrolli alt väljuma. Kas teaduslik teadmine õigustab kannatusi? Ja kas inimene on tegelikult lihtsalt loom?

Film tugineb H. G. Wellsi romaanile „Dr Moreau saar”.

Kirjanduslooline konverents „Eesti ulme kuumad allikad”

16. mail on Tartu Elektriteatri Raekoja saalis (Kompanii 2) võimalik osa saada kodumaise ulmekirjanduse ajaloo alastest ettekannetest ning vestlusringist.

Nõukogude okupatsiooni eelne fantastika on läbi uurimata nurgatagune eesti kirjandusloos, mis peidab endas mõndagi huvitavat. Kui sügaval on eesti ulme juured? Kes kirjanikest olid tähtsamad fantastilise eestkõnelejad ja suunanäitajad? Milline nägi tulevik välja 1930. aastatel?

Üritus tõukub 2025. aastal ilmunud vanaulme antoloogiast „Kuumad allikad” (Gururaamat).

Kava:

10.00 Avasõnad

10.10 Ülo Valk „Ulmelisest folkloorist”

10.40 Meelis Friedenthal „Läänemere piirkonna fantastikast varauusajal”

11.10 Katrina Saar „Kosmilise õuduse kaja August Gailiti varajastes novellides”

kohvipaus

12.00–13.00 Indrek Hargla, Jüri Kallas ja Raul Sulbi „Ulmeajaloo taastamine. Antoloogiakoostajate vestlusring”

lõunapaus

13.30 Lüüli Suuk „Naised ja ulme – pilk XX sajandi alguskümnenditesse”

14.00 Irina Belobrovtseva „Ulmekirjanik Nemme linnast”

14.30 Tormi Ariva „Pärast viimsetpäeva”

15.00 Lõppsõnad

Programmi jätkuks on kuraatorituur näitusel “Esimesed inimesed Kuul” Tartu Ülikooli raamatukogus kell 16.00 ning filmi “Kadunud hingede saar” linastus Elektriteatri Kiriku saalis kell 18.00 (vt filmiprogramm).

Näitused

21. aprill – 29. mai Tuuli Puhveli ja Sulev Kuuse autoritehnikas näitus „Lilled väärikale hiirele“

TÜ raamatukogu II korrusel.

Tuuli Puhvel ja Sulev Kuuse kirjutavad oma näituse iseloomustuses: „Omamoodi püüame uurida sama teemaderingi, mida käesoleva aasta Prima Vistagi – mis on tõene, mis illusoorne, mis hoopis väär. Oma mitmekihilistes töödes otsime ühisosa kunsti ja teaduse vahel, ja seda võib leida üllatavalt palju. Nii kunstnik kui ka teadlane toob oma töödes välja esmapilgul ulmelise, kuid ajapikku võib see fantaasia osutuda reaalsuseks. Kunstnikku lummavad ka tänu uurijatele ja tänapäeva tehnoloogiatele avaneva mikromaailma visuaalid – koed, rakud, müstilised struktuurid.”

07. mai – 30. juuni Näitus „Esimesed inimesed Kuul. Eesti varane ulmekirjandus Tartu Ülikooli raamatukogus”

TÜ raamatukogu II korruse trepigaleriis.

Fantastilise kirjanduse ajalugu on pikk ja selle alguse on eri käsitlused leidnud kas inglise gooti romaanidest, romantismist, varauusaja utoopiatest ja satiiridest, hiina klassikalistest romaanidest, antiigist või koguni kõige vanematest eepostest eesotsas „Gilgamešiga”. Eestiski ei ole päris selge, kuidas vastavat kohalikku traditsiooni piiritleda. Siiski, eesti keeles on ulmelist ilukirjandust lugeda saanud kindlasti vähemalt 175 aastat. Just niikaua aega tagasi, 1851. aastal ilmus Tartus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi oskuslikus tõlkes Gottfried August Bürgeri õudusballaad „Lenora”, milles nimitegelane kohtub oma sõjas hukkunud armsama vaimuga.

Näitus „Esimesed inimesed Kuul” laenab pealkirja H. G. Wellsi romaanilt, mis jõudis eesti keelde 1929. aastal. Väljapaneku moodustavad ulmetrükised Tartu Ülikooli raamatukogu rikkalikust kollektsioonist, need pakuvad sissevaadet kirjandusloo unustatud kihtidesse, valgustades muuhulgas Johannes Aaviku õudushuvi, ajalehtede järjejutukultuuri ja eesti lasteulme lätteid. Valiku viimased raamatud pärinevad teise maailmasõja aastatest, mille järel püüdis nõukogude võim suurt osa eelnenust rahva mälust välja tõrjuda.

Raamatulaat

12. mail kell 11–19 toimub Tartu Raekoja platsil raamatulaat, kus muuhulgas müüvad oma teoseid kirjastused Fantaasia ning Raudhammas.

Laadapäeva avab tervitusega festivali patroon Meelis Friedenthal.

Plakati joonistas Liis Roden.