Alguse saab inimese tegevus tavaliselt motivaatorist. Siinse kirjatüki puhul: avastasin ühel hetkel, et olen maha maganud juba paar aastat tagasi ilmunud päris hea kodumaise ulmeraamatu, ei ütle siinkohal, millise.
Mõistagi ei jaksa inimene kõike ilmuvat järgida ja ammugi lugeda, [pikk vabanduste loetelu vahele jäetud], kuid enam hakkas huvitama põhjus. Kuskohast ma siis infot korjangi ja kas peaks midagi lisama?
Moodsad ajad, saab AI käest küsida.
/AI on:/
Kui soovid jälgida värsket eestikeelset ulmekirjandust ja lugejate arvamusi, siis on mitu usaldusväärset allikat:
1. Kirjastuste kodulehed
2. Raamatublogid ja -portaalid
3. Ulmekogukonnad
4. Raamatupoed ja -arvustused
5. Sotsiaalmeedia kanalid
6. Kohalikud üritused
7. Eesti autorite kodulehed
Soovitan alustada Eesti Ulmeühingu kodulehest ja kirjastuste uudiskirjadest, et olla kursis kõige uuemaga. Lugejate reaalseid arvamusi leiab kõige paremini Raamatutegu ja Goodreads'i Eesti grupid.
/AI off/
-.-
Märgata võib tavalisi AI hädasid, lingid ei tööta juba sellegipärast, et osad neist on loominguliselt välja mõeldud. Väikese vihjena ulmehuvi olemusele viib Goodreadsi link tegelikult LGBTTQQIIAA toetuskogukonna lehele. Positiivsena figureerib siin „Reaktor“, Stalker ja kirjandusfestivalid. Nagu anekdoodis rahvaste raamatutest elevantide kohta, Eesti raamat „Mida elevant minust mõtleb“ saab rahuldatud. Suur infokogum teab midagi Eestis eksisteerivast ulme-elust ja osalt on vastusel seos tegelikkusega. Selge pilt, subskribeerin end gruppidesse ja muudkui käin üritustel, infot nii et tapab.
Tegelikult tuleb AI loost isegi udujutte ignoreerides välja, et info, nagu kaasajal kombeks, hargneb laiali nagu tarakanid toas valgust süüdates. Väärt teave kirjastuste üllitistest loomulikult on Facebookis – tarbija jaoks rõõmsalt seltsis ja segamini kassipiltide, külakogukonna uudiste ja poliitreklaamiga. Raamatupoodides on füüsiline riiul ulme jaoks nii enamvähem muust kraamist eraldi, harilikult millegagi kampas. Apollo veebipoes kategooriaks näiteks „Ulme, fantaasia ja õudus“. Päris ära temaatilised raamatud muu sisse ei kao ja – ohoo! – nimistus Apollo veebis on antud kategoorias suisa 376 nimetust. Huvitaval kombel satub teemasse ka Jo Nesbo „Nahkhiiremees“, eks need mehed-nahkhiired peavad mingi ulmevärk olema.
Kirjastuste lehti mööda surfates kahtlemata leiab ulmetemaatika üles. Inimesel ju võib olla kümmekond samateemalist lehte, mida ta süstemaatiliselt jälgib, eriti arvestades, et mõnigi kirjastus üllitab oma ulmikuid üsna juhuslikult ja klikivastuseks kujuneb mõnigi kuu „teie pilet ei võitnud“ ?
Kõik tüdrukud on imekaunid ja keegi ei saa aru, kust tulevad koledad naised – kirjastuste info ja kaanejuttude järgi peaksin viivitamatult rahakotti kergendama. Reklaamikeskses ilmas aga tahaks arvamusi ka?
Arvamuste osas on hajuvus veel suurem. Oma tuba, oma luba – tahan ükskõik millest pikemalt kui FB-s arvata, teen omaenda blogi. Sõpradele ütlen ka, kus on. Kuna sõbrad on Facebookis, saab sinna värsketele postitustele linke panna – paiskubki tarviline info laia maailma.
Kusagil on Goodreads. Korüfeedel on blogilehed. Oluliselt uudistekünnist ületavad tükid satuvad vahel „Sirbi“ arvustajate hambusse. Nii et, na-tu-ke ise süstematiseerimist ja ma juba võingi hinnata, kuhu vaikselt 30EURi juurde turninud kaanehinnaga üllitise järgi rahapakk näpus kohale kõndida.
Mitte kuigi üllatavana ei tea AI mainida Ulmekirjanduse Baasi: auväärses eas vanakese populaarsus pole ammuste aegadega võrreldes kuigi suur. Siis-kui-loomad-veel-rääkisid ja internetis käidi dialupiga, loodi Baas peamiselt arvamuste koondamise kohaks, Ulmeühingu lehel jookseb jätkuvalt baasi lisanduvate arvustuste RSS-voog. Tänu vedajate taibukusele ei olnud loodud disain oma aja parim laulev tantsiv verise ääre veebitehnoloogiaid kasutav silmailu ja seetõttu on suutnud läbi aastate püsti püsida – lihtsa, ratsionaalse ja üsnagi intuitiivsena. Aegade vältel olen tavaliselt vaadanud sinna kahel põhjusel, kirglikkust tekitanud lugemisvara otsides, olgu siis kommentaarid kiitvad või ehmatavad, ja pärast raamatu läbilugemist küsimusega „Kas mina olen lolliks läinud või on see lugu tõepoolest selline-ja-selline“.
Kui kunagi tuli ühes vestlusringis arutlusele, kas „Reaktori“ jutte peaks saama ajakirja sees kommenteerida või mitte (lühiajalist facebookiliidestust mäletate?), meenusid miskipärast jalamaid seesama hajuvuse nuhtlus uuel ajal kaasaegses internetis ja Ulmekirjanduse Baasi olemasolu. „Reaktor“ kui ulmekirjutaja tarviline avaldamisvahend võiks omada tagasisidestamise võimekust? Küllap. Ehk selleks sobib näiteks Ulmekirjanduse baas?
Proovigem. Sisestasin jooksva aasta autorite lood järgemööda Baasi, nii et lugejatel on võimalus kiruda ja kiita. Kel kontot pole – saab lisada.
Ehk oleks isegi vajalik numbri kui terviku arvustusvõimalus? Lugeja, kui on tahtmine sõna sekka öelda – toimetus@ulmeajakiri.ee ootab.
Lingid:
https://www.apollo.ee/et/raamatud/eestikeelsed-raamatud/ilukirjandus/ulme-ja-oudus
https://www.kirjastusfantaasia.ee/
https://varrak.ee/tootekategooria/raamatud/ulme/
https://ersen.ee/index.php?route=product/category&path=78&filter=1 (Erseni ulme-alajaotus)
Vihjetega miniintervjuu küsimused:
vastab Raul Sulbi:
a) Kui loed, siis kas kommenteerid/arvustad ja kui, siis kuhu ja kui viitsid, miks just sinna (personaalsete blogide reklaam lubatud)?
Veebis arvustamiseni jõuab väike osa loetust. Enamikku töölugemisi (kirjastusplaanid) ei peagi ju arvustama, nende eesmärgiks on eestikeelsed raamatud, kogumikud, mida siis teised mõne aasta pärast arvustavad. Loodetavasti.
Aga arvustuskoht on väga žanripõhine – krimiasju pigem FB Lugemise väljakutse gruppi ja oma blogisse (needread.wordpress.com), ulmeasju, kui on mingi suurem teema või kontseptsioon, pigem Reaktorisse artiklina. BAASi satun arvustama väga harva mingeid lühiproosa asju, mis on töölugemiste kõrvalprodukt või mingi uuem Eesti asi, millele tahad teiste tähelepanu juhtida... pluss- või miinus-põhjustel. Aga Reaktor ja Lugemise väljakutse on eelisseisus, kuna nende puhul on arvukam lugejaskond nagu teada ja garanteeritud.
b) Kas kellegi arvustus/kommentaar võiks olla motivaatoriks loo/raamatu lugemiseks, ehk on mõni korüfee, kelle hinnanguid motivatsiooni saamiseks usinasti jälgid?
Pigem võib mõni hinnang kiirendada soovi raamat või jutt samuti läbi lugeda, et vastuvaidlev, vastupidist väitev arvustus kirjutada ;) BAASi puhul ma ju enamasti neid mind huvitavaid asju tean (nt Mart Pechteri SF Masterworks sarjas ilmunu arvustamise programm), nii et sel puhul huvitabki eelkõige, mis tema neist on arvanud... Meie maitse ja hinnangud ei kattu ülearu palju.
c) Baasi tead ja kasutad ja ehk mõni põhjendus, sobib nii ei kui jah vastusele?
BAASi kasutan mingite vanade arvuste lugemiseks igapäevaselt ja see ongi mu jaoks ta peamine roll tänapäeval – vanade arvustuste andmebaas ja arhiiv ajast, kui veel palju ja hästi arvustati.
BAASis arvustama motiveeriks rohkem, kui teaks, et inimesed neid 25 värskemat arvustust ka reaalselt loeksid, aga tunne kõhus on pigem, et BAAS on selline veidi seisva veega konnatiik, kuhu regulaarselt satub väga vähe inimesi. Kui teaks, et lugejaid on palju, kui teiste arvustuste traffic oleks suur (rohkem arvustajaid!), sunniks see ennastki sagedamini kirjutama.
vastab Kristjan-Jaak Rätsep:
a) Kui loed, siis kas kommenteerid/arvustad ja kui, siis kuhu ja kui viitsid, miks just sinna
(personaalsete blogide reklaam lubatud)?
Arvustan Ulmekirjanduse Baasis ja kopeerin arvustused seejärel oma blogisse Digital
Nerdland. Baasi ja sealse arvustamissüsteemiga olen vanast ajast lihtsalt harjunud ja
blogipostide linkimine võimaldab oma arvustusi Facebookis jagada.
b) Kas kellegi arvustus/kommentaar võiks olla motivaatoriks loo/raamatu lugemiseks, ehk
on mõni korüfee, kelle hinnanguid motivatsiooni saamiseks usinasti jälgid?
Praegu mul selliseid korüfeesid ei ole.
c) Baasi tead ja kasutad ja ehk mõni põhjendus?
Hakkasin Baasi kasutama kunagi sajandi algusaastatel, esmaseks motivaatoriks oli vist Andri
Riidi küsimus Estconil, et miks ma Baasis ei arvusta? Praeguseks on mul seal ilmselt juba
tuhandeid arvustusi (mingil põhjusel ei saa ma ise kontrollida, kui palju täpselt). Nagu ütlesin
vastuses esimesele küsimusele, kasutan ma Baasi endiselt põhiliselt sellepärast, et olen
sellega harjunud.
Vastab Jüri Kallas:
a) Kui loed, siis kas kommenteerid/arvustad ja kui, siis kuhu ja kui viitsid, miks just sinna
(personaalsete blogide reklaam lubatud)?
Tahaks, aga eriti ei jaksa, sest see kommenteerimine/arvustamine käiks olulisemate asjade arvelt. Kui siiski, siis esmane on blogi ja sealt siis koopiad BAASi, LV-sse, Goodreadsi, oma FB seinale jne.
b) Kas kellegi arvustus/kommentaar võiks olla motivaatoriks loo/raamatu lugemiseks, ehk
on mõni korüfee, kelle hinnanguid motivatsiooni saamiseks usinasti jälgid?
Pigem mitte, mul on lugemisejärjekord niigi pikem kui mulle aastaid antud ja uusi asju tuleb muudkui peale. Samas, mõnikord siiski, aga see pigem erand.
c) Baasi tead ja kasutad ja ehk mõni põhjendus?
Tean ja mõnikord veel kasutan, et blogiarvustuse koopiad ka sinna.
