Neutrontäht
Larry Niven

Ulmekirjanduse 31. suurmeister Larry Niven (1938) ei ole eesti lugejatele tundmatu. 2003. aastal ilmusid meil ta romaanid «Rõngasplaneet» (Ringworld; 1970) ja «Rõngasplaneedi ehitajad» (The Ringworld Engineers; 1979). Kuid juba 1993. aastal ilmus Põhjanaelas ta tuntuim novell «Neutrontäht» (Neutron Star; 1966), mis avas kosmilise seikleja Beowulf Shaefferi sarja. Kõik sarja tekstid on koondatud nende kaante vahel ilmuvasse kogumikku, originaalis avaldatud 1994. aastal. Need lood, nagu ka Rõngasplaneedi romaanid, kuuluvad kirjaniku loodud Tuntud Kosmose (Known Space) nime kandvasse tulevikuajalukku. Kaks selles kogus ilmuvat jutustust on võitnud Hugo auhinna ning «Neutrontähte» loetakse üheks 1960ndate kuulsaimaks ulmelooks. Kuigi Niven tuli ulmesse uue laine kirjanduslike stiilipiruettide ja keelemängude kümnendil, sai ta kuulsaks eelkõige just teaduslikult tõepäraste astronoomiliste kirjelduste ja loogiliselt põhjendatud ulmemaailmade väljamõtlemise poolest. Koos Gregory Benfordi, Michael Crichtoni, David Brini ja Greg Beariga sai temast üks 20. sajandi teise poole tähtsaim tõsiteadusliku fantastika (hard science fiction) viljeleja.

Kirjastus Fantaasia
Sari: Orpheuse Raamatukogu
Tõlkinud Jaana Talja, Piret Frey ja Reidar Andreson
Kaanepilt Liis Roden
Sarja koostaja Raul Sulbi
312 lk

Hotel sapiens
Leena Krohn

Ebamäärasesse tulevikku paigutatud düstoopia maalib lugejale pessimistliku kujutluspildi sellest, kuhu praegused arengusuunad võivad inimkonna viia. Kuigi teos on kirjutatud üle kümne aasta tagasi, ei ole palju muutunud: inimkond läheneb endiselt hetkele, mil masinad ületavad inimese vaimse võimekuse, ning mõistagi on sellega seotud palju hirme ja lootusi.
Leena Krohni (1947) looming esindab kaasaegse soome kirjanduse külge, mis eesti lugejale nii tuttav ei ole – Krohn ei käsitle isiklikku ega rahvuslikku traumat, vaid kirjutab kogu inimkonna ees seisvatest probleemidest: ökoloogilise tasakaalu kaotamine, tehnologiseerumine, loomulikkusest kaugenemine, enesehävituslik tarbimine, inimvaimu haprus. Neil teemadel arutleb ta peenetundeliselt ja süviti, klaaris ja mõtteselges keeles, võludes lugejat nii sooja inimliku tarkuse kui ka ühiskonnakriitilise huumoriga.

Kirjastus Kultuurileht
Sari: Loomingu Raamatukogu
Tõlkinud Kadri Jaanits
104 lk

Kordustrükk

Püramiidid
Terry Pratchett

Järjekordsed seiklused arusaamatul põhjusel eksisteerivas Kettamaailmas. Sedapuhku on oma saatusega hädas teismeline vaarao, kellelt oodatakse tema meelest peaaegu võimatut. Et millegipärast arvavad kõik, et tema vastutab päikese tõusmise ja vilja kasvamise eest, siis tuleb tal pidevalt tegelda pühade krokodillidega, hullude ülempreestritega, Ootamatute Külaliste Raisakullipeaga Jumala Hatiga, sfinksidega ning kellega kõik veel. Tegelikult on aga isegi vaaraol oma unistused, mida ta tahaks teostada.
„Püramiidid” on Kettamaailma seitsmes lugu.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Allan Eichenbaum
Kaane kujundanud Hillar Mets
344 lk

Rehepapp ehk november
Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähki romaan „Rehepapp ehk november” räägib eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.
Esimest korda 2000. aastal ilmunud „Rehepapist” on saanud üks enim müüdud raamatuid Eestis. Raamatu põhjal on valminud mitmeid lavastusi, juba 2001. aastal esietendus „Rehepapp” Eesti Draamateatris, 2013 jõudis lavale romaani põhjal valminud ooper ja 2017. aastaks valmis film pealkirjaga „November”. 2021– 2022 ilmus Veiko Tammjärve sulest „Rehepapi” graafiline romaan. Raamat on tõlgitud 9 keelde.

Kirjastus Varrak
Uue kujundusega kordustrükk
Kaane kujundanud Mari Kaljuste
208 lk

Meister ja Margarita
Mihhail Bulgakov

„Millest romaan räägib?”
„Pontius Pilatusest.”
Nüüd lõid küünlaleegid uuesti kõikuma ja hubisema ning nõud laual tinisesid – Woland naeris kõuehäälel, kuid see naer ei ehmatanud ega üllatanud kedagi. Peemot koguni aplodeeris miskipärast.
„Millest, millest? Kellest?” küsis Woland ega naernud enam.
„Just nüüd? See on vapustav! Ja te ei leidnud teist teemat? Lubage mul vaadata.” Ta sirutas käe, peopesa ülespidi.
„Kahjuks ei saa ma seda teha,” vastas meister, „sest ma põletasin selle ahjus ära.”
„Andke andeks, aga ma ei usu,” vastas Woland, „see ei ole võimalik. Käsikirjad ei põle.”
„Romaanile „Meister ja Margarita” kuulub eriline koht Bulgakovi kirjanduslikus pärandis: see on kogu tema loomingu kokkuvõte. Selles leiavad edasiarendamist autori püüdlused, mis on avaldunud juba varasemas loomingus. Kuid kõige tähtsam on miski muu: surma peatset lähenemist aimates (romaani käsikirja servadel on kaks autori poolt eri aastatel tehtud märget: 1931. aastal „Jumal, aita romaan lõpetada!” ja 1934. aastal „Lõpetada enne, kui saabub surm!”) lootis Bulgakov ometi oma viimase romaani lõpule viia, ning kasutades selles ära kõik oma ideed, pani heldelt mängu kogu oma kunstilise väljendusvahendite arsenali ja tegi seda ammendavalt – kuigi kirjanikel on tavaliselt kombeks mõelda oma tulevastele teostele ja kasutada neid vahendeid üsna kokkuhoidlikult.” – Irina Belobrovtseva

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Jüri Ojamaa ja Maiga Varik
Uue kujundusega kordustrükk
Kaane kujundanud Mari Kaljuste
472 lk