Lumetüdruk
Kogumik

Kogumikesarja „Kaarnakirjas“ eesmärk on nii tuua esile uusi autoreid kui ka rebida tuntud kirjanikud välja oma mugavustsoonidest ja panna nad kirjutama teemal, millel nad tavaliselt ei kirjuta.

Seekord on paremik saadetud lugudest kootud kokku teemapealkirjaga „Lumetüdruk. Teistsugused armastused“ ja siin on esindatud nii Eesti ulmekirjanduse raskekahurvägi – Veiko Belials, Mairi Laurik, Siim Veskimees – kui ka ennast juba korduvalt tõestanud snaiperid Meelis Kraft, Häli Kivisild, Koidu V. G. Ferreira ja Krafinna. Põnevust lisavad uuemad nimed: Toomas Krips, Kristi Reisel, Timo Talvik ja Urmas Nimetu.

Kõik need on armastuslood, aga mitte muinasjutuprintsidest, valgetest hobustest ja kuuvalgetest öödest, ei, need lood on tumedamad ja teistsugused.

Kuraatorid ja koostajad on Manfred Kalmsten ja Lüüli Suuk.

Roosivõti. Dialoogid von Roseni naistega
Mart Sander

Spioonist naishärjavõitleja. Kriminaalne nunn. Paruness, kes kavaldas üle Saatana. Mis neid kõiki ühendab? See, et need on päriselt elanud daamid von Rosenite suguvõsast, mis on Eestiga seotud olnud juba 800 aastat. Põnevad elusaatused on inspiratsiooniks müstikahõngulisele lühikogumikule, kus reaalsed faktid põimuvad fantaasiaga.

Kirjastus Literarity
205lk

Kangelaste Tee
Robert A. Heinlein

„Kangelaste Tee“ („Glory Road”, 1963) on Robert A. Heinleini loomingus üsna omapärane teos, mis lisab autori tavapärasele üsna kargele teadusulmele fantaasia-noodi. Loo peategelane on noor sõjaveteran Evelyn Cyril Gordon, kes üritab kuidagimoodi toime tulla maailmas, mis tundub ta ümber laiali lagunevat. Jah, ta tuleb toime, kuid kusagil sisemuses peitub sügav rahulolematus.

Kuni ta ühel päeval kohtub kauni naisega ja siis leiab lehest kuulutuse: „Kas sa oled argpüks?“, mis näib olevat just talle suunatud.

Ta saab nimeks „Oscar” ja läheb koos mainitud naisega salapärasele ja ohtlikule missioonile, ta teele jäävad fantastilised maailmad täis veidraid elukaid. See on kangelase teekond, klassikaliste kangelaslugude ja rüütliromaanide vaimus, kuid see on ka sisemine rännak.

„Kangelaste Tee“ sarnaneb muu Heinleini loominguga kindlasti talle iseloomuliku filosoofilise ja humoorika stiili osas, selles on nii tugevaid inimesi kui ka provokatiivseid ideid. Suur osa raamatu teisest poolest on vastuse otsimine küsimusele, mis saab kangelasest siis, kui võitlus on võidetud?

Sari Sündmuste horisont
Tõlkinud Ats Miller
Kaanepilt Liis Roden
246 lk.

Mujalmaa raamat
Keanu Reeves, China Miéville

Keanu Reevesi ja China Miéville’i žanripiire ületav ja pinevusest pakatav New York Timesi menuk, mis on inspireeritud koomiksisarjast „BRZRKR“.

Alati on ringi liikunud sahinaid ja legende, et on olemas sõdalane, keda ei saa tappa. Kes on näinud tuhandeid tsivilisatsioone õitsele puhkemas ja kokku varisemas. Tal on olnud palju nimesid: Unute, Äikese laps, Surm ise. Tänapäeval tuntakse teda lihtsalt B-na.

Ja ta tahab olla võimeline surema.

Üks USA salajane sõjaväebaas on lubanud teda selles osas aidata. Vastutasuks peab ta ka neid aitama, aga kui üks vägagi surelik sõdur surnust üles ärkab, viitab see jõule, mis on isegi B-st mõistatuslikum. Mis on vähemalt sama tugev. Ja millel on oma plaan.

B teekonda kirjeldavasse loosse on põimitud igasuguseid mälukillukesi. Jutustus sisaldab ka teiste tegelaste lugusid B kohta, nende kohtumistest või elust koos B-ga; lülitub vastavalt vajadusele kolmanda isiku vaatest jutustaja või teise isiku vaatesse; hüpleb erinevate ajastute, riikide, kultuuride ja usundite vahel; uurib sugu ja seksuaalsust, rassi ja seisust; esitab inimkonna kohta küsimusi, millele pole üheseid vastuseid. Ja mis kõige tähtsam – pakub arvukalt vaatenurki B ja selle kohta, kas ja mil määral ta üldse inimene on. See kõik on täienduseks B enda põhjalikule sisekaemusele. Kuid kõigil on hääl, isegi sõna otseses mõttes hääletutel.

Kirjastus Pilgrim
Tõlkinud Grethel Vahesaar
384 lk

Lõikuspäeva päikesetõus
Suzanne Collins

Kui sind on lavastatud kaotama kõike, mida armastad, mille nimel siis üldse veel võidelda? Viiekümnendate Näljamängude koidikul haarab Panemi ringkondi hirm. Sel aastal võetakse nende kodudest Vaigistusveerandsaja auks kaks korda rohkem tribuute. 12. ringkonnas püüab Haymitch Abernathy võimalikult vähe mõelda oma šanssidele. Tema jaoks on tähtis see päev vaid üle elada ja armastatud tüdrukuga koos aega veeta. Kui loosirattast tõmmatakse Haymitchi nimi, purunevad kõik tema unistused. Perest ja armsamast eemale rebituna sõidutatakse ta Kapitooliumi koos 12. ringkonna kolme ülejäänud tribuudiga: sundkäitumisega šansimeistri, linna kõige snoobima tüdruku ning väikese sõbraga, kes on talle otsekui õe eest. Mängud algavad ja Haymitch mõistab, et tema kaotus on juba ette määratud. Ometi tõmbab teda võitlusse … ja ta tahab, et selle võitluse kaja kostaks surmavast areenist palju kaugemale.

Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Evelin Scapel
392 lk

Looming nr 4/2025: Kolm juttu ja Tormi Ariva artikkel

Kirjanike Liidu ajakirja aprillinumbris on ilmunud Tormi Ariva artikkel (8 lk) eesti(keelse) ulme algusaastatest 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Rõhk on Jules Verne’i teoste mugandustel.

Ilukirjanduse rubriigis on ilmunud 3 üleloomuliku sisuga juttu: Ave Taaveti kummitusehõngulised “Šarniir nr 5” ja “Gentifikatsiooni ohvrid” ning Maarja Merivoo-Parro vampiirihõnguline “Veresugulased”.

Rubriigis “Kirjanik loeb” räägib oma lugemismuljetest Reeli Reinaus, keda teame ka noorteulme viljelejana.

Linn ja tema muutlikud müürid
Haruki Murakami

Keskkoolipoiss tutvub tüdrukuga, kes avaldab saladuse, et ta on tegelikult iseenda vari, aga tema pärismina elab salapärases müüriga ümbritsetud linnas. Ta jutustab poisile linnast, kus inimestel puudub vari ja kus elavad müstilised ükssarvikud. Ühel päeval tüdruk kaob, ilma midagi seletamata või hüvasti jätmata. Noormees läheb tüdrukut otsima ning järsku seisabki linnaväravas, kus peab loobuma oma varjust, et linna sisse pääseda. Ta asub tööle vanade unenägude lugejana linna raamatukogus. Peagi avastab noormees, et see linn ei ole üldse tavaline paik: linnamüürid on elus ning linnal paistab olevat justkui omaenda tahe ja võim linnaelanike üle.

Teise osa minategelane on keskealine mees, keda ei rahulda töö raamatute müügimehena. Ta kolib mägisesse kolkalinna, et asuda tööle väikese raamatukogu juhatajana. Seal tutvub ta raamatukogu endise juhi härra Koyasuga, kuid peagi selgub, et Koyasu on juba aasta eest surnud.

Romaani peategelasi seob armastus raamatute ja lugemise vastu ning saatus kingib neile unelmate töö raamatukogus. Kuid varsti nad mõistavad, et selles pealtnäha turvalises keskkonnas ei ole kõik nii, nagu näib. Piir reaalsuse ja ebareaalsuse vahel hakkab hägustuma. Vahel tundub pärismaailmas toimuv sama müstiline kui elu vaimude ilmas.

Kordustrükk

Nägemiseni, ja aitäh kala eest
Douglas Adams

Arthur Dent naaseb Maale pärast pikka rännakut läbi universumi, avastades, et Maa, mis pidi olema hävitatud, on endiselt alles.

Kõik on nagu vanasti, kui välja arvata kummalised ja kohutavad ebakõlad reaalsuses. Just siis, kui Arthur üritab neid kõigest väest eirata, kohtub ta salapärase naisega, kes tundub teadvat rohkem, kui ta välja näitab. Kahekesi asuvad nad otsima Jumala Viimast Sõnumit Oma Loodule.

Ja kõigi traditsioonide vastaselt leiavad nad selle…

Douglas Adamsi kultussari „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas“ on popkultuuri vaieldamatu klassika. Arthur Denti galaktilised seiklused ja äpardused on paelunud uudishimulikke hingi üle terve maailma. „Nägemiseni, ja aitäh kala eest“ on sarja neljas raamat.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Kati Metsaots
208 lk

Näljamängud. Triloogia
Suzanne Collins

Kunagise Põhja-Ameerika varemetel asub särav Kapitoolium, mille elanike oodatuimaks meelelahutuseks on iga-aastased Näljamängud: võitlus elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse-eetris. Mängude võitmine tähendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma. 16-aastasest Katniss Everdeenist saab mängudel osaleja ilma, et ta seda tegelikult tahaks. Kui ta soovib võita, peab ta hakkama valima ellujäämise ja inimlikkuse, elu ja armastuse vahel.

Suzanne Collinsi menusarja põhjal valmisid ka edukad filmid, kus peaosa kehastas Jennifer Lawrence. Nüüd on kõik triloogia kolm osa "Näljamängud", "Lahvatab leek" ning "Pilapasknäär" koondatud ühte köitesse.

Kirjastus Tänapäev
Tõlkinud Mihkel Mõisnik, Evelin Schapel
952 lk

Õed nõiduses
Terry Pratchett

Kettamaailma kuuendas raamatus tegutseb taas Vanaema Weatherwax, sedapuhku koos kahe kaaslase – Nanny Oggi ja Magrat Garlickuga. Shakespeare’i parima traditsiooni kohaselt topivad nad oma nina ja näpud kuninglikku poliitikasse ning midagi head sellest ei tule. Kuningriigid lendavad uppi, noad välguvad ja Surm täidab stoiliselt oma kohust. Vanaema Weatherwax leiab, et näitekirjanikud on asja pisut ilustanud ning et tegelik elu on tunduvalt segasem. Pole ka ime, sest lisaks sellistele ammutuntud tegelastele nagu küürakad kuningad, maskeeritud pärijad ja kadunud kroonid tuleb nõidadel tegemist teha ka häbelike kultuskividega ja rambipalavikus äikesetormiga.

Tõlkinud Aet Varik, Piret Lemetti
Kaas: Hillar Mets
328 lk