Valguse hellitus
Koidu Ferreira
Reva sattumisest Pimeduse ja Valguse maailma kujunes tema elu suurim katsumus. Mitte miski polnud enam endine – kogu tema mõttemaailm pöördus sõna otseses mõttes pea peale. Valgusevõti, mis oli aktiveerunud, võttis tavalise inimese üle kiiresti võimust, ja Reva ei suutnud ürgset jõudu taltsutada isegi nelja printsi abist hoolimata. Temast sai ohtlikum olend, kui oli olnud kunagi varem Valguseprints ise. Kuningas nägi ainsa pääseteena Reva hukkamist ja võtme temalt ära võtmist.
Lõpuks saabus abi. Aga kas Valgusevõtme esmakaitsja – vanim olend selles maailmas ja ainus, kes teadis Valguse tõelist eesmärki – tuli Revale appi või mängis ta hoopis oma mängu, seda ei osanud keegi öelda.
Kui Reva oli viimaks võimeline koju naasma, ootasid teda ees uued katsumused ja veelgi suuremad ohud. Nüüd ei soovinud tema surma mitte ainult Valguseprints, vaid ka Valguse ja Pimeduse maailma kuningas. Pealegi oli ühendatud võtmel nüüd võime sundida Revat tegema asju, mida ta poleks iialgi tohtinud teha. Reva otsused ei kuulunud enam ainult talle. Tunded, mis temas Pimeduseprintsi vastu üha tugevamaks muutusid, viisid teda vaid lähemale eesmärgile, mida Valgus oli püüdnud saavutada aegade algusest saati.
Kirjastus Koitev
495 lk
Vihma suudlus
Kristjan Saal
Mis saab valesti minna inimese esimesel missioonil Marsile?
Nii mõndagi. Palju. Kõik.
Sellest ei olegi midagi, sellega on arvestatud. On arvestatud sellega, et inimkonna esimene jälg võõra planeedi pinnal võib osutuda jälje jätjale viimaseks. Ta vajutab selle sinna teadmisega, et asi oli seda väärt.
Aga kui kõik pidigi valesti minema, siis – kas kõik õnnestus? Ja kas see oli seda väärt?
Peter Sansait on üks kolmest astronaudist, kes astuvad esimeste inimestena Punase Planeedi pinnale. Saatuse tahtel armub ta vahetult enne starti meeletult. Ta leiab end olukorrast, kus ei ole keskteed – see on armastus, mida ei oleks tohtinud olla, või siis vastupidi – see pidi olema. Kas see oli seda väärt?
Saatusel on talle varuks üllatus…
Autori väljaanne
285 lk
Teistmoodi tavaline
Triinu Meres
Jutukogu
Triinu Meres kui muinasjutuvestja on kirja pannud hulga erinevaid jutte, mida kõiki võib omamoodi muinaslugudeks pidada. Võib ka mitte pidada. On postapokalüptikat, on kummituslugu, on vana head kosmoseooperit, linnafantaasiat, tulevikunägemusi, paralleelreaalsust – ja ka selliseid muinasjutte, mida tõesti raske millekski muuks arvata. Oma sõnul kirjutab ta ainult seda, mis endale meeldib.
Triinu Meres on avaldanud luulekogu „Lagunemine“ (2009), romaanid „Lihtsad valikud“ (2017) ja „Kuningate tagasitulek“ (2018), jutukogu „Kuigi sa proovid olla hea“ (2019), romaanid „Devolutsioon“ ja „Omasid ei jäeta maha“ (2024). Triinu Merese romaan „Lihtsad valikud“ jagas 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. ja 3. kohta ja võitis aastal 2018 Eesti Ulmeühingu auhinna Stalker.
Kirjastus Fantaasia
Sari: Sündmuste horisont.
Kaanepilt Liis Roden.
310 lk
Võitleja
Brandon Sanderson
„Taevasselennu“ neljas osa.
See on neljas lugu Spensast, tüdrukust, kes reisis tähtede taha, et päästa oma maailm. Eelmises loos tuli Spensa tagasi Eikusagilt, kuid see, mida ta seal nägi ja läbi elas, muutis teda põhjalikult. Ta kohtus delveritega ja sai palju rohkem teada oma päritolu ja käimasoleva sõja kohta. Sest Ülemvõim ei peatu võitluses Galaktikas domineerimise eest ja nende poolel lööb ka kaasa „kodustatud“ inimesi. Kõik see on muidugi keerulisem ja korduvalt peab Spensa endalt küsima, kui kaugele ta on valmis minema võidu nimel? Palju ta on nõus ohverdama? Ja on tal pärast kõike seda veel võimalik koju tulla?
Kirjastus Fantaasia
Sari: Sündmuste horisont.
Kaanepilt Meelis Krošetskin
352 lk.
Asjad, mis me tules kaotasime
Mariana Enriquez
Kogumikus «Asjad, mis me tules kaotasime» on 12 lugu, milles lugeja kohtub pahaendeliselt veidrate laste, mässumeelsete teismeliste, kinnisideede ja traumade kütkes inimeste, painavate viirastuste ja kummitavate majadega. Ratsionaalne ja seletamatu, realistlik ja üleloomulik sulavad Enriqueze loomingus kokku omanäoliseks lummavaks tervikuks.
Mariana Enriquez (1973), keda on nimetatud ka gooti realismi kuningannaks, on üks tõlgitumaid tänapäeva Argentiina kirjanikke. Žanrikirjanduse võtteid kasutades käsitleb ta oma loomingus Argentiina poliitilist ja sotsiaalset lähiajalugu ning selle taustal inimeste igapäevast elu, kus leidub kõrvuti hoolimatut jõukust ja söövitavat vaesust ning kummitavad diktatuuriaegsed ängid ja mure looduskeskkonna hävimise pärast. Julge hooga käsitleb ta ebamugavaid teemasid ja toob rambivalgusesse tavatuid tegelaskujusid.
Saatesõnas «Buenos Airese gootika» ütleb Ladina-Ameerika kirjanduse asjatundja Ruth Sepp: «Tema poeetika, tume, toores ja ometi sõltuvust tekitav, ei jäta lugejale mingit pääseteed.»
Väljaandja SA Kultuurileht,
Tõlkinud Eva-Stina Randoja
144 lk
Oonükstorm
Rebecca Yarros
Veetnud peaaegu poolteist aastat Basgiathi sõjakoolis, saab Violet Sorrengail aru, et koolitükkide tegemiseks pole enam aega. Ega kõhklusteks. Sest lahing ongi alanud, vaenlane tungib peale nii müüride tagant kui ka omade ridadest, nii et keegi ei tea enam, keda usaldada.
Violet peab lendama väljapoole Aretia kahanevaid ohutisi ja otsima võõrastelt maadelt liitlasi, kes Navarrale appi tuleksid. Reis paneb proovile kogu tema nutikuse, õnne ja tugevuse, kuid ta teeb mida tahes, et päästa kõike, mida armastab – oma lohesid, kodu ja Xadenit.
Isegi kui see tähendab, et tuleb varjata suurt saladust, mis võib kõik hävitada. Neil on vaja sõjaväge. Neil on vaja jõudu. Neil on vaja maagiat. Ja neil on vaja seda, mille suudab leida vaid Violet – tõtt. Kuid torm on tulekul… ja kõik ei suuda selles vastu pidada.
Kirjastus Helios
Tõlkinud Tiina Randus
612 lk
Varjatud pärand
Nora Roberts
Graafiline disainer Sonya MacTavish on rabatud, kui kuuleb, et ta lahkunud isal oli kaksikvend, kelle olemasolust isa polnud teadlik – ja et onu, kellest ta ise oli äsja teada saanud, on pärandanud talle peaaegu kogu oma vara, kaasa arvatud majesteetliku Victoria-aegse maja Maineʼi osariigi rannikul, kus ta peab testamendi kohaselt elama vähemalt kolm aastat. Kuna Sonya on hiljuti kihluse katkestanud, otsustab ta sõita Maineʼi ja uurida välja, miks lapsed omal ajal kohe pärast sündi teineteisest lahutati ja miks seda hoiti salajas, kuni see tuli ilmsiks alles tänu genealoogia veebilehele.
Noor advokaat Trey, kes Sonya kaljul asuvas suures häärberis vastu võtab, märkab Sonya ärevust – ning tunnistab, et jah, häärberis tõesti kummitab… ent ainult natukene. Ja Sonya avastabki, et esemed liiguvad ja heast peast hakkab mängima muusika. Ta näeb isa maalitud maali, mis ripub seletamatul kombel kadunud onu kabinetis, ja Astridi-nimelise naise portreed, kelle kohta advokaat ütleb «esimene kadunud pruut».
On selge, et Sonya on pärinud märksa rohkem kui ainult maja. Ta on pärinud sajandite vanuse needuse ja kui peaks olema mingitki lootust needus eemaldada, siis ka lahendamist ootava mõistatuse…
«Varjatud pärand» on esimene raamat New York Timesi menuautori Nora Robertsi «Kadunud mõrsjate» triloogiast, mis jutustab tragöödiatest, leitud ja kaotatud armastusest ning perekonnast, mida on mitme sajandi jooksul painanud kummitused.
Kirjastus Ersen
384 lk
Noortele ja lastele
Amelia Kihv ja Barbaarne ball
Laura Ellen Anderson
Tere tulemast Nokturniasse, kus valitseb pimedus ja kus sädelus tekitab pelgust! Üle maailma populaarsust kogunud sari vampiiritüdruk Amelia Kihvast ja tema lahedatest sõpradest paneb fantaasia tööle!
Kihvade häärberis valmistutakse iga-aastaseks Barbaarseks balliks. Amelia ema, krahvinna Eputrilla, on elevusest lõhkemas, kuid Amelia ise veedaks hoopis meelsamini aega sõprade seltsis. Toredamat kampa kui tema kõrvits-lemmikloom Pontsu ning sõbrad Floora Uurik (ärge öelge tema kohta elukas, ta on haruldast tõugu jeti!) ja Toom Toonela annab otsida!
Siis aga saabub häärberisse külla ärahellitatud prints Tangiin, kes võtab Pontsu endale. Murest murtud Amelial ei jää muud üle, kui koos sõpradega asuda kavandama hulljulget päästeoperatsiooni. Kuid kõik ei ole kõik päris nii, nagu nad arvanud on …
„Amelia Kihv ja Barbaarne ball“ on Amelia Kihva lugude esimene raamat. See heldelt illustreeritud, vaimukas ja fantaasiarikas sari sobib keskmisele koolieale.
Mürgitatud kuningas. Võimatud olendid 2
Katherine Rundell
Naasmine maagilisse Arhipelaagi ... „Mürgitatud kuningas” on Katherine Rundelli ülimenuka „Võimatute olendite” sarja teine raamat.
Kui Christopher Forrester ärkab selle peale, et imepisike lohe ta nägu närib, hüppab ta süda rõõmust. Ta on pikki kuid unistanud tagasiminekust Arhipelaagi – varjatud saarestikku, kus elavad ikka veel kõik müütilised olendid. Christopheri oodatakse, sest lohed vajavad tema abi!
Loomulikult ei oska ta veel aimata, et Arhipelaagi naasmine tähendab päästemissiooni sfinksi turjal, ega sedagi, et ta saatus põimub kõrgest soost, kuid metsiku tüdrukuga, keda saadavad alati linnud ja kihutab takka metsik janu õigluse järele.
Katherine Rundell on autor, kelle lasteraamatuid ostetakse miljoneid eksemplare ja kes on saanud nende eest hulga mainekaid kirjandusauhindu (teiste hulgas Waterstones Children’s Book Prize, Blue Peter Book Award ja Costa Children’s Book Award). Ta on Oxfordi ülikoolis renessansikirjanduse uurija ja õppejõud. Katherine Rundelli täiskasvanutele mõeldud raamatud on samuti pälvinud mitmeid olulisi auhindu.
Kirjastus Varrak, sari „Võimatud olendid”
Originaal: The Poisoned King. Impossible Creatures 2
Inglise keelest tõlkinud Jüri Kolk
Illustreerinud Tomislav Tomić
312 lk, pehme köide lakkadega
