Väljumisstrateegia
Martha Wells
„Mõrtsukboti päevikud“. Neljas raamat.

Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.

Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks omaette seebiseriaale vaadata. Aga tuleb välja, et südametul tapamasinal tekib kohutavalt palju moraalseid dilemmasid. Antisotsiaalne tehisintellekt on sunnitud uuesti tegutsema asuma, ikka Säilitusliidu sõpru aidates ja hankides süütõendeid GrayCrisi korporatsiooni vastu. Seekord läheb ta appi dr Mensah’le, ta varasemale sõbrale, et takistada GrayCrisi oma kasumihankimisel koloniste hävitamast.

Sarja kuuluvad raamatud on võitnud Hugo, Nebula, Alexi ja Locuse auhindu. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski.
Toimetanud Kati Metsaots.
Kaanepilt ja sarja kujundus Liis Roden.

Valge aiaga maja
Katrin Pauts

Kui nooruke Nelli saab unelmate töökoha nooblis moežurnaalis, varjutab lootusrikkalt alanud karjääri verine saladus tema ema Amanda minevikust. Mõistatuse võtit otsides avastab Nelli, et ei tohi ühtki mälestust usaldada. Ta taipab, et ema on talle kogu elu valetanud, aga mis motiividel? Ning miks uinunud kurjus äkki ärkas?

Viirastuslikus väikelinnas põimub kolme põlvkonna naiste saatus. Kui kogu tõde lõpuks päevavalgele ilmub, ei usu enam keegi oma silmi.

Katrin Pauts (snd 1977) on menukate põnevike autor, kes on tegutsenud nii ajakirjaniku kui ka teletoimetajana. Oma suurimaks eeskujuks peab ta Rootsi krimikirjanduse superstaari Camilla Läckbergi, aga ka igihaljast Agatha Christiet. Üle kõige armastab Pauts folkloori ja kummitusi, kellest ei tule puudust käesolevaski loos.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad,
232 lk

Kaheksas maailm
Marje Ernits

Marje Ernitsa fantaasiaromaan „Kaheksas maailm“ on autori nägemus elust Maal tulevikus. Südamlik ja põnev lugu jutustab Urvelist ja Hannesest, noortest inimestest, kes sõidavad polaarjoone taha oma mesinädalaid veetma. Samal ajal Maad tabanud katastroofi tõttu jäävad nad Arktikas kogu ülejäänud eluks. Polaarjoone taga sünnivad ka nende kaksikud lapsed Ines ja Üllar. See on lugu elust teistsugustes tingimustes, inimeste kohanemisvõimest, julgusest ja nutikusest ning maailmast, mida enam pole ja maailmast, mis tuleb …

Kirjastus Eesti Raamat
168 lk

Hiir
Ivan Philippov

On aasta 2020. Funktsionaalse surematuse instituudist, kus arendatakse välja preparaati, mis peaks loodetavasti pikendama Putini eluiga, põgeneb nakatatud laborihiir. Endaga inimesele üliohtlikku viirust kandev hiir satub Moskva kõige rahvarohkemasse metroojaama, vallandades hävingut ja hukatust külvava apokalüpsise. Miljonid moskvalased muutuvad zombideks, kelle nägemine on oluliselt kahjustatud, kuid kes kuulevad ja haistavad suurepäraselt. Ja nad jooksevad. Kiiresti. Ja peavad jahti. Ellujäänutele…, kes üritavad põgeneda verdtarretavast apokalüpsisest.

Venemaal on Moskvas sündinud ja praegu Gruusias elava Ivan Philippovi romaan tekitanud paksu pahameelt. Peaprokuratuur on nõudnud raamatu müügilt eemaldamist, kuna selles sisus on kohti, mis võivad ohustada inimeste elu ning viia avaliku korra ja julgeoleku rikkumisteni. Roskomnadzor on leidnud, et „Hiir“ sisaldab materjale, mille eesmärk on „Venemaa sotsiaalpoliitilise olukorra destabiliseerimine.“

Kirjastus Sinisukk
Tõlkinud Matti Piirimaa
352 lk

Kordustrükk

Pedro Páramo
Juan Rulfo

Juan Preciado annab surivoodil olevale emale lubaduse otsida üles oma isa Pedro Páramo. Seeläbi satub ta Comalasse – külla, mis varem kees elust, ent on nüüdseks välja surnud, ning pole lõpuni selge, kas selle üle valitsevad vähesed alles jäänud elanikud või seal oma elu veetnud inimeste hinged. Nende lugude kaudu avaneb Juanile pilt olnud ajast ning tema isa rollist piirkonna käekäigus.

„Pedro Páramo“ on polüfooniline romaan, kus väga olulisel kohal on poeetiline ja müütiline mõõde, kuid avaneb ka Mehhiko tegelikkus XX sajandi esimesel poolel, mil revolutsiooni ajal ja järel maapiirkonnad vaesusid, lokkas mässuliste jõukide omavoli ning õnne asuti otsima linnadest.

Juan Rulfo (1917–1986) ilukirjanduslik pärand koosneb vaid kahest romaanist ja ühest jutukogust, kuid teda peetakse üheks Mehhiko kirjanduse olulisimaks hääleks ja suurimaks Ladina-Ameerika kirjanduse uuendajaks.

Uuele väljaandele on kirjutanud saatesõna Ruth Sepp, kes tutvustab autori elukäiku, tema loomingus olulisi teemasid ja selle kohta kirjandusloos ning annab ka põhjaliku ülevaate romaani ajaloolisest taustast.

Kirjastus Kultuurileht
LR kuldsari
Tõlkinud Tatjana Hallap
112 lk