rehepapp

Rehepapp. Novembri esimene pool
Veiko Tammjärv

Graafiline romaan põhineb Andrus Kivirähki romaanil "Rehepapp". Joonistatud pildilugu lähtub eesti lugejate kultusromaani tegevusest ja tegelastest. Ilmunud teos on esimene osa tervikromaanist, mille tegevus hõlmab 1.-16. novembrit. Trükises on 144 lehekülge ja kokku umbes 600 üksikut pilti. Nii maisete kui mütoloogiliste tegelaste tüpaažid on unikaalsed ja loodud graafilise romaani jaoks.

Kirjastus Vida Verde OÜ.
144 lk.


ajamasin


Õismäe ajamasin
Maarja Kangro

Üheksa juttu, mille lugemise järel te ei näe maailma enam endiselt. Kirg möllab, veri lendab, laipu leidub, edevus hukutab; elususe tunnet otsitakse inimvere ja -liha maitsmisest, hinge loodetakse leida Lätist, tuleviku Euroopas jagatakse valijaile hääli IQ põhjal, administratiivtöötaja satub WC kaudu uude reaalsusse, marginaalne suurvaim naudib maailma allakäiku ja on nördinud, kui mandumine nurjub. Kehval tõlkimisoskusel on viimaks traagilised tagajärjed ja veelgi drastilisemalt lõpeb see, kui Humbert Humberti hingesugulane rändab ajamasinas 70ndate Õismäele. Ometi jääb kõlama üldhumanistlik toon ja lugeja võib tunda hingeliigutust. Sweet violence, kui laenata klassikuilt. Suurem osa raamatust sisaldab seni ilmumata materjali.

Kirjastus Nähtamatu Ahv.
232 lk

tormi


Tormi märgid
Elo Selirand

Issandast hüljatud Eestimaa kubermangu nurgas toimuvad 19. sajandi keskpaigas ühel novembrinädalal sündmused, mille osalised on samast lihast ja luust mis tänane lugeja. Tõsi- ja pseudoajalugu on sulatatud maagilis-realistlikuks kulissiks. Võtmetegelaseks on keerukaid kodalukke välja nuputav 17-aastane talutüdruk Ann Meister, kes on tähelepanelik vaatleja ning vaikiv jälgija. Kui kadripäeva auks korraldatava maskeraadi ööl sünnivad mõrvad, saab temast ootamatult Peterburist pagulusse saadetud vürstitari parem käsi. Või siis terve aju. Igal lauas olnul ja selle ümber toimetanul on oma saladus. Mõni neist eluohtlik. Mõni lihtsalt totter. Anni teekond läbi karnevalinädala on kui Kääbikul: läbi tundmatu ja ohtliku maa minnes on tal täita kohustus, millest keelduda pole võimalik.

Kirjastus Varrak
272 lk


meie

Meie
Jevgeni Zamjatin

 

26. sajandi Ühtne Riik on üles ehitatud ratsionaalsusele ja korrale. Klaaslinnas, mida juhib kõikvõimas Heategija, puuduvad isiklikud vabadused ja nimede asemel on inimestel numbrid. Kaotatud on primitiivsed instinktid, kirg ja loovus. Isegi loodus on surutud linnast välja, Rohelise Müüri taha. Ent oma õuduseks avastab päevikuvormis romaani peategelane D-503, et tunneb endas tärkamas kõige ebaloogilisemat ja keelatumat emotsiooni – armastust.

Jevgeni Zamjatini (1884–1937) haarav ulmeteos pani aluse düstoopiaromaani žanrile ja oli suureks inspiratsiooniks George Orwelli raamatule „1984“. 1921. aastal kirjutatud romaan avaldati kõigepealt New Yorgis ingliskeelses tõlkes (1924) ja selle täielik venekeelne tekst alles aastal 1952 samas linnas. Järelsõna on kirjutanud David Vseviov. Romaan oli kunagises Nõukogude Liidus keelu all.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Maiga Varik
240 lk

 

 

winter1
winter2

Winter (1. ja 2. osa)
Marissa Meyer

„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.

Kas Cinder, Scarlet, Cress ja Winter suudavad alistada Levana ja leida oma lugudele õnnelikud lõpud?

Kirjastus Pikoprint
Tõlkinud Karin Kull
390 ja 548 lk. 

vaimude
 

Vaimude otsija kirjad
Gan Bao

Hiina klassikalise kirjanduse kuldvaramusse kuuluv teos “Vaimude otsija kirjad” Soushen ji on Jini dünastia ajal (265–420) elanud õpetlase Gan Bao ainus tervikuna meieni jõudnud kirjatöö. See on üks esimesi nõndanimetatud imeliste lugude kogumik, millest hiljem arenes keerulisema sisu ja struktuuriga žanr chuanqi, mille silmapaistvaim näide on Eesti lugejale hästi tuntud Pu Songlingi kogumik “Libarebased ja kooljad”.
„Vaimude otsija kirjades“sisalduvad jumalike olendite ja surematute hagiograafiad, lood endelistest unenägudest ja surematute imetegudest, ülestähendused looduslikest anomaaliatest, konfutsianistlikke väärtusi õpetavad jutud, legendid ajaloolistest isikutest ja sündmustest, pajatused inimese kokkupuudetest vaimudega ning libaloomade ja muude paharettide koeruste kirjeldused.
Ajaloolasena kogus ning süstematiseeris Gan Bao kroonikatest ja filosoofilistes traktaatidest pärit müüte ja legende, mis mõjuvad tõestisündinud lugudena, olles seotud tegelike juhtumite, isikute, ajastute ja kohtadega, ning aitavad tutvustada tolle aja uskumusi ja arusaamu hingestatud ning imepärastest toimingutest tulvil maailmast. Kuigi meie ajal on kombeks arvata Soushen ji lugusid fantaasiakirjanduse valdkonda, ei pidanud Gan Bao ise neid väljamõeldiseks, mistõttu märkis sissejuhatavas osas oma teose eesmärgiks “teha ühtlasi piisaval määral selgeks, et vaimude kulg ei ole pettus”.

Kirjastus Ema & Isa
õlkinud Katja Koort
280 lk

 

valguseloits

Valguseloits
V. E. Schwab

Elage kaasa armastatud kangelaste ja nende kurikuulsate vaenlaste saatusele hetkel ühe populaarsema fantaasiaautori V. E. Schwabi menusarja “Võlukunsti varjundid” triloogia viimases osas.

Kui Mareshite impeeriumile lasub pimedus, on nelja Londoni vahel seni valitsenud ebakindel võimutasakaal jõudnud murdumispunkti. Pärast tragöödiat on Kellil, keda kunagi peeti viimaseks ellujäänud antariks, raske otsustada, kelle poole hoida. Lila Bard, endine lihtne, kuid mitte kunagi lihtlabane varas, on mitmesugused võluväelised katsumused edukalt läbi teinud, kuid peab nüüd õppima võluväge valitsema, enne kui see ta tühjaks imeb. Iidne vaenlane naaseb linna endale nõudma, samal ajal kui põlu alla langenud kangelane üritab päästa hävivat kuningriiki. Öötorni häbistatud kapten Alucard Emery kogub kokku meeskonna, et alustada võidujooksu ajaga.

Väljaandja: Päikese Kirjastus.
Tõlkinud Marge Paal.
656 lk


 

dyyni

Düüni messias. Düüni kroonikad 2
Frank Herbert

„Düüni messias” jätkab Paul Atreidese ehk Muad’Dibi lugu. Möödunud on kaksteist aastat „Düünis” kirjeldatud sündmustest. Tal on universumi imperaatorina rohkem võimu kui ühelgi teisel maailma ajaloos. Ühelt poolt on ta jumala staatuses fremenite seas, teisalt on tal võimu haarates tekkinud pikk nimekiri vaenlastest.

Vaenlaste salasepitsuste tõttu on ohus kõik Atreidesed, kuid kõige enam kardab Paul oma armsama Chani ja nende veel sündimata pärija pärast.

Kirjastus Varrak.
Tõlkija Viivi Verrev
240 lk, kõva köide.


Klara ja päike
Kazuo Ishiguro

Nobeli preemiaga pärjatud Briti kirjaniku Kazuo Ishiguro 2021. aastal ilmunud romaani „Klara ja Päike” tegevus toimub ilmselt mitte eriti kauges tulevikus, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides. Raamatu peategelane ja minajutustaja on robot, TS ehk tehissõber Klara, kes on kavandatud teismeliste seltsiliseks. Paremates perekondades on nimelt kombeks lapsi geneetiliselt töödelda ehk „kõrgendada”, et neil oleks võimalik elus paremini läbi lüüa. Sellega kaasnevad terviseriskid ja habras immuunsüsteem sunnib lapsed koduõppele tahvelarvutite taha.

Juba poeaknal paistab Klara oma kaaslaste seast silma teravama tähelepanuvõime ja eelkõige suure huviga välismaailma vastu. Pikapeale täitub ka tema igatsus ning ta saab endale „lapse” – ostetakse ära ning viiakse koju, kus elavad Josie, tema ema ja majapidajanna Melania. Josie on tihti liiga haige, et isegi tahvelarvuti kaudu õppetöös osaleda, ja siis pakub Klara talle tuge. Josiel on ka sõber, naabripoiss Rick, kellega nad ühist tulevikku plaanivad, kuigi Rick pole „kõrgendatud” ning seega pole tema tulevikuväljavaated Josie omadega võrreldavad. Ent mitmesuguseid tulevikuplaane teevad ka Klara ema ja Ricki ema preili Helen, ning nagu peagi selgub, on Klaral endalgi Josie aitamiseks oma salaplaan.

Originaal: Klara and the Sun
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Toimetanud Kirsti Sinissaar
Kujundanud Britt Urbla Keller
280 lk, kõva köide

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.1033)