Siim Veskimees tulevikuraamatutest

Üks meie mees, täpsemalt ulmekirjanik Veskimees, rääkis ETV2 "Jüri Üdi klubi " saates alapealkirjaga “Savitahvlist tahvelarvutini: kogu tõde (e) raamatukogudest”, digiraamatutest ja kirjastamispoliitikast. Soovijatel on võimalus kõike oma silmaga kuulata ja näha aadressil: etv2.err.ee

Raadiosaate soovitus: Milline võiks elu olla 20 aasta pärast?

Mängulisuse, meelelahutuse ja harivuse sümbioos. Mart Normet ja Erik Moora on vohh! Küsimuste küsimise oskus on viimasepeal.
r2.err.ee

Ülevaade Tartu ulmikute novembrikuisest kogunemisest

Kui Reaktori laserreporter 11. novembril ehk kuu teise reede õhtul „Läburinti“ jõudis, oli kõrts rahvast täis, nagu viimastel istumistel juba kauniks kombeks on. Kokku sai koos hiljemliitunutega loetud 23 inimest, kellest, et olla poliitiliselt korrektne, toome eraldi välja naisterahvad ja nende arv oli täpselt 10. Millest siis räägiti? Eks juttu oli nagu ikka kõigist maailma asjadest, alustades konnasilmadega ja lõpetades raamatukogude saatusega kultuuriministri teravmeelsete avalduste valguses, kuid Reaktori laserreporteri kõrvu ulatusid ka mitmed ulmelisemad teemad. Näiteks arutati ühes laua otsas selle üle, kuidas moonutatakse vene keelde tõlkides autorite nimesid ning jagati mitmeid põnevaid linke saitidele, kus on üleval vene keeles ilmunud ulmeraamatud.

Teisal otsustati, et Ulmeühingu president peaks aasta lõpul tegema kena pöördumise Eesti ulmehuviliste diasporaa poole ja saadi temalt ka vastav nõusolek tingimusega, et ta ise ei pea seda kõnet kirjutama. Kirjutama üritati veenda tuntud ulmekirjanikku Veiko Belialsi, kes oli lõpuks nõus vähemalt osa sellest tähtsast tekstist looma. Rohkem huvitas Veikot aga Eesti ulmekirjanike ühismaailma projekt, mis saab väga põnev ettevõtmine olema, kui see kunagi teostub. Toetajaid ideele jagus kohalviibijate hulgas nii kaasaelajate kui kaasakirjutajate näol. Lisaks niisama lobisemisele müüs kirjastus Fantaasia Eva Lutsu isikus kohapeal soodsate hindadega ulmeraamatuid, mida niipalju, kui meie reporteri lasersilm märkas, ostsid päris mitu inimest lausa kolme- ja neljakaupa. Väidetavalt olla mõne vanema raamatu hinnad alanud kahest eurost. Kella 23 ajal pakkis rahvas ennast kokku ja siirduti edasi kes kuhu.

Ülevaade Tallinna ulmikute oktoobrikuisest kogunemisest

Meie laserreporter Tallinnast Margus Makke, andis Reaktorile ka kerge ülevaate eelmisel kuul Tallinnas Lost Continendis toimunud ulmehuviliste koosviibimisest. Täbaratel asjaoludel ei jõudnud see meie eelmisesse numbrisse, kuid parandame oma vea ja anname toimunudt ilmarahvale teada käesolevas numbris. Niisiis oktoobrikuu kolmas reede Tallinnas:

Jõudsin kohale kella kuue ajal ja selleks ajaks olid kohal Rivo Mägi ja Ats Miller, kes mõtisklesid Dilberti ja tegeliku elu vahelisi seoseseid ning jõudsid järeldusele, et nendevahelised seosed on päris realistlikud. Sai Atsi kiusatud sarja "Sündmuste horisont" kohta ning tuli positiivne vastus: sari läheb edasi. Juba sel kuul peaks loodetavasti ilmuma 2 uut teost - üks Siim Veskimehe sulest ja teine Vernor Vinge kirjutatud.


Fotod: Margus Makke













Ulmekirjanduse Baasi kuu arvustus

Eelmise korra pärjatud arvustaja, Siim Veskimees :

Oktoober tundus olevat suhteliselt lahja kuu. Sellegipoolest oli Baasis hulgaliselt lugemisväärset. Alustades algusest – mulle meeldivad jätkuvalt Indrek Hargla ja Raul Sulbi arvustused. Tugevat ja tänuväärset tööd teeb Silver Sära – enamasti piisab mulle teatud kuulsast algusvormelist, teadmaks, mida vältida... Paistab olema tekkinud üks uus suurepärane arvustaja – Triinu Meres. Kaalusin isegi temale auhinna ulatamist, kuid kuigi ma tahaksin teda igati julgustada, leidsin, et kui ta samal viisil jätkab, siis ega ta ilma ei jää ;-) Kuu arvustuse määramisel läks mul nii kaua peamiselt eetilistel kaalutlustel – et kas see, mida ma teen, on ikka õige ja ilus.

Nimelt on sellel raamatul juba üks kuu arvustus ja teist määrates annan ma justkui oma hääle vaidluses, sest mulle meeldinud arvustus väljendab eelmisest erinevat seisukohta. Samas – teosele laekunud kolm arvustust on kõik väga head ja ammendavad (tehniliselt lausa kahju, et esimene neist kuu arvustuse tiitlit pole saanud, aga see on juba jama, eks ole). Need tegid palju rohkemat, kui ükski teine eelmisel kuul laekunud arvustus – panid mu raamatu läbi lugema – ja see saigi otsustamisel oluliseks. Ma kirjutan oma arvustuse pisut hiljem ja siin pole see oluline, kuid loomulikult (nagu ma tegelikult juba ütlesin) on mu tiitlimääramine suuresti nõustumine viimase arvustajaga. Teisalt – ei tohi unustada, et tulemuse – et ma raamatu läbi lugesin – saavutasid kolm arvustajat koos...

Kes ei ole veel ära arvanud – oktoobrikuu arvustuse tiitel läheb Lauri Lukasele arvustuse eest Kage Bakeri raamatule „In the Garden of Iden”.

Teos Baasis

Novembriaskeldused kirjutajate seas

Novembrikuised Tartu Ulmekirjutajate töötoad olid selle poolest erilised, et kui tavaliselt me kirjutame lühijutte, siis seekord oleme pühendunud pikemale vormile ehk siis romaanile. Selleks andis tõuke Rahvusvaheline Romaanikirjutamiskuu (vaata Reaktori eelmise numbri lugu). Esimene talvekuu töötuba 2. novembril jäi seetõttu kogunemiseta, et igaüks saaks koduses vaikuses suure tööga algust teha ja elada sisse iga päev 1666 sõna kirjutamisse. Seevastu järgmine istumine 9. novembril tõi kokku viis kirjutamishuvilist. Meeleolu loomiseks sai valgus veidi hämaramaks keeratud ja pika tammepuust laua peale, mille taga kõik ühiselt klõbistasid, küünlad süüdatud. Nii mõnigi, nagu selgus, jätkasid romaanikirjutamiskuu raames oma varasemaid lõpetamata pikemaid tekste, lootuses selle lisamotivaatori raames jõuda nendega novembri jooksul valmis, teised alustasid aga tuliuute lugudega. Meie töötoa väliste kaaskannatajate vaevlemisi võite aga jälgida siit:

nanoest.blogspot.com

Sama seltskonna tegemistest on meil teinegi jutustamistvääriv lugu:

Ulmekirjutajad Räpina Loomemajas

28.-30. oktoobrini toimus Tartu Ulmekirjutajate sügisene kirjutamislaager Põlvamaal, Räpinas. Idee algataja ja sobiva koha pakkuja oli kirjutamisringi ürgosaline Jaagup Mahkra. Laagrist võtsid osa kolm töötoa kirjatsura ja Reaktori kunstitoimetaja kohusetäija. Esimesel õhtul toimus kogunemine, kus Jaagup, Mant ja Melian kohale tulid ja samal õhtul ka ennast kirjandusaltaril muusadele pühendasid. Järgmisel päeval lisandus teisele Metsavana. Et muusa umbsete toaseinte vahelt välja viia ja päid tuulutada, tegime teisel päeva pärastlõunal paaritunnise ekskursiooni mööda Räpinat, tutvudes kohalike vaatamisväärsustega.

Peab ütlema, et see väike depressiivne linnake on üks ütlemata ilus kant nii looduse, arhidektuuri kui ka ajaloo ja inimeste poolest. Ning seejärel taas kirjutama. Õhtu lõpetas kaminavalgel üksteisele päevalkirjutatu ettelugemine ja arvustamine, tuline arutelu leekidele asetatud šašlõkivarraste särina satel Lovecrafti loomingu tõlkimise ainetel. Tehti ka plaane Reaktori edasiseks arenguks. Kolmandal päeval klõbistati kuni lõunani klaviatuuri ning siis oligi lahkumise aeg.
Peab ütlema, et koht oli kirjutamiseks väga mõnus. Sellepärast nimetasime tagasihoidliku kahekordse, paljude tubadega maja Tartu Ulmekirjutajate Loomemajaks ning väisame seda kindlasti ka edaspidi.

Mis oli reisi tulemus? Kuna laager toimus täielikult omafinantseeringu pealt, siis mõõdikute ja rahastajate tarbeks projektiaruannet polnud vaja teha. Kuid uudishimulikele ja ka ajalooteaduse tarbeks talletamiseks olgu öeldud, et Metsavana kirjutas kaks uut lugu, Priit kirjutas ühe uue loo ja pani kirja oma romaanikirjutamiskuu pikema saaga avaleheküljed. Mant lihvis täiuslikkuseni oma kahe varemkirjutatud loo mustandeid ning töötasin tublisti uue lühijutu kallal. Meie kunstitoimetaja aga luges läbi terve pinutäie teadusartikleid erinevatel ulmelähedastel teemadel.