.thumbnail.jpg)
Aasta tagasi alustasin ma oma elu kõige esimest peatoimetaja veergu sõnadega “Hoolimata ihu ja hinge rooskavast kuumalainest, mis Issand ulmikutele nende arvukate pattude nuhtlemiseks paista laseb, on valminud värske, pisut higilõhnaline heinakuine Reaktor” ja põhimõtteliselt võiks seda mõtet ju taas korrata.
Selles postituste sarjas vaatleme ulmelisi kõrvalvoolu-koomikseid - nii veebis- kui trükisilmuvaid. Tutvustatava materjali valik on sügavalt erapoolik ja kujuneb printsiibil “lugesime, nautisime, jagame”. Juulinumbris heidame pilgu veebikoomiksile Darths & Droids.
Illustratsiooni autor Toivo Tooming
Kuuekümnendate alguse Ameerika oli kosmosevõidujooksu ilmselgelt kaotamas. Venelased olid saatnud orbiidile nii sputnikuid, koeri kui ka Gagarineid ja president Kennedy kutsus oma nõuandjad kokku. Viimased esitasid talle kolm plaani: kosmoselabor, lend ümber Kuu või maandumine Kuul.
Juba aastaid on Estconi kavas kindlalt sees ka ulmekirjutamise töötuba, kus igaüks, kel vähegi tahtmist, saab näppu harjutada ning ühe muheda ulmejutu valmis kirjutada. Siiani on töötoa korraldamise taga olnud Maniakkide Tänav ning seega on üsna loogiline, et töötoa korraldus sarnaneb teise töötoaga, millele Maniakkide Tänav on elu sisse puhunud – Tartu ulmekirjutamise töötuba.
1. augustil 2019 on ameerika 19. sajandi kirjandusklassiku Herman Melville’i 200. sünniaastapäev, mispuhul on paslik heita pilk sellele, kuidas ta kuulsaim romaan «Moby Dick» (1851) on elanud edasi 20. sajandi ulmekirjanduses ja filmides.
Üldiselt ju Melville’i ulmekirjanikuks ei peeta ning vaid nelja kirjanikku lühipala on 20.
Mina alustasin Estconidel käimist juba päris ammu – aastal 2000. Seega võin praeguseid Estcone võrrelda varasematega.
Kui ma esimestel Estconidel tundsin peaaegu kõiki kohalviibijaid, siis praegu ma kindlasti kõiki ei tunne ja tutvuda ka ei jõua, kuigi tahaks. Ove autoga Estconile sõites vaatasin oma üllatuseks, et Ove oli ainus tuttav autosviibija – ja auto oli täis. Ja teine huvitav asjaolu – mõningaid neist autosviibijaist ma Estconi viibimise ajal enam nagu ei silmanudki. Seega – rahvast on Estconidel väga palju rohkem kui kunagi varem ja teiseks – kõik võivad oma nurkadesse ära kaduda.
Selline areng paistab olevat õige ja loogiline.
Robot tuleneb teatavasti venekeelsest sõnast „rabota“ (töö, nagu ka samast tüvest pärinev poolvend „rab“ – ori). Esimesena kasutas seda Karel Čapek oma ulmenäidendis „R.U.R.“ Ometi on inimkujulised masinad ja tehisinimesed köitnud inimkonna meeli hallidest aegadest saati. Juba Hephaistos sepistas iseliikuvaid masinaid.
Sellekuine ulmestaar on Valmar Kont. Endakohta
kirjutab ta nii: Ulmet olen lugenud juba päris varajasest
noorusest. Esimene ulmeraamat oli tõenäoliselt sõbralt laenatud
Jules Verne'i "20000 ljööd vee all". Järgnesid juba
riburada pidi "Seiklusjutte maalt ja merelt" sarja
raamatud: "Purpurpunaste pilvede maa", "Kahe ookeani
saladus" jt tänapäeval ideoloogiliselt veidralt mõjuvad
raamatud, "Mirabiliast" "Ahvide planeet",
"Miljard aastat enne maailmalõppu. Väljasõit rohelisse",
"Tagasitulek tähtede juurest", "Põnevikust"
"Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala" jne.
Põhimõtteliselt kõik, mida tol ajal lugeda pakuti. Sekka muidugi
ka kamaluga mitteulmet.
Vahepeal jäi lugemine üsna soiku ja praegugi
eelistan lugemisele sageli filmivaatamist, kuid et teiste
ulmehuviliste ees mitte täitsa häbisse jääda, on viimastel
aastatel tulnud paratamatult rohkem lugema hakata.
Alustan siis tagumisest poolest – tõlkejuttudest või õigemini ausast ülestunnistusest, et lastes end oma eelarvamustest vabalt kanda, jätan nii Howardi fantaasiakatkendi kui W. J. Wintle’i lühikese õuduka arvustamata. Viimasest lihtsalt niipalju, et püüdsin seda lugeda, kuid lootusetult igavana jätsin kõrvale. Puhtalt minu viga.
Eelmisest numbrist puudusid minu kommentaarid juttudele. Sel on eelkõige ajaplaneerimisega seotud põhjused (ja ega see peatoimetaja kommentaar, et akadeemilistel põhjustel, pole ka väga vale), aga see kuu möödub teisiti, tiu-tiu, ja ikka teisiti, sest ma ei kirjuta mitte üksnes selle kuu juttudest, vaid ka eelmise kuu omadest ehk võistlusjuttudest.
Eelmise kuu karvustused lõpetasin ma sõnadega: „Eraldi tahaks ma aga vabandada Laura Loolaidi ees, kelle mainumbris lõppenud järjejutt „Tagalas on alati soe“ mul siin karvustamata jääb. Lühiromaan on mul loomulikult loetud, aga ma tunnen, et selle karvustus siia jutuvõistluse omade otsa hästi ei sobiks.
Komissar Vance Whitelaw’le
ÜRO välisministeerium
Lugupeetud härra Don Whitelaw
Kirjutan eesmärgiga informeerida teid enda rollist selles, mis täpselt toimus Relianti pardal enne Tau Cetil eelmisel nädalal toimunud rahukõnelusi ja kaitsta end mulle esitatud süüdistuste eest.
Ma ei ole diplomaat ja seega ei oska ma toimunut seletada erialases keeles. Andke mulle andeks, kui mu keelekasutus väga täpne pole. Seda, mis juhtus, on raske selgitada. Igatahes, mul oli koduigatsus peal. Ma olin laboris ja vaatasin vaateaknast välja. Te olete kindlasti Tau Cetist pilte näinud, smaragdrohelist vett ja musti kaldaid.
Projekt YOLO
zGen Kaevandused
Toetajaid: 9747
Kogutud: 52 406 660 USD
Eesmärk: 750 000 USD
Rahastatud! Rahastuse otsimise periood: 31.12.2030-31.01.2031
Aega jäänud: 0 sekundit
Projekt YOLO
Meie eesmärk: Ehitada suur kaubalaev ümber reisjateveoks asteroidile X635s. Ja sind selle peale panna!
Jah, päriselt. Meie oleme zGen Kaevandused ja see pole järjekordne õhuloss me juba käime Maa ja X635s vahet, projekt YOLO on lihtsalt meie olemasoleva võimekuse laiendamine. Meil on Miamis keskus ja pühendunud kollektiiv, igas mõttes valmis tööle hakkama. Me vajame ainult 750 000 dollarit, mille abil saaksime oma praeguse reisija→kaup ümberehitusprogrammi vastupidiselt tööle panna. Meile kuulub Boeing 979-4 kaubalaev, mis meie andmetel peaks mahutama 3500 toetajat. Ja kõige tähtsam – me muudame investeerimise paradigmat, kaasates kõik oma toetajad projekti.
.jpg)
.jpg)
