Willard Tobe Hooper oleks mõned päevad tagasi tähistanud oma 76. sünnipäeva. Tulevane žanriikoon sündis 25. jaanuaril 1943. aastal Austinis, Texases. Esimesed lavastajakogemused sai poisikesena isa 8mm kaameraga toimetades, ametlikult alustas kuuekümnedatel dokumentaalfilmidega. Kes soovib, siis Tobe esimene täispikk film Eggshells (1969) on vaatamiseks sinutorus üleval.
Kuuldused Tartu kirjutustoa Tallinna-dessandist hakkasid levima millalgi vana aasta viimases veerandis. Detsembri keskpaigaks oli sõjaplaan paigas: minnakse vähemalt ühe autoga jaanuari algupoolel ning ilm ja inspiratsioonilätete kokkukuivamine kedagi ei heiduta.
Laura: Startisime tuttavalt kirjutustoa-territooriumist Geenivaramu lähistel.
KUU ULMEAJAKIRI: "Other Worlds, Universe Science Fiction, and Science Stories" (7.
Seda vastulauset ajendas mind kirjutama Raul Sulbi poolt eelmises numbris avaldatud repliik „Ulme maine ehk enesepettuse magus valu” ning seal esitatud kriitika punkarluse vastu. Ka on Raul eravestlustes varemgi avaldanud arvamust, et punkarlust on eesti ulmes liiga palju ning tema ootaks rohkem krahve, intriige ja suurejoonelisust.
Frank Castle: „I didn’t murder anybody. They died from terminal stupidity.“
Netflixi Marveli universumi sarja „The Punisheri“ teine hooaeg algab nimitegelase Frank Castle’i jaoks üsna mugavast kohast. Oma mõrvatud naise ja laste eest kätte tasunud ning korravalveorganisatsioonidelt andeks saanud, liigub ta ühest paigast teise ning elab oma elu nagu tavainimene.
Newtoni esimene seadus
Maniakkide Tänav
Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigamaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused.
Isegi ta lõhn polnud enam sama. Uude linna jõudes oli mees endast pealtnäha kõik vana maha jätnud.
Ta oli tõusnud pikka treppi mööda viimasele korrusele ja avanud taskupõhjastvõetud võtmega kulunud raudukse. Ahast korterit, kuhu ta päikeseloojangul sisenes, täitis ääreni taevast kostev lennukimürin. Kuid meest see ei häirinud.
Remi tampis kannaga kõva maapinda, kummardas ja võttis veidi roosakat soola, et see siis ettevaatlikult konservi peale puistata. Vicky naeratas ja raputas pead, kui ta väike vend, kes oli temast juba rohkem kui peajagu pikem, grimassi tegi. Kõrvale vaatamata surus Remi lusika purki ja jätkas kangekaelselt toidumassi söömist.