kaanepilt
 

peatoimetajaonselline

Ja järjekordselt tuleb märkida, et üks kuu on läbi saanud ja Reaktoriks aeg küps.
Seega, nii nagu tavaliselt ja juba kes-teab-mitmendat numbrit järjest oleme kuu viimasel päeval olemas ja leitav.
Enne aga kui sukeldute sellesse, mida meil teile pakkuda on, võtke hetk aega. Tõuske rahulikult püsti ja visake palun viieks sekundiks silda meie usinate keeletoimetajate au ning hüvangu nimel. Neid, keeletoimetajaid, oli meil selles numbris kaks – Kristjan ja Tarmo ning nagu su ninaaluse kirjatüki kirjavigasusest järeldada võib ei jõudnud nad kõike ja kõikjal ning seda ei saa neile ette heita.
Elud tahavad elamist, joogid joomist, ajad tühja raiskamist....

Loe edasi...

{SILDID}
 

Kruusmets Ülemine

1. Alustame üldisest. Nuhkisin natuke su taga ja sain teada, et oled õpetaja ja pereema. Lisaks jäi kõrva fakt, et nimetad end usklikuks.  See ei ütle palju ja sul on nüüd ideaalne võimalus mõne lausega öelda, kes sa veel oled? (Kõik piinlikud detailid on ikka teretulnud.)

Haa, Internet annab nuhkimiseks suurepärased võimalused. Mõni aeg tagasi hakkasin mõtlema selle peale, kui palju on minu kohta võimalik Internetist välja kaevata, ja jõudsin arusaamisele, et kahjuks juba päris palju. Kahjuks seetõttu, et olen tegelikult väga privaatne inimene, suur introvert, ja istuksin pigem tagasihoidlikult varjudes kui inimeste silme all. Enne toda hetke ei olnudki ma endale teadvustanud, et kogu selle kirjutamisega kaasneb ju mõningal määral tuntust, mis on minu jaoks lugude avaldamise varjukülg.

Loe edasi...

{SILDID}
 

kaks autorit, üks ajajärk

Veebruaris viis kirjanduslik rännak mind kolmekümnendatesse. Naiskirjanike leidmine sellest ajastust oli omamoodi väljakutse, kuid seda huvitavam oli nende kahe tutvustamisele tuleva autori kohta uurida. Kolmekümnendad olid maailmakirjanduses viljakas periood, millest pärinevad klassikalised teosed nagu „Tuulest viidud", „Mary Poppins", „Väike maja preerias" ja muidugi „Kääbik". Noores Eestis ilmus peamiselt rahvuslik proosa ja arbujate luule.

Esmalt pälvis mu tähelepanu Leida Kibuvitsa ja siis pooljuhuslikult Katharine Burdekini nimi. Mõlema teostest ei tule tutvustamisele nende kõige tuntum raamat, milleks Kibuvitsa puhul on „Soomustüdruk", mis võitis 1932. aastal romaanivõistluse, ja Burdekini puhul „Swastika night". Sel korral saavad tähelepanu nende veidi vähem kõlapinda saanud teosed.

Leida Kibuvitsa (1907-1976) elukäigu kohta on Maarja Vaino avaldanud 2012.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Seekordse pilguheiduga ulmelähedasse artiklisse liigun Rein Veidemanni juurde, kes kirjutas artikli “Masinad eesti kirjanduskultuuris”. See ilmus esimest korda trükis artiklikogus “Eesti kirjanduse mõte”. Algselt oli tegemist 2016. aastal peetud loeng-ettekandega Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis, seega oli see umbes nagu üks tiba põhjalikum Estconi ettekanne kirjalikus vormis. Estconist eristab siiski see, et ulmest pole seal kuigivõrd midagi - pigem on tegemist eesti inimeste ning masinate omavahelise suhte vaatlusega sajandite lõikes. Ent mingi ülevaatena ühe rahva suhtest tehnoloogiaga tundus ikkagi asjana, mida ehk jagada, või siis näitena sellest, kuidas õnnestub rääkida masinatest ja kultuurist, jäädes kõrvale ulmest.

Artikli alguses ütleb Veidemann, et Google’i otsingu põhjal otsustades on tema üllatuseks teema siiani peaaegu puutumata.

Loe edasi...

{SILDID}
 

KUU ASTRONOOMIA: supernoova (6. jaanuar)

Supernoova oli esilehel 2007 ja nüüd siis teist korda. Supernoova on massiivse tähe viimane  arengujärk: võimas ja ere plahvatus. Temast võib järele jääda neutrontäht või must auk, aga ta võib ka täielikult hävida, nii et järele jääb udukogu. Udukogu on neist vist kõige sagedasem, vähemalt 7 viimasest teadaolevast Linnutees toimunud supernoovast on kõigist udukogu järele jäänud. Supernoovad võivad ka palja silmaga näha olla, viimased sellised olid Tycho supernoova 1572 ja Kepleri supernoova 1604. Linnutees on neid hiljem toimunud, aga nad pole palja silmaga märkamiseks piisavalt heledad. Leitud on ka supernoovasid lähemates galaktikates: Andromeeda galaktikas 1885 ja Suures Magalhaesi pilves 1987 ning viimane neist oli isegi palja silmaga nähtav. Kõige heledama supernoova tähesuurus oli -7,5, mis vastab veerandkuule.

Loe edasi...

{SILDID}
 

photo 2024-02-29 22-07-28

Olen antoloogias "Libakass. Üheksa ulmelist kassilugu" avaldatud jutus "Lumeõitel" kasutanud taaskord oma keskaegsest Jaapanist inspireeritud fantaasiamaailma, milles leiavad aset ka kogumikus „Hinged Mõõgateral” ilmunud jutud. Kuna üritan enda juttudes Jaapani uskumustele võimalikult tõetruuks jääda, siis väike ja põgus ülevaade kassidest Jaapani ajaloos ja folklooris:

Jaapanis on kasse väga pikalt seostatud üleloomulikuga ning igasuguseid rahvajutte üleloomulikest kassidest leidub päris palju pea kõigis piirkondades.

Kassid saabusid Jaapanisse arvatavasti millalgi 6. sajandil koos budistlike munkadega ajal, mil budism alles hakkas saartel kanda kinnitama. Oletatakse, et kodukassid liikusid koos inimestega mööda siiditeed Egiptusest Hiinasse, sealt edasi Koreasse ja viimaks Jaapani. Kasse peeti algselt Kaug-Idas eelkõige budistlikes templites, et nad hoiaks hiiri väärtuslikest suutratest ja teistest tähtsatest paberirullidest eemale.

Loe edasi...

{SILDID}
 
tuhandemaailma

Pean alustama ülestunnistusega. Lühidalt: eesti keeles ilmuv tõlkeulme ei ole minu jaoks enamjaolt ei sündmus ega üllatus. Mitte et too halb oleks, aga ma olen enamust sellest juba varasemalt võõrkeeltes lugenud ja mida pole, see ei lähe mulle reeglina ka korda. Loomulikult esineb üllatusi, suisa selliseid, et suu vajub ammuli, aga tunduvalt harvem kui mulle meeldiks. Kui ma aga esimest korda kuulsin, et kirjastus Fantaasia plaanib välja anda George R. R. Martini Tuhande Maailma juttude-lühiromaanide kogu, siis olin ma meeldivalt üllatunud küll. Mõneti oli see ootuspärane, aga jutukogu ja sedavõrd mahukas…

Pean vist tegema veel ühe ülestunnistuse. Ma nimelt pean Tuhande Maailma sarja kõige olulisemaks, mida George R. R. Martin on loonud. Jah, ma saan aru, et enamuse jaoks on oluline siiski romaan ja veel parem romaanide sari, mis Martini puhul siis „Jää ja tule laul“.

Loe edasi...

{SILDID}
 
libakass

Ulmekirjanikud ja kassid – kes neid küll suudaks lahutada. Mõnikord suisa tundub, et kass on ulmekirjaniku kohustuslik kaaslane ja ilmselt mitte vaid ulmekirjaniku. Samas, olen kohanud intervjuusid, kus mõni ulmekirjanik kohe eraldi rõhutab, et kassi tal pole või suisa teatab, et tal on koer või mitu. Mässab n-ö kuvandi vastu. Sestap pole ka imestada, et kassiulmeantoloogiaid muudkui ilmub. Arvan, et inglise keeles on neid vähemalt kümmekond, aga olen lugenud ka poolakate ja venelaste kassiulme antoloogiaid. Nüüd siis eesti autorid, pealkirjaks „Libakass“ ja deviisiks-selgituseks „Üheksa ulmelist kassilugu“. Raamatu on koostanud Jana Raidma ja Joel Jans ning nende kaante vahelt leiab pea enamiku meie aktiivsetest ulmekirjanikest.

Raamat on žanriliselt kirev.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Reaktoris on arvustatud raamatuid, mänge, filme, isegi teatrietendusi. Mida ei ole arvustatud, on ballett. On aeg ka see valge laik kõrvaldada. Niisiis:

Ballett „Tuhkvalge“

Libreto: Siret Campbell

Muusika: Edward Elgar ja Gustav Holst

Lavastaja: Jevgeni Grib

Vanemuine

Kavast on loetav järgmine tekst: „Peategelase Aale lapsepõlves hukkub tema isa tulekahjus. Kui naise tuletõrjujast elukaaslane samal moel sureb, viivad üksindus ja õudsed mälestused Aale välismaailmast aina kaugemale. Sündmused rulluvad lahti visuaalselt lummavas mustvalges paigas, kus põimuvad elavate maailm ja teispoolsus. Kust jookseb reaalsuse ja kujutelmade piir, ei saagi lõpuni kindel olla. Publik seatakse silmitsi küsimusega: kas hirmudest on võimalik vabaks saada? Või jäävad mälestused lapsepõlves kogetust meid ka täiskasvanuelus varjuna saatma?“

Lavastus on inspireeritud E. T. A. Hoffmanni 1815.

Loe edasi...

{SILDID}
 

„Avatar: The Last Airbender”, 2005 aastal ilma näinud ja mitmeid auhindu korjanud laste multifilmisari, sai taaskord päris näitlejate esitluses ekraanidele. Seekord kaheksaosalise Netflix’i sarjana, mille käigus prooviti ümber rääkida multifilmisarja esimesed 20 osa (ehk nö esimese raamatu Aangi teekonnast). Sama prooviti ka aastal 2010 täispika mängufilmiga, mis oli nii halb, et isegi mädatomati (Rotten Tomatoes) kriitikud ei andnud sellele kõrgemat hinnet kui 5% sajast. Netflixi sari teeb paremini, saades samadelt kriitikutelt hindeks 59%. Seega lootust nagu oleks.

Muidugi legendaarne multikas, millel kõik see toredus seisab, istub mädatomati skaalal 100% peal ja seda põhjusega.

Loe edasi...

{SILDID}
 

godzilla

Jaapanlased armastavad oma kollijutte. Neil on praktiliselt tuhandeid koletisi, millega oma õudusjutte valmis vorpida, kuid Jaapani kollide kuningas on ikkagi Godzilla. Ta on juba 38. erinevas filmis inimesi laiaks litsunud ja linnu maatasa teinud, ning ta tuleb taas, et õpetada ühele desertöörist kamikaze-piloodile elu tõelist väärtust ja rõõmu. Oota, mida?

Film algabki II maailmasõja lõpupäevil, kus poisilik kamikaze-piloot Koichi jätab oma missiooni pooleli ning lendab tagasi pisikesse lennubaasi ühel väikesel Vaikse Ookeani saarel. Peamehaanik Tachibana ei leidnud tema lennukil mitte ühtegi viga, ning me saame aru, et Koichi on argpüks. Sama päeva öösel tuleb neile külla Godzilla, ja ta on üks tõeliselt hirmuäratav elukas. Tema möire pani terve kinosaali vappuma ning mul jäi erutusest lausa hing kinni.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Genevieve Cogman: Nähtamatu raamatukogu. 288 lk. Inglise keelest tõlkinud Juhan Habicht. Varra. Tallinn 2018.

Matt Haig: Kesköö raamatukogu. 312 lk. Inglise keelest tõlkinud Krista Suits. Varrak. Tallinn 2021.

Jodi Taylor: Üks neetud jama teise otsa. 380 lk. Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik. Varrak. Tallinn 2021.

 

taylor-haig-cogman

Raamatud, raamatukogud ja raamatupoed, elu raamatute keskel ja nende ümber keerlevad sündmused on muutunud tänapäeva kergema kirjanduse üheks meelisteemaks. Raamatutest ja nendega tegelemisest – kas siis bibliotekaarina, antikvariaadipidajana või lausa nende ise kirjutaja ja kirjastajana – on saanud vaat et kultuslik tegevus.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Elar Haljas täheaeg

Järjekordses „Täheajas“ esitatakse lugejatele 2023. aasta ulmejutuvõistluse esikümme ning vaadates punktisummasid on näha, et antud numbrile nime andnud lühilugu rebis ennast teistest päris korralikult ette. Siis tuleb jälitajate punt, 2.-5. koht, ning seejärel jälle päris tihedas rebimises 6.-10. Minu arvamus žüriiga täiel määral ei ühti, aga üldiselt peab nentima, et lood on vägagi köitvad ja mitmekesised ning väärivad igal juhul oma kohta antud kogumikus. Mulle väga meeldis, et kõikides lugudes suudeti väga korralikult maailmad üles ehitada, kuid kahjuks lugu ise suurepäraselt ettevalmistatud laval jäi kohati nõrgaks: küll ei suutnud tegelased piisavalt kaasahaaravad olla või puudus loos lihtsalt konkreetsus ja siht.

Mind aga häirib antud teose juures presenteeritav vorm – kujundus ja küljendamine, sest juttude veergudesse panek ei toimi kohe üldse, lugeda on tunduvalt kehvem kui tavaliselt.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Sari: Sentenced to Troll (1-3) Compendium

Autor: S.L. Rowland

Tarbitud Formaat: Audible, Eric Jason Martin

 

trollima

Chad Johnson on VR-mängur, kellel on suur jälgijaskond. Peamiselt tänu sellele, et ta ei hoia oma sõnadega tagasi. Mida rohkem ta üle piiri läheb, seda rohkem paistab see vaatajatele peale minevat, kuni ühel otseülekandel läheb ta oma trollimisega üle piiri.

Sellele järgneb karistus. Kas vangistus või alternatiivina pakutud teenistus talle juba tuttavas mängumaailmas? Muidugi valib Chad neist viimase. Kuid temast ei saa seal mitte lihtsalt mängur, vaid Mythose ühe põlatuma rassi esindaja - temast saab troll.

See, kes enne lahmas sõnadega teiste suunas, saab nüüd ise tunda, mida tähendab olla põlatud.

Loe edasi...

{SILDID}
 
vardjad

Maagilise maailma varjud
Krista Logberg

Isabel Clark elab oma tavalist igapäevast elu, mida aeg-ajalt ilmestavad huvitavad külastajad tema töökohas, Lady Grey pubis. Kõik muutub aga päeval, kui ilmsiks tulevad perekonnasaladused, mida ta vanemad oleksid soovinud igavesti varjata. Isabel tõugatakse nõiduslikku maagiamaailma, mis eksisteerib paralleelselt meie omaga ja millesse kord sisenedes pole võimalik tagasi pöörduda. Noor naine satub maagilisse seiklusse, kus ei tea kunagi, kes on su sõber või vaenlane, kus Surmale meeldib eludega mängida ja Saatus tõstab klaasi kõikide nende valikute terviseks, mida eluteel tehakse. Talle õpetajaks ning kaitsjaks määratud vardja Gage Marksoni eesmärk on hoida elus Isabeli, kes on mingil põhjusel just see puuduv lüli, kes peaks suutma päästa hävingule määratud maailma.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Ulmestaar – Teine Ring: Manfred Kalmsten


1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud, mänginud oled?

Lõpetasin hiljuti "Libakassi." Jäin üldkomplektiga rahule ja soovitan soojalt kõigile ulmesõpradele. Igast seinast ja igast manti on sees.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Kristi Reisel “Minek Barbadosele…”

Õnnetu alamakstud noormees veedab oma päevi laste sünnipäevi korraldades. Ühel tavalisel tööpäeval juhtub mitmeid äpardusi, nii et ta ei saa minna nädalalõpuks broneeritud reisile, kuid teeb hoopis midagi muud.

Paratamatult jääb lugedes mulje, et autor on pidanud veetma omajagu aega väiksemate laste sünnipäevadel istudes. Nii tuttav tuleb ette see tunne, kus peategelane vaatab kogu seda üliaktiivset seltskonda ja heidab vaikselt meelt. Igal juhul oli jutt humoorikas ja fantaasiarikas lugemine, mida nautisin mõlemal lugemiskorral, ka loo lõpp oli leidlikult lahendatud. Kiidan.


Lüüli Suuk “Ümberasuja”

Mees poeb surnule seltsiks kirstu, et seal lühike mõnesaja-aastane uinak teha ja niimoodi oma luksusliku elustiili põhjustatud probleemide eest pageda.

Loe edasi...

{SILDID}
 

„Hommik, Madis, sul mingi lugu ka tegemisel on või niisama kõlgud tühja?“ Kolleeg tervitas hoogsalt kruusiga vehkides nii, et kohv maha loksus. Oli kiire hommikune toimetuse sagin.

„Mul pigem nagu sisukamad lood. Sina, Kalle, teed meil liikluskorraldusest lugusid.“ Madis riputas jope nagisse ja hakkas arvutit avama.

„Reportaaž liiklusvabaduse puiesteelt?“ Ta vaatas muiates Kalle poole. „Kuhu sa parkisid, kui seal käisid?“

„Ah, ära hakka … Kuule, toimetaja tahab pikemat lugu Ameerikast. Saatis meile mõlemale, et kumb teeb? Laupäevasesse numbrisse peaks sisse minema. UFO-de teemal oli Kongressi kuulamine. Vaata, meilis on, millest lugu vaja. Mul ei ole aega nii pikka materjali läbi töötada, seal on oma paarkümmend tundi salvestusi. Mul on teise tähtajaga kiire. Ma juba vastasin, et mina seda võtta ei saa, jääb sulle.

Loe edasi...

{SILDID}
 

“Varsti on käes emakeelepäev,” sõnab mu armas kolleeg, tumepruunide õlgadeni langevate lokkidega viienda klassi õpetaja Merike. “Kas me sel aastal eesti keele kauneimat sõna ka valime?”

Istume igakuisel noorema kooliosa koosolekul, mille jooksul on vaja läbi arutada nii eelseisvad kooliüritused ja tähtpäevade tähistamised kui ka pakkuda üksteisele toetust erinevate õpilastega seotud probleemide lahendamisel. Merike kerib meie silme ees õhus hõljuval hologrammtahvlil koosoleku päevakava, milles on kirjas üsna mitu punkti. Ohkan. Tõenäoliselt läheb meil täna pikalt.

“Mina arvan, et ikka võiks valida,” vastab minu paremal käel istuv kolmanda klassi õpetaja Laura, blond hobusesaba noogutuse taktis õõtsumas. “Need vastused on ikka toredad olnud. Eelmisel aastal pakkus minu klassi Mihkel, et kõige ilusam sõna on tagavararehepeksumasin.

Loe edasi...

{SILDID}
 

“Ja siis, kas sa kujutad ette, pakkus hiir välja, et ma võiks ju mutiga abielluda. Mina? Mutiga? Tõsi, mutt oli küll väga tark, aga elada kogu oma elu maa all, ilma päikeseta…”

Kuningas ohkas, suutmata tütre jutuga järge pidada. Otseloomulikult oli too täielikult oma isa keelde ignoreerinud ning rännanud inimeste maale, jõudes alles nüüd, peale mitut aastat, koju tagasi. Kuningal oli hea meel, et tütar oli endiselt elus, kuid tema lugu inimeste maal veedetud ajast pitsitas ta südant.

Nagu kuningal oleks olnud juba vähe peavalusid.

Naaberkuningriik pressis igapäevaselt peale - selle kuningas oli ilmselgelt võtnud tema kimbutamise oma südameasjaks.

Ka kuningriigi siseasjad vajasid hoolt - seda meenutas dokumendihunnik lauaäärel.

Ja nüüd tütar, kes küll vaid imekombel endiselt elus, kuid täis soovi jagada oma lugu kõigile.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Reaktor jätkab Leho Lahtvee ühe kosmosemehe vedamistest ja õnnetustest pajatava jutu avaldamist. Selle esimene osa on leitav jaanuarinumbrist https://www.ulmeajakiri.ee/?jarjejutt-kosmosemehe-elud-polegi-nii-kallid.

 (toimetus)

 

Turvakontroll reisiterminalis oli karm, aga Molvaaniast pärit vanale karvasele maamehele ei tehtud mingit takistust. Käeviipe järel võlus isikukiip lubava rohelise aurapilve särama ja värava avanema. Turvakaarele projitseeriti Tere tulemast, Xeros!

Marsi orbiidil tiirlev reisiterminal meenutas Xerosele suurlinnade lennujaamu. See mulje tekkis juba lähemale lennates, kui teisi pisikesi süstikuid tuli ja lahkus pidevalt. Enamik neist liikusid samuti terminalide ja suuremate aluste vahel.

Loe edasi...

{SILDID}
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0610)