Bronislaw Malinowski ... Spordisõbrad juba teavad: Poola takistusjooksja, kes võitis olümpiahõbeda Montrealis 1976 ja olümpiakulla Moskvas 1980. Kuid sama ees- ja perenime kandis ka antropoloog, kes hoidus Esimesest maailmasõjast sel moel, et sõitis sõja ajaks Uus-Guineasse paapuaid uurima.

Vana-Kreeka müütidest on säilinud palju jutustusi ja versioone. Rahvauskumused ja autori omalooming on nendes läbisegi ning mõnigi kord on neid keeruline eristada. Niihästi tegelased, nende nimed kui sündmused võivad olla jutustaja poolt välja mõeldud – aga võivad ka olla rahvasuust võetud. Vahetegemiseks tuleks suurt hulka vanu kreeklasi küsitleda või lasta neil müüte ümber jutustada. Need nimed ja sündmused, mida mainib ainult üks jutustaja, saab kõrvale jätta ja järele jääb rahvauskumus. Ainult et vanu kreeklasi pole enam kusagilt võtta.

Umbes sedasi mõtles Bronislaw Malinowski, kellel oli kindel plaan uurida paapuate kombestikku ja usundit, elimineerides üksikute inimeste arvamused. Paapuad harjusid kiiresti imeliku valge mehega, kes elas nende keskel, rääkis nende keelt, ei levitanud oma usku ning palus paljudel inimestel, nii meestel kui naistel, noortel kui vanadel jutustada samu rahvajutte ja seletada rahvakommete tagamaid. Pärast avaldas ta Inglismaal kokkuvõtte oma uuringutest, kus nii mõnigi kord leidus lause «Kahjuks ei jõudnud ma välja uurida, kas niimoodi mõtles ainult tema või on see paapuate üldine seisukoht.»

Juba varemgi teati, et paapuad peavad sugulasteks ainult emapoolset suguvõsa: ema, emaema ja üleüldse emaliini koos esiemade abikaasade, vendade ja poegadega. Isa on sugulane ainult seetõttu, et ta on abielus emaga, aga isa vanemad ja isa õed-vennad ei ole sugulased.

Selline ebatavaline vaade köitis Malinowski tähelepanu ja ta hakkas seda uurima. Selgus, et paapuatel puudub igasugune ettekujutus naise viljastumise bioloogilisest käigust ja isa rollist laste saamisel. Paapuad polnud avastanud, et lapsed on oma isa nägu, õieti pidasid nad seda mõnikord esinevaks juhuslikuks kokkusattumuseks.

Paapuate meelest viljastub naine sedasi, et lapse hing siseneb üska. Kõige kergemini juhtub see tõusu ajal meres ujudes, kuid hing võib kanduda ka tuulega ja sageli toimub see unenäos – naine võib näha unes, et üks sugulane (see tähendab emapoolne sugulane ja tavaliselt naine) paneb lapsehinge tema sisse. Päris paljud naised oskasid öelda, kes tema (tavaliselt surnud) sugulastest millise lapse hinge unenäos tema sisse oli pannud.

Kuna viljastumiseks pole paapuate meelest isa vaja, siis see, mida meie nimetame abielurikkumiseks, pole paapuate meelest patt ja seda juhtub Malinowski hinnangul mõnevõrra sagedamini kui valgete inimeste seas, ehkki mitte palju sagedamini. Sealjuures mõisted „abielurikkumine" ja „abielutruudus" on paapuatel olemas, aga mõistet „abieluväline laps" ei ole. Kõik lapsed, kes abielunaisele sünnivad, loetakse tema abikaasa lasteks, olgu siis nende bioloogiline isa kes tahes.

Nii et paapuad abielurikkumise pärast ei muretse. Malinowski kirjeldab juhtumit, kus paapua mees töötas oma sõnul aasta otsa valgete juures ja koju jõudes oli tema naisel vastsündinud laps. Meest lähemalt küsitledes leidis Malinowski, et tema tegelik äraolekuaeg oli 8–10 kuud, nii et naise vooruslikkust pole vaja tingimata kahtluse alla seada, ent iseloomulik on asjaolu, et mees ei tundnud põrmugi muret ja nimetas oma äraoleku ajaks ühe aasta.

Malinowski kirjeldab teistki juhtumit. Seekord teenis paapua mees valgete juures kaks aastat ja koju saabudes oli tema naisel mõnekuine laps. Sellest teada saades irvitasid valged, kas mees jätab nüüd oma naise maha või vähemalt annab talle korraliku keretäie. Probleem jäigi paapuale arusaamatuks. Tema naine oli käitunud eeskujuliku abikaasana ja kinkinud talle pärija; niisugust tuleb kiita, mitte karistada.

Kui te nüüd arvate, et paapuate seas leidub mehi, kes kõiki küla naisi nikuvad, siis eksite. Selles osas on nad valivad, pigem võib sellise mehe leida valgete ühiskonnast. Oli seal naine nimega Tilapo'i, kes oli poolpime, peaaegu nõdrameelne ja nii inetu, et „niku Tilapo'it" oli muutunud sõimuväljendiks. See oli asi, mida polnud veel keegi teinud. Sellepärast Malinowski üllatus, kui Tilapo'i tõi ilmale lapse, kes seejärel küll suri.

Malinowski püüdis asja uurida, kuid isik, kes Tilapo'ile lapse tegi, jäigi teadmata. Naine ise vaikis asjast ja ülejäänud külaelanikud olid veendunud, et mehe olemasolu pole hädavajalik. Sama võib saavutada tupe laiendamise abil, mida tehakse sõrmedega – ja paapuad (sealhulgas mehed) näitasid Malinowskile meeleldi, kuidas see täpselt käib.

Tilapo'i polnud mingi erand. Pisut kaugemal elas üks erakordselt inetu naine. Ta oli nii kole, et külamehed rääkisid, et iga mees teeks suurest häbist enesetapu, kui tekiks põhjendatud kahtlus, et ta on selle naisega ühte heitnud. Sellel legendaarselt jõledal naisel oli 5 last. Arusaadavalt polnud neist ühelgi isa ja mitte keegi polnud end ära tapnud kahtluse tõttu, et on selle monstrumiga suguühtes olnud.

Teisest küljest olid paapuad veendunud, et mehe ja naise vaheline suguelu aitab kaasa laste saamisele ja et kui naine pole pikka aega vahekorras olnud, on tal viljastumisega suuri raskusi.

Sedagi olid varasemad etnograafid täheldanud. Pealtnäha tundub siin vastuolu olevat. Seda selgitati paapuate üldise ebakompetentsuse ja ebaloogilise mõtlemisviisiga.

Malinowski keeldus pidamast paapuaid ebaloogilisemateks kui eurooplasi. Seda kinnitas tema isiklik kogemus paapuate asjatundlikkusega põllumajanduse ja meresõidu alal. Järelikult oli siin probleem, mis nõudis uurimist. Kui suguelu pole vajalik naise viljastamiseks, milleks siis?

Pärast pikka aega kestnud mõtisklemist ja rahva küsitlemist jõudis Malinowski vastuseni. Lapse hingel on naise üska lihtsam siseneda siis, kui see on laiem. Suguelu mõte on naise tupe laiendamine. See on puhtmehaaniline protsess, mida sama edukalt saab teha nii sõrmede kui dildoga. Aga rahvas eelistab suguelu, sest see pakub kummalegi osapoolele suuremat naudingut – ja seemnevedelik on looduslik libesti, mida näiteks dildoga kaasas ei käi.

Paapuate uskumuse järgi on ühekordsest suguühtest võimatu last saada, selleks on vaja vähemalt kuu aega kestnud sagedast suguelu.

Neid eurooplasi, kes iga päev seksivad ... leidub, aga vähe. Paapuatel oli igapäevane seks pigem norm ja sellega alustati juba enne abielu, niisuguses nooruses, mida Siim Veskimees pole oma loomingus maininudki. Neil polnud televisiooni, raadiot, arvutimänge, ajalehti, teatrit, kino, muuseume ega kunstinäitusi. Malinowski ei maini isegi alkoholi. Seks oli nende peamine meelelahutus.

Malinowski hinnangul see ongi põhjus, miks paapuad ei taju mehe rolli naise viljastumisel. Ja paapuad ütlesid seda ka talle suu sisse. Kui seemnevedelikul oleks mingi mõju laste saamisele, kui see oleks nagu seeme, mida naise sisse külvatakse, miks siis nii sageli, iga päev toimuv sündmus nii harva tulemusi annab? Ja Malinowski sõnul ongi raske mõista, kuidas nii igapäevane sündmus nagu seks on seotud nii harva toimuva sündmusega nagu rasestumine.

Paapuatel on kombeks, et pulmadele eelneb kihlus: mees ja naine elavad mõnda aega koos. Kooselu, sealhulgas suguelu sobivusel järgnebki abielu.

Oli seal üks kihlatud paar, kus neiu sünnitas enne pulmi. Mees katkestas kihluse ja kommenteeris Malinowskile: «Ta sai enne pulmi lapse, see on väga paha.» Kumbagi küsitledes järeldas Malinowski, et mõlemad olid olnud monogaamses suhtes ja kihluse katkestanud mees oli olnud lapse isa. Sellegipoolest abiellus ta teise naisega. Pisut hiljem abiellus ka mahajäetud naine teisega.

Malinowski vestles ühe kihlatud neiuga. «Kas sa lapsi tahad saada?» «Muidugi tahan, aga mitte enne pulmi.» «Siis sa pead vist kasutama rasestumisvastaseid meetodeid.» «Jah, ma ei käi kunagi tõusu ajal ujumas, ainult mõõna ajal.» «Aga võib-olla oleks parem enne pulmi suguelust hoiduda?» «See meetod on ebakindel ja selle peale ei saa lootma jääda.»

Misjonäride jaoks oli siin mõningane probleem. Nimelt sündis Jeesus Neitsi Maarjale ja neitsistsünd muutis ta eriliseks. Paapuate jaoks polnud see üldsegi eriline ning kui misjonär täpsemalt teada tahab, siis oskab iga paapua, sealhulgas iga laps talle selgitada, kuidas pühast vaimust lapse saamine täpselt käib, samuti näidata mõnda naist, kes on sedasi lapse saanud, ja mõnda paapuat, kes on pühast vaimust sündinud. Koos selgitusega, et ilma sugueluta saavad lapsi pigem need naised, kes on liiga koledad selleks, et mõni mees nendega seksida tahaks.

Piibli tegelane Ester olevat olnud oma riigi esimene kaunitar. Aabrahami naine Saara olevat 65-aastaseltki kütkestav olnud, samuti lesknaine Rutt pärast 10 aastat kestnud abielu. Aga Maarjat Piiblis ilusaks ei nimetata. Paapuad teevad sellest loogilise järelduse ja nad peavad Maarjat harukordselt inetuks naiseks.

Miks ma seda kõike Erektoris räägin? Aga kas poleks huvitav mõelda ühiskonnast, kus paljunetaksegi nii, nagu paapuad usuvad? See on ju ulme?

Bronislaw Malinowski. „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid". Sari „Avatud Eesti raamat". Tartu Ülikooli Kirjastus 2020. 407 lk.

Taivo Rist

suvi 2023