KUU AJALUGU: suur kullarööv (5. märts)
15. mail 1855 toimus üks kuulsaimaid kullavargusi. Neli meest varastasid ära kolm kasti kulda, mida veeti Londonist Pariisi ja mis kaalusid kokku 102 kg. Meestest kaks olid raudteekompanii töötajad, kolmas endine töötaja ja neljas elukutseline kurjategija. Nad ei jäänud otsekohe vahele, kuid ülejärgmisel aastal kukkusid kõik kinni, ükski ei pääsenud. Peamees läks teise kuriteo pärast kinni juba 4 kuud pärast röövi. Kuidas ta vahele jäi? Pärast röövi jättis ta maha oma 23-aastase armukese, kes oli samuti raudteekompanii endine töötaja ja kellega tal oli laps, ja võttis endale uue armukese, 19-aastase prostituudi. Mahajäetud naisele ei meeldinud, et ta üldse rahast ilma jäi, ja rääkis politseile ära kõik, mida teadis. Minu hinnangul seekord kuritegu end ära ei tasunud. 1960 valmis sündmusest esimene ekraniseering ja 1975 Michael Crichtoni romaan "Suur rongirööv", mille põhjal tehti 1978 film "Esimene suur rongirööv" Sean Conneryga peaosas.
https://en.wikipedia.org/wiki/Great_Gold_Robbery
KUU NÄITLEJA: Bradley Cooper (11. märts)
Cooper sündis 1975 ja mängis filmides alates 2001. 2008. aasta õudusfilmis "The Midnight Meat Train", kus viimase metroorongi reisijatega toidetakse sisalikinimesi, mängib ta peaosa, inimeste kadumist uurivat fotograafi. 2009. aasta "Case 39" meenutab filmi "Orb": kummaski lapsendatakse see, keda lapsendada ei tohiks. Cooper mängib arsti, kes vanemaid nõustab. 2011. aasta "Limitless" on inspireeritud "Lilledest Algernonile" – mis saaks siis, kui inimene ei kaotaks oma supervõimeid? Cooper mängis peaosa. Siis tulid "Tasujate" superkangelasefilmid, kus Cooper mängis geneetiliselt muundatud pesukaru Raketti: "Guardians of the Galaxy" 3 osa, "Avengers: Infinity War", "Avengers: Endgame" ja "Thor: Love and Thunder". 2016. aasta õuduspõnevikus "10 Cloverfield Lane" tegi ta ainult häält, 2019. aasta filmis "Joker" oli produtsent ja mulluses filmis "Dungeons & Dragons: Honor Among Thieves" on tal pisiroll kääbusena. "Jokeriga" kandideeris ta "Oscarile" ja BAFTA auhinnale.
https://en.wikipedia.org/wiki/Bradley_Cooper
KUU KIRJANIK: George Griffith (19. märts)
George Chetwynd Griffith-Jones (1857–1906) on inglise ulmekirjanik, kellel BAASis on kokku 2 samanimelist teost ja 0 arvustust. Ometi ennustas ta 1893 romaanis "Revolutsiooni ingel" maailmasõda 1904. aastal, milles Prantsusmaa-Itaalia-Venemaa väed võidavad Inglismaa-Saksamaa-Austria vägesid, kuid Vene tsaar kukutatakse ja sureb hõbedakaevanduses. Kroonlinn pommitatakse maatasa. 1900. ja 1901. aasta romaanis "Mesinädalad kosmoses" külastavad tegelased enamikku planeete ja võib-olla esimesena kirjeldab Griffith kosmoseskafandreid. Kuid peagi jäi ta Wellsile alla nõrga kirjandusliku taseme tõttu. Ta olevat kvaliteedi toonud ohvriks kvantiteedile ja tema varased teosed olevat paremad hilistest. Maailmavaatelt oli ta algul anarhist, pärast sotsialist, algul ateist, pärast tegi mööndusi kristlusele. Teoorias internatsionalist, praktikas britikeskne. Toetas darvinismi, eugeenikat ja eraomanduse kaotamist, erinevalt enamikust oma aja kirjanikest polnud antisemiit. Suri alkoholismi kätte, kuid elu lõpuosas ennustas Anonüümsete Alkohoolikute liikumist. Viimase romaani dikteeris surivoodil.
https://en.wikipedia.org/wiki/George_Griffith
KUU AJAKIRI: "Argosy" (23. märts)
Ingliskeelne sõna "argosy" tähistab laevatüüpi, teisisõnu dubrovniku karakki, mis leiutati XV sajandil ja mida korduvalt mainis Shakespeare. Omal ajal oli see maailma parim kaubalaevatüüp. Nimi tuleb Dubrovniku itaaliakeelsest nimest Ragusa. Ajakiri asutati 1882 poiste nädalalehena, 1894 sai kuuleheks, alates 1896 avaldas ainult ilukirjandust, 1917 läks jälle nädalaleheks, 1942 tagasi kuuleheks. "Argosy" oli tuntud selle poolest, et aastakümneid ei jäänud ainuski number vahele. 1978 pandi ajakiri kinni, kuid üksikuid numbreid ilmus hiljemgi kuni 2016. aastani. Ulmet oli ajakirjas algusest peale, ehkki vähe, aga alates 1896 rohkem. Seal ilmusid Burroughsi Barsoomi- ja Tarzani-jutud ning Earl Stanley Gardneri ulmejutud. 1938 hääletasid lugejad parimaks "Argosys" ilmunud jutuks Abraham Merritti "Ištari laeva" (1924). Teostest, mis esmaavaldati "Argosys", on Wikipedias oma artikkel 61 kohta ja rõhuv enamus neist on ulme.
https://en.wikipedia.org/wiki/Argosy_(magazine)
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Works_originally_published_in_Argosy_(magazine)
KUU ARVUTIMÄNG: "Dungeon Siege"
"Dungeon Siege" on seiklus-rollimäng, mille tootis Gas Powered Games ja avaldas Microsoft aprillis 2002. See on kõrgfantaasia, mis asub pseudokeskaegses kuningriigis nimega Ehb. Peategelane on talunik, kes esialgu soovib kõigest provintsilinna teadet viia, et vaenlane läheneb, aga peagi leiab ta end koos kaaslastega juhtimas võitlust vaenlase hordide vastu. Kaaslasi võib olla kuni 7 ja mängija võib igal ajal ümber otsustada, missugust neist ta juhib – ülejäänuid juhib tehisintellekt. Üks kaaslastest on muul – too ei tohi kasutada relvi ega maagiat, kuid saab palju rohkem esemeid kaasas kanda. Mängida võib nii üksi kui kambakesi. Mäng on uudne selle poolest, et ei koosne tasemetest, vaid on üks tohutusuur maastik – korraga on sellest näha ainult osa. Kriitikutele mäng meeldis, müüdi 1,7 miljonit eksemplari, nii et ka äriliselt oli edukas. Teda nimetati 2002. aasta parimate mängude hulgas. Edaspidi valmis mängule 5 järge.
https://en.wikipedia.org/wiki/Dungeon_Siege
KUU TEHNIKAPILT: "Castle Bravo" (1. märts, 70. aastapäev)
Bikini atoll oli ameeriklaste tuumakatsetuste paik ja selle järgi sai nime riietusese. Esimesed kaks tuumapommi lõhati 1946, siis tuli paus ja 1954–58 lõhati veel 22 tuumapommi, neist esimesena 1. märtsil 1954 Castle Bravo, kus Castle oli pommikatsetuste seeria ja Bravo pommi nimi. Selle suurus vastas 4–8 tonnile TNT-le ehk oli märgatavalt suurem eelmisest kahest ja suurim USA lõhatud tuumapomm üldse. Katse tulemusel selgus, et see, milline piirkond saastub, sõltub oluliselt tuule suunast. Puhus läänetuul ja plahvatuskohast 10 km kaugusel läänes oli peaaegu ohutu, aga 100 km kaugusel idas oleval Rongelapi atollil langes radioaktiivsust rohkemgi kui Bikinil. Inimesed evakueeriti alles 3 päeva pärast ja nende suremus oli päris suur. Tõsi, saaste saabus alles 7 tunni pärast, aga ettevalmistusi ei tehtud, sest ei usutud, et see üldse saabub. Jaapani kalalaev "Daigo Fukuryū Maru" ("Õnnelik Draakon Number 5") puistati radioaktiivse tuhaga üle ja üks meeskonnaliige surigi kiiritustõppe. Pildil on pomm, see vana kurja juur ise.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Castle_Bravo_Shrimp_Device_002_-_restoration1.jpg
ESIMENE TAIMEPILT: Ivar Leidus pildistas kuusekäbi. (10. märts)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Picea_abies_young_female_cone_-_Keila.jpg
KUU MINERAALIPILT: Ivar Leidus pildistas akantiiti ehk hõbesulfiidi. (18. märts)
TEINE TAIMEPILT: Ivar Leidus pildistas karedat hanerohtu. (21. märts)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Arabis_hirsuta_-_Keila.jpg
KUU MÜTOLOOGIAPILT: Laokooni grupp (22. märts)
Laokoon oli vanakreeka mütoloogias Apolloni või Poseidoni preester Troojas. Kui kreeklased valmistasid puuhobuse, ronisid sinna sisse ja saatsid kingiks troojalastele, siis Laokoon hoiatas troojalasi puuhobust linna toomast ja viskas selle pihta oma oda. Seepeale ronisid merest välja 2 madu, põimusid Laokooni ja tema mõlema poja ümber ning surmasid nad. Troojalased võtsid seda jumaliku märgina ja vedasid hobuse oma linna. Öösel muidugi ronisid kreeklased hobusest välja ja Trooja vallutatigi ära. Skulptuuri autorid on Rhodose kunstnikud Agesandros, Athenodoros ja Polydoros. Teos avastati 1506 Roomast ja tänapäeval on see Vatikani muuseumis. Skulptuuri mõõtmed on 208×163×112 cm. Laokooni grupp avaldas suurt mõju kogu itaalia kunstile, eriti Michelangelole. Säilinud on Rubensi 15 joonistust skulptuurist. Tizian valmistas paroodia kolme ahviga. Napoleon viis skulptuuri 1799 Pariisi, kust see 1816 tagasi Rooma toodi. Kuigi Antiigileksikon väidab olevat tõestatud, et tegu on koopiaga ja et originaal olevat koguni leitud, ei maini ingliskeelne vikipeedia sellest midagi ja peab võimalikuks, et tegu on siiski originaaliga.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Laoco%C3%B6n_and_his_sons_group.jpg
KUU ASTRONOOMIAPILT: PAGEOS (24. märts)
PAGEOS oli balloonsatellit ehk teisisõnu ta algul saadeti orbiidile (see juhtus 1966) ja pärast seda puhuti gaasi täis. Osalt oli see vastuseks NSV Liidu sputnikule – ameeriklased tahtsid sellist tehiskaaslast, mis Maa pealt paremini näha oleks. Selle peal polnud mingisuguseid mõõteriistu, aga teda kasutati selleks, et teda Maa pealt mõõta, ja selle abil vähendati vigu maakera geodeesias suurusjärgu võrra. Samuti saadi parem ettekujutus Maa kujust. PAGEOS oli kerakujuline läbimõõduga 30 m ja ta tiirles Maast üle 4200 km kõrgusel mööda polaarorbiiti – see tähendab mööda orbiiti, mis ületas mõlemad poolused. PAGEOSe jälgimiseks loodi 12 liikuvat jälgimisjaama ja vaatlused toimusid 1970. aastani. Pikapeale hakkas orbiit kõduma, see tähendab Maale järjest lähenema. Satelliit lagunes juulis 1975 natuke ja jaanuaris 1976 lõplikult ning kõige suurem tükk kukkus 2016 Maa atmosfääri ja hävis.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:PAGEOS_Satellite_-_GPN-2000-001896.jpg
KUU KIRJANDUSELOEND: Maailma fantastika auhind lühijutu kategoorias (1. märts)
Maailma fantastika auhindu antakse välja maailma fantastika kokkutulekul (World Fantasy Convention), mis toimub igal aastal oktoobris-novembris alates 1975. Auhindu jagatakse esimesest kokkutulekust alates, ilma et ainuski aasta oleks vahele jäänud. Kandidaadid valitakse juttude seast, mille pikkus ei ületa 10 000 sõna ja mis on ilmunud eelmise aasta jooksul inglise keeles. Kandidaatide arv on muutlik, 3–8. Žürii koosneb põhiliselt kirjanikest. Keegi pole võitnud üle kahe korra. Kaks võitu on viiel autoril: Ramsey Campbell, James Blaylock, Stephen King, Tanith Lee ja Fred Chappell. Kõige rohkem, 5 nominatsiooni on Jeffrey Fordil, Kelly Linkil ja Charles de Lintil – neist kaks esimest on võitnud. Võitjatele anti kuni 2015 Lovecrafti kujuke, hiljem tammepuu kujuke. Mulluse võitja nimi on Tananarive Due ja 5 kandidaadist olid 4 naised.
https://en.wikipedia.org/wiki/World_Fantasy_Award%E2%80%94Short_Fiction
ESIMENE FILMILOEND: "Batmani" auhindade loend (4. märts)
See "Batman" on 2022. aasta superkangelasefilm, mille produtseeris DC Films ja mida levitas Warner Brothers. See on juba kahekümnes Nahkhiirmehest tehtud film – praeguseks on neid 23 ja üks on tegemisel. Film nimetati 87 auhinna kandidaadiks ja võitis neist 11. "Oscarile" sai ta kolm nominatsiooni: heli, grimm ja visuaalefektid. BAFTA auhinnale sai ta neli nominatsiooni: operaator, produktsiooni disain (sisuliselt dekoraatorid ja kunstnikud), grimm ja visuaalefektid. "Grammyle" kandideeris ta helitaustaga. "Saturni" kandidaadiks nimetati ta koguni 12 kategoorias ja võitis neist kaks: režissöör (Matt Reeves) ja kostüümid. "Mädanenud Tomatid" toetavad 85% ulatuses. Isegi mina olen näinud ja päris meeldis.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_accolades_received_by_The_Batman_(film)
TEINE FILMILOEND: Oscar Isaaci rollide ja auhindade loend (8. märts)
Oscar Isaac (sündinud 1979) mängis 2010. aasta filmis "Robin Hood" kuningas John Maatat. 2014. aasta ulmefilm "Ex machina" paneb mõtlema, millal võib androidi inimeseks pidada – ja kas üldse? Ta mängis IT-ärimeest, kes selliseid androide on valmistanud. Kolmes "Tähesõdade" filmis mängis ta vastupanuliikumise pilooti Poe Damoeroni ning filmis "X-Men: Apocalypse" nimitegelast ja peapahalast, kes püüab maailma üle võtta. 2018. aasta filmis "Annihilatsioon" püüab maailma üle võtta mingi meteoorina saabunud maaväline jõud ja Isaac mängib peategelase meest Kane'i. Kahes Ämblikmehe filmis mängib ta Ämblikmees 2099-t, kahes Addamsite suguvõsa filmis Gomez Addamsit ja 2021. aasta filmis "Düün" Leto Atreidest. Valmimas on "Frankenstein", kus ta mängib nimiosa. Nähtavasti tema tähtsaim ulmeroll on peaosa 6-osalises teleseriaalis "Moon Knight", kus ta satub vanaegiptuse jumalate vahelisse kodusõtta.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_roles_and_awards_of_Oscar_Isaac
KOLMAS FILMILOEND: 2004. aasta "Oscarid" (11. märts)
See on see aasta, kui "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" nimetati 11 "Oscari" kandidaadiks ja võitis nad kõik (kõigi aegade rekordi kordamine), kusjuures ükski selle filmi näitleja nominatsiooni ei saanud, aga see pole haruldane, et parimaks filmiks saab ilma näitlejate nominatsioonita. Tseremoonia toimus Californias Pasadenas Ritz-Carlton Huntingtoni hotellis. Kõik senised "Oscarid" jagati märtsi lõpus-aprilli alguses, kuid seekord juba veebruari lõpus. Kategooriaid oli 24. Õhtut juhtis Billy Cristal. 5 nominatsiooni sai "Kariibi mere piraadid: Musta Pärli needus", 4 nominatsiooni "Kalapoeg Nemo". Üritus kestis 3 tundi 45 minutit ja vaatajaid oli 43½ miljonit ehk Nielseni reiting oli ligi 27%. 74 miljonit ameeriklast vaatas ülekannet vähemalt osaliselt. Ja ülekanne ise saavutas järgmiste "Emmyde" jagamisel 9 nominatsiooni, kuigi kriitikute arvamus šõust polnud sugugi üheselt positiivne.
https://en.wikipedia.org/wiki/76th_Academy_Awards
KUU ASTRONOOMIALOEND: 1952. aasta kosmose vallutamises (18. märts)
Aasta algas sellega, et USA kaks esimest raketti plahvatasid juba stardiplatvormil, aga edaspidi läks paremaks. Kokku õnnestusid USA 35 stardist 27 täielikult ja 3 osaliselt. NSV Liidu 21 stardist 19 õnnestusid täielikult ja 2 osaliselt. Teised riigid rakette kosmosesse ei saatnud. See oli viimane aasta, mil kasutati natside väljatöötatud rakette V-2 (ja ameeriklaste 3 stardist 2 õnnestusid). Kosmosevõidujooksus osales ka Iowa ülikool, leiutades seadme ingliskeelse nimega rockoon, mis oli raketi ja õhupalli ristsugutis. Kõigepealt tõusis õhupall 20 km kõrgusele ja siis startis sellelt rakett. Kuna atmosfääri alumiste, tihedamate kihtide läbimiseks polnud kütust vaja kulutada (õhupall tõusis niisamagi), muutis see stardi odavaks: 1800 dollarit (võrdluseks "Aerobee" start 25 000$ ja "Vikingi" start 450 000$). Puudus oli muidugi see, et tuul kandis õhupalli, kuhu tahtis, ja sellepärast ei saanud raketti mingile kindlale objektile suunata, kuule või kosmosejaama õhupalliga ei saa. Kõrgeim lend ("Viking") küündis 219 km kõrgusele, rockoon kõige rohkem 65 km kõrgusele.
https://en.wikipedia.org/wiki/1952_in_spaceflight
KUU MATERJAL COMMONSIS
See kuu on selle poolest esmakordne, et Commonsist ei tulnud mitte midagi ulmelist. Sellepärast tutvustan nelja vanafilmi, mis kõik kuuluvad eri žanridesse.
ESIMENE VANAFILM: "Sumurun" (4. märts, 102 minutit)
Saksa 1920. aasta tummfilm, žanrilt romantiline tragikomöödia. Tegevus toimub määratlemata ajal määratlemata idamaises riigis. Šeigi lemmiknaine Sumurun armub riidekaupmehesse, aga šeigi poeg ja troonipärija armub rändtsirkuse tantsijatarisse (Pola Negri). Nalja eest hoolitsevad teenrid Muffti ja Puffti, samuti on filmis kaks sarnast kirstu, millest üks on tühi, aga teises on vahel armuke ja vahel laip. Minule meeldisid kõige rohkem ülemeunuhhi mänginud Jakob Tiedtke ja vana naist mänginud Margarete Kupfer. Kriitikud pidasid seevastu parimaks Negri esitust. Režissöör Ernst Lubitsch mängib ise rändtsirkuse küürakat omanikku. Film tegi Pola Negri USA-s kuulsaks ja valmistas ette tema sinnakolimist ülejärgmisel aastal. Näitetrupist elas Negri kõige kauem, 1987. aastani. Kriitikud kiitsid kogu filmi.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sumurun_(1920).webm
TEINE VANAFILM: "Tehing" (9. märts, 80 minutit)
Ameerika 1 tunni ja 20 minuti pikkune tummvestern 1914. aastast, peaosas William Hart. See oligi Harti esimene film ja lennutas ta kuulsusesse, kuhu jäi näitlejakarjääri lõpuni 1925. Tavaliselt on näitlejad filmidebüüdi ajal noored, aga Hart oli 48-aastane. Näeb siiski märksa noorem välja. Sisu? Hart röövib valitsuse kullalaadungi. Šerif jahib teda ja saabki kätte! Tõsi, aega kulub selleks palju ja kuld on vahepeal enamjaolt otsa saanud. Šerif telegrafeerib oma suurest edust, kuid seejärel suudab Hartilt konfiskeeritud kulla ruletilaua taga maha mängida. Ta tunnistab oma teo Hartile üles ja Hart pakub talle tehingut: šerif laseb Harti lahti, Hart röövib mängupõrgut ja saab kulla tagasi. Šerif annab talle alibi, kinnitades, et Hart oli kogu aja tema kullipilgu all käeraudades. Moraalijüngritele selline sisu üldse ei meeldinud, filmi tuli kärpida 7 rullilt 5 peale ning lisati lõputiitrid, et mõlemad said ränga karistuse. Ärge kartke, Commonsi versioon on tsenseerimata.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Bargain_(1914).webm
KOLMAS VANAFILM: "Truu süda Susie" (23. märts, 87 minutit)
Ameerika poolteisetunnine melodraama 1919. aastast. Peaosades on Lillian Gish ja Robert Harron, kes järgmisel aastal end kogemata maha laskis. William on heasüdamilk loll, kes tahab õppida kirikuõpetajaks, aga tal pole raha. Susie müüb oma ainsa lehma ja annetab selle anonüümselt, et William saaks õppida. Ta ikka loodab, et William kosib teda, kuid William võtab hoopis lõbujanulise neiu Bettina, kes majapidamisest ja söögitegemisest midagi ei jaga. Susie ootab muudkui edasi ning Bettina surebki kopsupõletikku (teda mänginud Clarine Seymour suri samuti järgmisel aastal kopsupõletikku) ja Susie abiellub Williamiga. See sisu on nii loll, et see oli arusaadav ka režissöörile David Griffithile, kes algustiitrites sellele vihjas ja soovitas ise pigem mitte nii käituda. Kuid minule üllatuslikult kiitsid filmi nii kaasaja kui tänapäeva kriitikud.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:True_Heart_Susie_(1919)_by_D._W._Griffith.webm
NELJAS VANAFILM: "Lõunamere valged varjud" (30. märts, 85 minutit)
Ameerika poolteisetunnine draama 1928. aastast, peaosades Monte Blue ja Raquel Torres. Esimene film, mille alguses saab kuulda MGM-i lõvi Leo möiret. Tegevus toimub Markiisisaartel (tänapäeva Prantsuse Polüneesias), filmiti Tahiitil. Eelmisel kuul tutvustasin filmi "Moana", mis tahtis olla dokumentaalfilm, aga päriselt ei olnud, see siin tunnistab ausalt end mängufilmiks. Kõigest mõned näitlejad toodi Hollywoodist, statistid on kohalikud. Peategelasele doktor Lloydile ei meeldi pärismaalaste ekspluateerimine valgete poolt: nad peavad töötama eluga riskides pärlipüüdjatena ja saavad selle eest sandikopikaid, kaupmees Sebastian saab hiigelkasumi. Sebastian laseb Lloydi väikesele laevale siduda ja saadab ta tormisele merele, lootes, et Lloyd upub koos laevaga. Selle asemel jõuab Lloyd saarele, kus veel ühtki valget pole nähtud. Kuid tsivilisatsioon ja Sebastian jõuavad sinnagi. Kahjuks on lõpp selge juba alguses: tsensuur ei luba rassidevahelist abielu, järelikult peab Lloyd surema. Režissöör ja produtsent läksid võtete ajal rängalt tülli, sest režissöör tahtis rohkem draamat ja produtsent rohkem paljaid tisse. Ilmselgelt lõppes lahing režissööri võiduga. "Lõunamere valgeid varje" reklaamiti helifilmina, ehkki ta seda ei olnud. 1930 võitis operaatoritöö "Oscari".
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:White_Shadows_in_the_South_Seas_(1928).webm
