Esiteks luba end õnnitleda eestikeelse raamatu (peatse) ilmumise puhul. Kas olete juba näinud selle kaanepilti ja kujundust?
Kuidas ma oleksin saanud? Nagu sa ütlesid on see alles „peatselt ilmuv“. Ma näen siis kui see ilmub. Aga ma tänan.
Eesti keel peaks olema kuueteistkümnes milles teie raamat ilmub? Kas Eesti keel on kõige väiksema lugejaskonnaga nendest kuueteistkümnest?
Kuueteistkümnes? Ju vist. Kui aus olla, siis mul on tõlgete osas ülevaade kadunud. Mis puutub lugejaskonda, siis see on õige; Eesti on tõepoolest väikseim riik kus mu loomingut on tutvustatud. Siiani oli selleks Leedu.
Kas oled kokku puutunud Eesti ulmekirjandusega? Mõni nimi?
Teadmisi pole. Mulle meenub kohtumine eesti fännidega ühel SF kokkutulekul, see on kõik.
Andrzej Sapkowski on enim tõlgitud kaasaegne Poola kirjanik. Tekitab see kolleegide seas vimma või intriige?
Esiteks, see pole tõsi. On palju Poola kirjanikke, kes on kuulsamad ja keda on rohkem tõlgitud kui mind. Isegi vaid ulmekirjanike seas jään ma kaugele maha näiteks Stanislaw Lemist.
Sa eeldad õigesti, kuigi mul on väga kahju seda öelda, et minu kasvav populaarsus välismaal tekitab vimma, vaenu ja isegi avalikku vihkamist. Ja loomulikult intriige. Aga on olemas üks Poola ütlemine: „Väiksed koerad ei saa sind hammustada, niisiis pissivad nad sulle jala peale.“ Ja üks teine vanasõna ütleb: „Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi.“
Kas elukutseline ulmekirjanik elab Poolas ära? Kui palju on Poolas üldse ulmekirjanikke, kes ainult oma juttude/raamatute honoraridest elatuvad?
Tõepoolest, vähesed saavad seda endale lubada. Ma usun, et sa võid neid ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Võib-olla kahe käe sõrmedel. Kõige enam kolme käe sõrmedel.
1993 aastal avaldasite artikli "Piróg albo Nie ma zlota w Szarych
Górach", kus te kritiseerisite rängalt anglo-ameerika fantaasiakirjandust ja ka Poola autoreid. On olukord Teie meelest paranenud või on aeg kirjutada „Piróg-2“?
Ma pean ütlema, et „Piróg“-i on küll palju tsiteeritud, kuid harva on sellest õigesti aru saadud. See essee on kirjutatud Poola ulme jaoks väga spetsiifilisel momendil. Fantaasia-žanri populaarsus kasvas kiiresti. Ootamatult soovisid kõik noored kirjutajad hakata kirjutama fantaasia-romaane ja hakkasidki kirjutama. Kahjuks olid nende teadmised žanrist samuti üsna noored – võib isegi öelda, et lapsikud – väga-väga kehvad. Lausa võhiklikud. Ja pole ime, sest piiritagused fantaasiaromaanid mida tollal Poola keelde tõlgiti olid samuti – enamusel juhtudest – üsna kehvakesed. Ma otsustasin võidelda selle fenomeni vastu, minna selle vastu sõtta. Ja parim relv sellises sõjas on demagoogia. Niisiis oli „Piróg“ oma olemuselt sügavalt demagoogiline. Aga see mõjus, olukord Poola fantaasiakirjanduses on muutunud, paranenud, nii et ei ole enam mingit põhjust „Piróg-2“-te kirjutada. Ja ma ei soovi ka rohkem demagoog olla.
Poolas on kolm ulmeautorit keda teatakse üsna hästi ka väljaspool ulmegetot: Stanislaw Lem, Andrzej Sapkowski ja Jacek Dukaj. (Tahaksin siia lisada ka Janusz A. Zajdel-i, aga see poleks ilmselt korrektne.) Kes võiks selles reas järgmine olla?
Ei oska öelda. Aga ma olen kindel, et pretendente on palju.
Geralti saaga, hussiitide triloogia, romaan Afgaani sõjast – iga kord uus žanr ja teistsugune laad. Millises žanris ja millisel teemal on järgmine romaan?
Ma armastan eksperimenteerida. Kirjanik peab mõnikord eksperimenteerima. See aitab vältida monotoonsust ja rutiini, edendab kunstilist arengut. Olles lugenud pea kõiki fantaasiakirjanduse autoreid, võin nimetada mitmeidki, kes peale paari väga head raamatut ja äärmiselt loetavat esimest sarja, muutuvad viimaks igavaks ja monotoonseks lõputuks korduseks.
Olete kirjutanud üsna mitu õudusjuttu, kas pole tekkinud tahtmist kirjutada mõnda romaani selles žanris? Või siis SF-romaani?
Sul on õigus. Kunagi ammu oli mul sellesuunalisi plaane küll. Need plaanid aga ei saanud kunagi teoks. Kas ma viin nad kunagi tulevikus ellu? Võib-olla.
Ulmes kerkib aeg-ajalt esile mõni nišižanr, mida teistest enam kiidetakse ja mida siis paljud praktiseerima hakkavad. Oli küberpunk, siis alternatiivajalugu, seejärel aurupunk. Kas Andrzej Sapkowskil pole tekkinud tahtmist mõnda sellist romaani kirjutada?
Ma olen loomulikult teadlik SF-i ja fantaasiakirjanduse arvukatest alamžanritest, pean ennast eksperdiks sellel alal. Aga see ei tähenda, et ma peaksin jalamaid vastavates žanrites kirjutama hakkama. Nagu ma eelnevalt ütlesin, mulle meeldib eksperimenteerida, aga on suur vahe „eksperimenteerimisel“ ja „kõige proovimisel“. Mu varased eksperimendid õuduslugudega ja hilisemad tööd ajaloolise fantaasiaga ei tähenda, et ma katsetan ka kõike muud: järgmine aasta aurupunk, peale seda: küberpunk, linnafantaasia, romantilised vampiirilood ja nii edasi. Sellist järeldust ei tasu teha.
Millised on Andrej Sapkowski tulevikuplaanid? On silmapiiril mõni koomiks või film? Mõni uus mäng? Järgmine raamat?
Kuidas ma saaksin planeerida koomiksit? Või filmi? Või mängu? Need on väljaspool minu tegevusvälja, mul pole aimugi mida koomiksikunstnikud, filmirahvas või mängurid teevad või plaanivad teha. Ma olen kirjanik. Ma kirjutan raamatuid. Niisiis kui sa küsid mu järgmiste plaanide kohta, siis ma vastan: jah, mul on plaanis üks raamat. Milline? Seda näeb siis kui see on valmis. Ja – ma loodan – tõlgitud eesti keelde.