Oma oktoobrinumbris tõime teieni loo Rahvusvahelisest romaanikirjutuskuust, millest ka Tartu ulmekirjutajad osa otsustasid võtta. Detsembri esimese päevaga see kuu lõppes ja rahuldamaks lugejate uudishimu, oleme palunud kirjutada kahel osavõtnul, kuidas siis ikkagi sünnivad surematud romaanid. Pakume teile siin eduloo ja … noh, mitte nii eduka loo.
Kirjutaja number üks: J.J. Metsavana
Et kõik ausalt ära rääkida, siis alustaks sellest, et lubasin minagi suure suuga kirjutamisekuust osa võtta. Lühidalt öeldes - kukkusin selles täiesti läbi. Minu sooritatud loomkatsed näitasid, et 11200 sõna nädalas on VÕI-MA-TU. Vähemalt minule isiklikult. Mingi 2000-4000 sõna nädalas on maksimaalne, mida suudan töö, kassikasvatamise, söögitegemise, laisklemise, filmide, reaktori ja muude kohustuste kõrvalt pigistada. Mis veelgi hullem: liigne punnitamine kippus muutma kogu lugu ja kirjutamisprotsessi mulle ebameeldivaks. Aga ebameeldivate asjadega ma ei tegele. Kirjutan kuna mulle meeldib kirjutada. Seega tekkis lõpuks tagasilöögina igasugusesse kirjutamisse nädalane auk.
Kuna on inimlik otsida põhjuseid mujalt kui endast, siis pakun, et oma osa mängis mu läbikukkumises ka lihtsalt saast ilm, pime rõske aeg, vitamiinipuudus ning Vene lennukitelt allapuistatavad mürkained :)
Ehk suvel proovin veelkord. Päris tõsiselt muide. Ükskord saan ma veel sellega hakkama!
Kirjutaja number kaks: Seili Ülper
Mõte sellest, et kuu ajaga romaan kirjutada oli muidugi ahvatlev väljakutse. Olen varem korra proovinud ühe võistluse jaoks romaani kirjutada. Võttis aega 4 kuud, sest alustasin liiga hilja. Oli samamoodi väga raske. Aga, et ka kuuga on võimalik poleks arvanud.
Mida ma loomulikult ette ei kujutanud, oli see, mida 50 000 sõna enesest üldse kujutab. Ehk siis naiivselt arvasin, et see polegi teab mis palju. Selgus vastupidine.
Esimese novembri lõunaks ei olnud ma veel päris täpselt ära otsustada suutnud, mida ma kirjutama hakkan. Olin küll õnneks ulmekirjutamisõhtul püüdnud mingi plaani paika panna, kuid kuidas see ikkagi tegelikkuses välja hakkab nägema polnud mul aimugi.
Järgnevalt siis päevade kaupa mõni sõna, mis kirjutamise ja muu elu vahel sai kirja pandud.
1. november.
Päris raske, lõuna paiku olin veel valiku ees, millise kahest teemast valin. Edasiminek oli lünklik ja kogu aeg oli tunne, et on kõike muud vaja teha, kuid päeva lõpuks näitas süsteem, et kui sama tempoga jätkan, pean kribama 1611 sõna päevas ning lõpetan 29. Novembril. See oli hea.
2. november.
Kribamine läks juba lihtsamalt. Alustasin eelmisel päeval kribatud teksti ülelugemise ning täiendamisega. See oli tunduvalt lihtsam, kui edasist välja mõelda. Olin eelmisel päeval üldpunktid kirja pannud ja põhimõtteliselt ma teadsin, mis edasi peab saama, aga KUIDAS, polnud veel selge. Tegin nii, nagu tavaliselt: lasin näppudel kribada ja õhtul piinasin oma venda, jutustades talle senise kirja saadud loo. Sain temalt päris palju huvitavaid ideid. Eks ma püüan need siis edaspidi kirja saada. Nö. soovitusliku sõnade arvu 1667 saavutasin 3 minutit enne südaööd. Oi ma olen enda üle uhke. Nii raske on kui on nii palju muid ahvatlusi.
3559/50 000
3. november.
Päeva lõpp: 3678/50 000
4. november.
Uhh, 22: 55 ja ei ridagi, läpakas ka streigib sunnik.
00:07 4200 sõna, uued mõtted ja teemalahendus :P
5. november.
Kell on üle kesköö ja jätkan kirjutamist. Tehniliselt on juba uus päev. Äkki saab 5000 ikka täis :P
Õhtu. Peale seda, kui ma sõbrannale üldloo ära rääkisin tõi ta välja nii palju küsitavusi et karju appi. Depressiooooon :D
Sõnu – 5037/ 50 000
6. november.
Ove luges mu teksti üle ja parandas poole punaseks. Tulid superhead edasiarendusmõtted ning kordused ja vead välja. Nii, 5395 päevalõpuskoor.
7. november.
00:00. Kell 6.46 läheb rong. 5.30 on äratus. Kas mõtet on minna magama? Kriban veidi just uue tegelase „muumia“ silmade läbi. 5000 sõnaga olen ajast maas, no küll saab tehtud! Nii, tuttu. 00.45 ja sõnu on 5687/ 50 000.
8. november.
Päeva tulemus 8177. JEE! Täitsa hea päev. üle 2300 sõna ikkagi. :D
9. november.
Jõudsin napilt üle 10 tuhhi. Tundub, et head mõtted hakkavad otsa saama... Aeg uus tegelane sisse tuua. Seda aga homme - 10160/50 000
10. november.
Vaatame siis, kuhu ma täna jõuan. Ühtki head mõtet ei ole hetkel, seega ma arvan, et mõned kirjeldused oleks hea teha.
23.12 Lalalalaala. 11086/ 50 000
11. november.
Esimesed öötunnid. Jube uni on, aga ma mõtlen, et ma pean ikka veidi sundima ennast, muidu ma ei jõua nagu mitte kuhugi.:(
Laup/pühap ei saa nagunii midagi kribada, ohhh.
Kell on juba 01.23. Vaatasin just Nanowrimo kodulehelt, et Aguril on 16 000. I just have to catch him tonight! Muahahah, karta on et ma ikka ei jõua aga noh ma proovin 13 000 peale saada.
See, et mul on kaks juttu paralleelselt ühes koos jooksmas on muidu põneva aga kuna 1 jutt läheb paremini kui teine siis ma seda mis eriti ei lähe ei taha väga kribada, masendav, aga varsti vist peab.
2:18 – 12400 vaikselt hakkab kopp ette tulema ja silm kinni vajuma, seljavalust rääkimata.
20:30 – Haahahah kriminulli asemel rimirull kirjutada on ikka tase. Vaene Eesti sai jalgpallis klohmida ja mina ei jõudnud 15 000. Tänase päeva skoor: 14609/50 000
12. November.
Uus päev, just hakkas. Kuna eilse päeva praktika näitas et kui öösel natuke kirjutada, siis päeval ka natuke kirjutada ja siis jääb ainult natuke puudu, et jõuda soovitusliku tulemuseni.
Praeguse seisuga ütleb Nanowrimo kodulehel olev tabel, et jätkates praeguse tempoga, siis lõpetan 9. detsember. No see on tunduvalt parem, kui üleeilne, siis näitas, et 24. detsembril. Progress missugune. Taaskord mulle eesti keel meeldib: nii palju tillukesi sõnu, mida saab kombineerida ja veel suurem hulk, mida ei saa asendada.
1: 29 – 15648 hahaha ma just alles nüüd avastasin, et selleks et teada palju sõnu sul kribatud on ei pea sa mitte võtma ja word counti vajutama , oh ei, piisab sellest kui suunad oma pilgu vasakusse alaserva ja näed kuidas numbrid muutuvad. Iga päev(öö) õpib midagi. Toss väljas.
02:37 – 16417 täiesti tühi koht, no üldse mingeid mõtteid ei ole. Ma vaatan seda teksti ja põhimõtteliselt ma tean, kuhu see peaks viima aga kuidas, no ei saa ridagi kirja, sakib.
17076/50 000 skooriga kell 20:37
13. November.
01:11 – 18004 Jõudsin Agurile järele. Jess! Raudselt homme ta lajatab mingi ulmesõnadearvu aga hetkel on vähemalt viik ja häppihäppi joyjoy.
02:01 – 18258 Nii aitab.
14. November.
Kuna ma tõin sisse uue tegelase, siis seda annab ka kribada, kui 21 000-ni jõuaks oleks superluks. Seoses uue tegelasega tunudb et mu senised tegelased saavad uue saatuse, muhahahah, suudaks selle nagu ägedalt kirja panna oleks küll lahe.
19814/50 000 tänane skoor.
15. November.
13:11 – 20255 jube väss ja kõhuvalu, ma tahaks näha seda Sessi kes täna poole ööni kribab nagu tavaliselt...
15:34 Enesetunne on ikka jama aga natuke veel ja edukaks ei saa ennast just pidada aga asjaks ikka.
22459/50 000
16. November.
17:22 –tööl 20ni. Sisi plaan minna kirjutamisõhtule edasi. Peavalu on tüütuskuubis ja Agur on vahepeal jõudnud 23 000ni. Väga tubli temast, mul on 3 sotti puudu et teda püüda.
17. November.
Eile jõudsin 24 k-ni juhuu:P Aga ikkagi vähe veel :P täna loodan jõuda poole peale. Kahtlane on see, et lõpp hakkab kuidagi kiiresti kätte jõudma, selleks et sõnaarvu täis saada peab vist midagi ootamatut korraldama vahepeale…
Kirjutamisõhtu oli ka vahva. Meil on ju tore seltskond, kuid iseenesest kiusatus sattuda juttu ajama röövib kribamisaja ära ja siis on jänn majas.
25 000/50 000
18. November.
Järjest raskemaks muutub väikeste lõikudena eraldi päevadel kribamine: mälu pole enam see ja ei tea mida täpselt sai kuskil eespoole juba kribatud. Aga lugeda ka nagu ei taha. Agur lajatas täna kenasti 30 000, nii et Sess peab ennast kokku võtma ja sibama järele. Kui täna jõuaks mingi 27ni oleks ka hästi saadud :P oleks mõnusalt graafikus ühesuguse mahajäämisnivoo peal :D
26 000. Põrguvärk vist ongi uusi tegelasi vaja, muidu saab lugu liiga vara otsa.
19. November
00:06 – 27 000 Kesköö. Uus päev algab positiivselt ma ütleks- kui välja arvata see et on öö ja ma tahaks tuttu.
01:26 – 28007 tuttuuu
23.46 - 29 000. No vaatame kas jätkub iseloomu ennast sundida ükskord ka selle neetud õige summani kribama (eeldatavasti mitte).
20. November.
See ei ole normaalne, et aeg nii kiiresti läheb! Süsteem NaNo kodulehel näitab, et 4. Detsembriks saaksin valmis isegi :P
See hakkab juba nagu harjumuseks saama et uus päev hakkab kribamisega...Kuna mu jutt jõudis mingisse punkti, millega ma ei oska keset ööd midagi peale hakakta hakasin algusest lugema. Siis tabas mind suur üllatus: olen juba üle 50 lehe kribanud! Lihtsalt hämmastav.
18:20 - Nonii, nagu oligi arvata on kell juba sada ja mina olin lihtsalt mitu tundi juutuubis, siis mugisin ja tegelesin kassiga. Nagu täielik feil päev siiani. Nõmeeeeee!
30148/50 000
21. November.
Tänane on siiani null. Sess on haige, kurk valus, nohu, peavalu Ja ma kardan, et ka palavik. This sucks. Ja ma ei ole kindel kas ma peale tööd enam üldse midagi teha jõuan nuuuks.
30223 selline tunne et keegi surub pead kruustangide vahel. Eriti ilge.
22. November.
Ikka haige, poole päeva pealt töölt koju. Jalavann, tee, rohud. Vuih värk. Tänaseks siis 33031/50 000 aitab, enam ei jõua.
23. November.
Öö oli kohutav aga siin ma nüüd jälle olen, jalad vannis, müts peas, sall kalas ning teetass kõrval. Läpaka taga, et ei tekiks ahvatlusi. Kui täna läheks sama kenasti kui eile ja jõuaks mingi 3000 edasi siis oleksin juba jälle vähem maas.
13:30 start
21:10 ja silmad vajuvad kinni. Aga Kubjas Füürer venna ütles: „Noh, valmis või? Vot siis ei lähe kuhugi magama. Eile viis see führung mind päris kaugele. Ja tõsi ta on , homme pole sugugi parem kirjutada.
22:10 - 36 000 juhuu
24. November.
Märkmed puuduvad, pole aimugi, miks.
25. November.
Täna läks õnneks ja juba olen jõudnud 1500 sõna edasi, mis muidugi ei tähenda et ma graafikus oleks. aga loodna nädalavahetuse peale, et jumala pärast keegi külla ei tuleks...
Igatahes 12k veel jäänud ning väljavaated pole väga jubedad... veel... samas jutu lõpp kisub kahtlaseks. Samas terve jutt ongi kahtlane, ahahha.
39 000 Jeeeee! Im sooo praud of mai self!
26. November.
Varahommik 00:30 – 39666
01:12 - 40 000 juhuuuu!
Ma nägin unes, et ma sain selle raamatu kaks päeva varem valmis. Oh mind optimisti. Soovmõtlemine.
23.47 - 43341! Piduuu! Kohvikreem preemiaks! Loodan, et Aguril on ka olnud aega kriabda ja ta lihtsalt pole saanud netti andmeid uuendama. Pöial pihus:)
27. November.
23.51 - 45 000 Vahepeal oli üks eksitav “Kariibimere piraadid... Damet küll! Muidu oleks varem jõudnud :D
29. November.
Ma ütleks et natuke hirmutav on, et kust ma võtan 4000 sõna? Arvestades et esialgse plaani järgi on kribada mul veel 1 peatükk ja ma ei usu, et see tuhatki välja teeb... Aga noh alati on lahtisi otsi, mida ma pole viitsinud kuhugi jõudma kirjutada... see saab olema raskeraskeraske.
Naljakas kohe vaadata: kui vähe tundub 3923 tähemärki, kui sa oled ainult niipalju kirjutanud ja kui palju tundub seda nüüd, kui nii palju on vaja VEEL kirjutada :D
Jee, kuskil 19 paiku tööl sain 47 000 täis. Nüüd ma siis olengi siin, köögis, kass süles, mingi jube tee ka, läpkas (netita) ja mõtlen, et ma enne magaam ei lähe, kui valmis saan :D
30. November – Viimnepäev
Ma ei läinudki magama ja kirjutan endiselt.
00:00 – 47114
03:06 - 47918 täiesti kohutav. Vihkan ennast kindla peale kui pean 7.20 tööle minemiseks tõusma.
03:17 – 48024
Ma kirjutan sõnu juba niiiii valesti et ma nüüd lähen magama. Päevaks jääb siis veel 2000, i kän duu it(i hoope)...
09:27 - tööl. Öö oli kohutav. Kõigepalt ma ei jäänd magama ja mõtlesin, kuidas selle loo lõpetan. Siis ärkasin kogu aeg üles paanikas et jään tööle hiljaks. Viimased pingutused:)
10:48 - visalt edeneb see asi, ma ütleks.
AGUR ON NII TUBLI! SAIGI 50 000 TÄIS LAHE, MA TEEN KOHE ENDALE KA UTSUTS, ET SAAKS KA IKKA ÜHELE POOLE SELLEGA!
Aga see on nii raske!
Tööpäev läbi, 1359 sõna VEEL puudu. Õnneks on ulmikute kirjutamistoani 2h aega, äkki saan valmis. Viimane tuhat läheb käima. Tegelen teksti vahelekirjutamisega, asja poolepealt üle lugedes. Veidi kirjeldust siia, sutsu selgitust sinna ja
valmis ehk saabki.
17:42: 49049 :)
19:00 - MA VÕITSIN! 50090 sain ma, aga Nano süsteem luges isegi 9 sõna juurde:) Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee:)
Ja üllatus üllatus, saingi hakkama.
Selline asi on igatahes väga hea selleks, et ennast veidi paremini tundma õppida. Saad teada, kui kiiresti sa oled vajadusel valmis trükkima, mõtlema ja millised kiusatused sind kõige rohkem eksitavad. Enesedistsipliin tuleb siinkohal kõvasti kasuks, nagu ka oskus oma aega planeerida. Õpid viisakalt inimestele ütlema, et sul pole aega nende jaoks. Minu meelest suurepärane väljakutse. Õpid enesele motivatsiooni leidma.
Oma maailma luua on tegelikult väga lahe kogemus. Ma arvan, et kui on hea idée (ja isegi kui ei ole, loo käigus võib ju tulla) on võimalik sama pikk lugu valmis kirjutada isegi veel lühema ajaga.
Soovitan igatahes kõigil kes tunnevad, et tahaksid ennast proovile panna, järgmine kord osa võtta. Midagi keerulist ei ole: tuleb ainult loobuda magamisest, sõpradest, hobidest ning muust toredast, aga kuu aja pärast saate selle kõik tagasi ning olete enese üle veel uhke ka. Mina küll olen.