Ühel suvelõpu nädalavahetusel oli välja kuulutatud järjekordne larp. Sinna sattus ka üks reaktorist, ja selgus, et õnnekombel. Peale mängu kõlanud hinnangute kohaselt oli nimelt tegemist mänguga, mis paljude kogenumate mängijate jaoks larbivaesena mõjunud suve päästis. Siin siis lühike ülevaade.

„Kuutõbiste piknik” oli seatud toimuma postapokalüptilisse maailma, mille apokalüpsis oli toimunud juba palju põlvi tagasi. Viimatise elasid maailma inimesed üle erinevatel põhjustel erinevatesse paikadesse ehitatud tohututes varjendites. Kuna nende vahel suuremat suhtlust toimuda ei saanud, kujunes igal pool põlvkondade jooksul omamoodi kultuur, sõltuvalt nii varjendi algsest iseloomust kui elanike jooksvatest kogemustest. Tehnika ja sellekohased teadmised on aja jooksul aga poolmüstilisteks rituaalideks kulunud – õieti keegi ei mäleta enam, miks midagi tehakse, aga nii on alati tehtud. Viimaste põlvede jooksul on varjenditeväline elukeskkond veidi paranenud ja inimesedki julgevad jälle vaikselt lageda taeva all ringi kondama hakata. Relvadest oli sel mängul kasutusel nii külmrelvi (lateksbofrid) kui tulirelvi (airsoft). Nonde viimaste kasutuselolek tekitas ka vajaduse kanda kogu telgist väljas viibitud aeg kaitseprille. Lõpuks selgus veel kolmaski relvatüüp – leegiheitjad, mida markeerisid veepüstolid.

pilt 1 kessu
Kerstin Karu


Rahvast oli mängule kogunenud umbes parasjagu ja mängijad jagunesid põhimõtteliselt neljaks: kolme erinevatest varjenditest pärit „hõimu” vaatlussalgad ning igasugune muu uitav rahvas – šamaanid, tarakanimüüjad, palverändurid ja kes kõik veel. Esimesena kuulub nimetamisele Taevassepürgijate hõim, keda oli lihtne ära tunda kostüümide järgi, mis kasutasid ära kõike lindude ja lendamisega seonduvat. Siis oli mängul veel saarerahvas, kelle salk koosnes samahästi kui ainult naistest, ja Eliivia inimesed, kelle hulgas naistel oli ainuke võimupositsioon. Noid viimaseid hakati mängu käigus juhi rõivaste järgi sujuvalt „punasteks” nimetama, samuti kui taevarahvast „lindinimesteks” nende ohtrate sulgede tõttu.

pilt 2 merle
Merle Karulin


Et aga kogu toimunut mitte jupphaaval ümber jutustama hakata, tuleb siinkohal sõna anda üsna vahetult peale mängu kogutud muljetele. Kogumisel kasutas Reaktori tubli kogemata-reporter märkmeid, mille üritas siin uuesti lookesteks jutustada.

Saarerahvas, Silla – Lea P.

Eriti meeldis mulle viimase, hommikuse vahikorra ajal lõkke ääres lugusid jutustada. Harva õnnestub mängul improviseeritud jutuvestmine, ent seekord oli tulemuseks legend, mis võinuks samahästi käia ka punaste tekkimise kohta.

Okkalise Tabulaatori kallal norimine, kui ta meie laagri juurde kuulutama tuli. Justkui kamp vanaemasid oleks hakanud poisikesele seletama, kust lapsed tulevad.

pilt 3 merle
Merle Karulin


Taevarahvas, reisija Weiss – Bandiit?

Olime grupi omadega varahommikul metsas luusimas. Leiame kaks magavat palverändurit. Suurem osa jääb nende väga aeglast ärkvelejõudmist vaatama ja nendega juttu ajama, ent meie Kapten hiilib magajate peade taha, võtab seal vedelenud relval salve alt ja asub kuule näppama. Pääses veel puhtalt kah!

Meie esimese õhtu vestlus punaste laagris kippus hirmus filosoofiliseks kiskuma – emand muudkui teatas, et temal on tehnikut vaja Kohe, ja Kapten oli sellega kenasti nõus: „Kohe hommikul saategi.” Nii kestis see päris mitu raundi.

Taevarahvas, para-EMO Ayida – Agnes

Parim rollisooritus, mida ma näinud olen, oli see valge näoga šamaan. Trumm ja kõnnak ja hääl ja kõneviis...

Minu kui algaja jaoks oli esiotsa päris rahulik, kuigi kaunis. Ägedaks läks siis, kui ma lõpuks oma ravitsejaoskusi kasutada sain, ehk see väike madistamine obeliski juures.

Palverändurid – Zeek ja Xan

Meie ärkamine laupäeva hommikul koos terve hulga taevarahvaga.

Me käisime palju ringi ja mõtlesime teeristide peale [teised mängijad võisid märgata kriidijoonistusi]. Juba esimesel õhtul küsis kaks 'lindu' meilt juhatust kuhugi ja selgituse peale, et sinna kiiremini jõudmiseks tuleks minna läbi metsa, leidis (Paganarh), et ei, tema rohkem metsa ei lähe, tema juba käinud metsas ja sellega olnud valesti.

Taevarahvas, Navigaator – String

Meie laagrikoht! Meil õnnestus laagri üles panemiseks leida imeline koht rannal – meri, tähed, laagrilõke ja kogu kupatus.

Meie laagrisse tuli koll, selline pikkade küünistega käte asemel. [Vt. rappija] Kõik muidugi tõusid relvile ja jäime temaga tõtt vahtima. Siis tundus aga, et koll polegi kohe agressiivne, vaid hoopis songib midagi rohu sees oma küünistega. Vaatasime lähemalt ja jäi mulje, et ta nagu sooviks midagi üles korjata. Lõpuks tuli välja, et piisas sellest, et korjasime maast üles ühe lillekese ja panime selle ta hammaste vahele.

Punased – Trexxx

Läksime kusagilt kuhugi ning nägime metsas suuri põlevaid rohelisi silmi. Koll sai käsi plaksutades järgmist sihtmärki otsima kõssatatud.

Lõpplahendus, kus sai leegiheitjatega Suure Sinise vastu astutud.

Taevarahvas, para-insener / nakatunud –

Mul õnnestus päriselt kasulik olla ühe lõksu demineerimisega. Lõks oli kavalasti ühendatud miski paugukaga ja nii hästi üles pandud, et ma niiti läbi lõigates hoidsin peaaegu et hinge kinni. Need paugud on päris valjud ja ma ei teadnud lõpuni välja, kas 'pomm' nüüd lõhkeb või mitte.

Meie hõimu kostüümid! Kõik olid nendega nii palju vaeva näinud ja need nägid vastavalt ägedad välja ka.

Tarakanimüüja – Zarvik

Rappija ründas mu naist! Ajame omi asju, kui kusagilt võsast ronib välja selline kole elukas, kummagi käe küljes kaks pikka teravat küünist ja võtab meid enda sihtmärgiks. Suurt miski ei mõjunud tema peale ka hästi...

Nakatunud lindinimesed liikusid saarenaiste külla, samal ajal kui meie sinna läksime. Näha oli, et midagi on nendega valesti. Nad naeratasid, relvad käes ja kutsusid endaga liituma. Siis tuli suur tulnukas-ema nendega koos meie juurde ja uuris, kas me oleme tugevad, mida me teha oskame... ja siis nad läksid minema, jättes meid puutumata, sest me olevat liiga väetid.

Taevarahvas, Kapten – Aweron

Meie öine vestlus punastega. Üsna kiiresti selgus, et nad on miskid kahtlased, neil valitseb „fundamentaalne matriarhaat” [kästi just nende sõnadega kirjutada, toim.]

Hõimu hommikurituaal ehk ohutusinstruktaaž. On võrratu, kui jaburana mõjub vaid tükati säilinud ja müstiliseks kulunud lennuki ohutuseeskiri. Sellel järgnes tuule suuna ja tugevuse määramine, milleks meie navigaatoril olid päris seadmed kaasas, võrratu!

Saarerahvas, Kiska – Egle

Mulle meeldis väga oma hommikune skautimisretk – piisavalt hilja öösel, et juba korralikult valge oleks, piisavalt vara hommikul, et hõimude päevased tegevused veel alanud poleks. Mööda metsa ja mereäärt tuhnides leidsin nii juhusliku lihakäo kui palju juhuslikuma väga suure täispuhutud kilpkonna. Toda siiski laagrisse vedama ei hakanud, kuna sellega oleks läbi metsa ikka väga tülikas liikuda olnud.

Kogu see segadus nakatunutega, mis siis juhtus, kui me obeliski parandada üritasime. Kogu meie hõim pudenes metsa laiali, nii et keegi ei teadnud jupp aega, kes veel elus on.

Boonus: Šamaan!! Uskumatu!

pilt 4 kessu
Kerstin Karu
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0576)