kaanepilt
 
ArturAjal, mil igast puust ja igast põõsast hiilib ligi pagulasi, nii et isegi hiired Eestis nälga jäävad, on Reaktor ikka usinalt podisenud ja valmis küpsetanud uue laari kiirgavat lugemisrõõmu. Jutte, ulmeuudiseid, raamatu-, filmi- ja mänguülevaateid … no, nagu ikka see Reaktoris on.

Nii saab Ove Hillepi vahendamisel lugeda juuni numbris Ropeconilt hangitud väärt kraami, Tõnis Hallaste kirjutab, kuidas kaugel Ameerikamaal koerakutsikad ulmeauhindade jagamisse sekkusid, Jaanus Makko teeb tagasivaate Christopher-Lee lõppenud elule. Lisaks on Juuni Reaktoris kaks algupärast juttu, Heinrich Weinbergilt ja Mairi Laurikult, ja järjejutu esimene osa. Just! Reaktor alustab Maniakkide Tänava ja J.J. Metsavana jutu "Valge härrasmees" avaldamist.

Reaktori kosutavas kiirguses astub teie ette kaks prisket pala larbist "Hiline lõikus", Alan Siguse ülevaateartikkel ja Mairi Lauriku jutt.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Reede, 15. juuni õhtul võttis sõna Ropeconi üks aukülalisi Jason Morningstar teemal mängujuhita rollimängud (originaalpealkiri GMless Design and Play). Sealviibiv Reaktori reporter sai selle linti ning nüüd on see ettekandja lahkel loal ka teie ees.

Minu nimi on Jason Morningstar, ma tegelen mängude disainimisega, meil on ettevõte Bully Pulpit Games ning me oleme tuntud selle poolest, et teeme rolli- või jutumänge, milles ei ole mängujuhti. Ja ma mõtlesin, et sellisest kontseptsioonist võiks täna natuke lähemalt rääkida.

Mulle meeldivad rollimängud, milles ei ole mängujuhti. Leian selle tihti olevat kõige efektiivsema lahenduse. Mitte küll alati, kuid üpris tihti. Sellise mängustiili juures meeldib mulle kõige enam asjaolu, et see teeb kõigist mängijatest mängujuhi – ja ma ARMASTAN mängujuhi rolli. Mulle meeldib olla eesotsas, olla loominguline, spontaanne ning ma tahan seda kõike jagada.

Loe edasi...

{SILDID}
 
jasonJason Morningstar on Ameerika mängulooja, kelle kõige tuntuim mäng on mängujuhita rollimäng „Fiasco“, mida peaks vähemalt nimepidi teadma ka paljud kohalikud rollimängurid. Tema loomingut iseloomustab must huumor ning kõrge suremuse määr mängijate (täpsemalt nende tegelaste) seas. Jasoni mängudes leidub tihtipeale põnevat ajaloolist temaatikat, samuti on ta suur ulmesõber. Koos sõbra Steve Segedy’ga veavad nad rollimängukirjastust Bully Pulpit Games, kust huvilised võivad lisaks nende mängude ostmisele leida ka tohutult palju tasuta allalaetavaid mänge.

Loe edasi...

{SILDID}
 
jyrkaReaktori eelmises numbris avaldas Agur Tänav repliigi alternatiivajaloost. Kuigi ma olen nõus enamusega seal kirjapandust, tekkis mul seda teksti lugedes kohemaid tahtmine vasturepliik kirjutada. Ei, ma ei võtnud seda isiklikult, lihtsalt ma olen ka nende asjade peale korduvalt mõelnud ning olen oma mõtetes pisut kaugemale läinud.

Agur Tänava repliigi peamine iva oli, et vähene ulmekogus teoses ei võimalda tal teatavaid tekste ulmena nautida. Vähemasti nii sain mina sellest kirjatükist aru. Kui ma nüüd väga-väga lihtsustaks, et kas ulme peaks olema ainult stiilis "mu rakett sa kiirelt lenda"? Laenasin selle väljendi vendadelt Strugatskitelt, aga mitte see pole oluline.

Loe edasi...

{SILDID}
 
leeSeitsmendal juunil suri Sir Christopher Lee haiglas, kuhu ta oli viidud südame- ning hingamisprobleemide tõttu, natuke vähem kui nädal pärast oma 93. sünnipäeva. Lee oli väga kirju eluga mees: ta oli näitleja, kes on mänginud nii paljudes filmides, et sai 1997. aastal ka Guinnessi rekordi tiitli kui kõige rohkemates filmides mänginud elav näitleja. Ühe teise, 2008. aastal kätte antud Guinnessi tiitli järgi oli ta ka „Hollywoodi naba“ ehk „Hollywoodi kõige ühendatum näitleja“. See tiitel arvutati välja Virginia ülikoolis loodud programmiga, mis hindas 1 250 000 Hollywoodi näitleja omavahelisi filmirolle ja leidis, et just Christopher Lee on nende kõigi keskel, ehk et tema seotus kõigi teiste näitlejatega (koos mängitud filmide ahela kaudu) on kõige lähedasem. Lisaks ning tõenäoliselt paljude vanemaid filme armastavate inimeste jaoks ka peamiselt oli ta filmiajaloo teine kõige tuntum Dracula ja Hammeri filmistuudio üks peamine ikoon.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Estcon 2015 toimub Udu talus Jõgevamaal 17. - 19. juulil. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Estcon on Eesti ulmefännide iga-aastane kokkutulek, mis toimub reeglina juulikuu eelviimasel nädalavahetusel looduskaunis kohas. Erinevalt muu maailma conventionitest toimub Estcon välitingimustes ning sellest tulenevalt pole ettekanded sedavõrd akadeemilised, programm niivõrd tihe ja suurt rõhku pannakse ka kultuursele lõõgastusele. Estconil osalejatel on suurepärane võimalus kohtuda eesti ulmekirjanikega: Veiko Belials, Indrek Hargla, Siim Veskimees, Maniakkide Tänav ja teised.
t-17

Eesti ulmehuviliste esimene aastakokkutulek Estcon '98 toimus 25. - 26. juulil 1998. a. Tõrvaaugu puhkebaasis Aegviidu lähedal. Üsna mitu korda on Estconi peetud Järvamaal, Nahkmetsas, Väätsa jahimajas ning sellessamas paigas toimunud

Loe edasi...

{SILDID}
 
11541631 10153514338254379 1951757708 oAjakirja "Analog Science Fiction and Fact" käesoleva aasta juuninumber on järjekorras tuhandes number. Saavutus, mis märkimisväärne igal juhul ning ulme(ajakirjade)ilmas suisa ainulaadne. Kuna ma olen sellest ajakirjast siinsamas juba pikemalt kirjutanud, siis piirduks sedapuhku vaid juubelijutuga, mis ühtlasi märgib ka minu ajakirjasarja taastulemist.

Kasutasin alljärgneva teksti tarbeks Mike Ashley artiklit "The Analog Millennium", mis ilmus samuti juubelinumbris ning mis peamiselt on juubilari puudutav statitika. Oleks võinud ju küsida teksti tõlkeõigusi ja asja lihtsalt tõlkida, aga see tekst on mõeldud siiski lombitaguse lugeja tarbeks ning eesti tõlge oleks vajanud vähemasti teist samapalju kommentaare. Seetõttu noppisin välja peamise ja vahendan selle lihtsamal kujul maakeelsele lugejale.

Kõigepealt seab Mike Ashley kahtluse alla ajakirja juubeli ja lükkab ise ka oma kahtlused ümber. Mõte selles, et alates 1997.

Loe edasi...

{SILDID}
 
hugo-poop1) Mis toimub?

Kriis Hugo auhindade jagamisel.
George R. R. Martin on kirjeldanud olukorda sõnadega: „Rühmitus „Kurvad Kutsikad“ on rikkunud Hugo-auhinnad ja ma pole kindel, kas neid on võimalik enam korda saada.“ („The Sad Puppies have broken the Hugo awards, and I am not sure they can ever be repaired.” )
Joe Abercrombie: „Hugo-auhinnad pole kunagi vähem tundunud millegi tulevikuna.“ ( „The Hugo Awards have never looked less like the future of anything.“ )
Asi on äärmiselt hull. Hugo auhindade tõsiseltvõetavus on õõnestatud. Paljastatud on senise hääletusmehhanismi manipuleeritavus ja senisel moel ei saa jätkata. Tõenäoliselt. 22. augustil saame teada.

Loe edasi...

{SILDID}
 
saladuslik-tsaar-2-duumioru-loodMõne aasta eest kolme kirjaniku ühistööna valminud ja autoritele ka Stalkeri auhinna toonud kogumik "Saladuslik tsaar" jagunes laias laastus kaheks: jutud hiidasteroid Tooni saabumise "ootusärevusest" Maal vs Maa sajandeid peale "kauge külalise" saabumist. Värske järg "Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood" lubab lugejatel pilgu heita Ippoliti-Tooni ühismaailma sündmustele, mis leidsid aset ajalises naabruses Tooni saabumisega meie koduplaneedi orbiidile. Tuleb välja, et Toonikene ei unustanud viisaka auvõõrana pererahvale kingiks tuua hulgi külakosti.

Uus kogumik võiks vabalt kanda ka alapealkirja "Seni avaldamata memuaare Lennart Mere nimelise Üksiku Soomusjalaväepataljoni leitnandi Jaan Kallose sulest". Kallos on seda kogumikku ja laiemalt kogu ühismaailma koos hoidev tegelaskuju. Hiidasteroid Tooni ja orbitaalkompleks Ippolit on küll sündmustiku käivitajad ning olulised faktorid, kuid juhtohjad on kahtlematult Kallose käes.

Loe edasi...

{SILDID}
 
varjud l6igatud„Ulme on kirjandusvaldkond, mis allub kõigile üldkirjanduslikele reeglitele ja nõudmistele, tegeleb üldiste kirjanduslike probleemidega, kuid seda iseloomustab eriomane kirjanduslik võte – ebatavalise elemendi olemasolu. Tõeline ulme – see on ime-saladus-tõepärasus.”

Arkadi ja Boris Strugatski

Siin ta siis on! Kauaoodatud, vähemalt minule, Veiko Belialsi poolt koostatud ja tõlgitud valikkogumik vendade Strugatskite keskpäevamaailmast. Olin Belialsiga varemalt „Labürindiõhtutel” vesteldes end juba niivõrd üles kütnud, et kui kuulsin kirjastaja Eva Lutsult, et raamatud on trükikojast temani jõudnud, võtsin kohe samal õhtul auto ja sööstsin endale trükisooja eksemplari hankima. Seetõttu olin üks esimesi inimesi (väljaspool kirjastuse loojate ringi), kes seda raamatut sai käes hoida ja lugeda.

Loe edasi...

{SILDID}
 
pikkmarssTerry Pratchett´i ja Stephen Baxteri Pikkmaa sarja kolmandas eesti keelde tõlgitud osas „Pikkmarsis“ jõuavad astujate rännakud Marsile. Nagu Maal, on ka Marsil palju paralleelseid kaaslasi, mille keskkonnad ja ajalood erinevad üksteisest suuremal või vähemal määral ja leidub isegi elu.
Lisaks „Pikkmaast“ ja „Pikksõjast“ tuttavatele tegelastele tuleb esile uus intelligentsete laste põlvkond ning sündmused võtavad ennenägematu pöörde.

Käesolevas teoses on pratchettliku sarkasmiga meelde tuletatud inimeste liigiomast tunnust põlata ja hävitada kõike, mis mingil moel harjumuspärasest erineb. Marsi tegevuse ja Maade vahelise astumisega kõrvuti jooksvas tegevusliinis selgub, et kõrvalmaailmas, kohas nimega Õnnelik Maandumine, on välja arenenud uus üliinimeste rass. Pidades endid tavainimestest paremateks ja targemateks, nimetavad nad endid järgmisteks ning tekib reaalne oht seni valitsenud inimkonna kihi väljasuremiseks.

Loe edasi...

{SILDID}
 
logo.thumbnail29. ja 30. mail toimus Tallinna lähistel vanas Pahkla raketibaasis postapokalüptilise rollimängu viimane osa, tõmmates joone alla tegevustikule mis sai alguse 2011 aasta kevadel Tartus Raadi lennuväljal.
Kuigi järjekorranumbriks oli 5, siis tegelikult oli see üritus juba seitsmes, sest vahepeale oli pikitud ka vahemänge, mida eristati komakohaga. Lisaks oli veel läbi viidud ka rollimängulisi üritusi läbi Skype, kus kirjeldusmängudes paljud osaleda said.

Niisiis, viimane lugu. See pidi tulema piisavalt tugev, et mõjuks lõpuna, panused pidid olema suured. Alustasid ju mängijad aastaid tagasi kui oma Asulate ekspeditsioonigrupid, kes käisid heljurõisikute (mutant-taimede) gaasi korjamas, ning nüüd, aastaid hiljem, pidid nad kokku minema teise kõrgtehnoloogilise riigiga, mis oma mõjuvõimu Varssavist juba Riia varemeteni küünitama hakkas.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Reedel, 5-ndal juunil kogunesid Räpina mitteametlikus loomemajas ehk Jaagup Mahkra suvekodus Tartu ulmekirjutajad, et linnakärast eemal loodusest inspiratsiooni ammutada, ideid jagada ja kogu nädalavahetuse kirjutada. Loomulikult olid lubatud puhkepausid, mille hulka kuulus meeleolukas
ekskursioon Räpina vaatamisväärtustega tutvumiseks.

Esimene päev:

pilt1

Loe edasi...

{SILDID}
 
250462 10204585390535908 3755242465771508505 n„Mad Max: Fury Road“ (Austraalia-USA 2015)
Režissöör: George Miller
Osades: Tom Hardy, Charlize Theron, Hugh Keays-Byrne jt.

Tänavuse suvefilmide hooaja üheks oodatuimaks ulmelooks oli postapokalüptilises maailmas toimuv petrolpunk-seiklus „Mad Max: Fury Road“ – järg 30 aastat tagasi tehtud triloogiale.

Austraalia filmilavastaja George Milleri loodud saaga on teadagi klassikaline kultuslugu, teerajaja omataoliste seas. 1979 tõi arstidiplomiga režissöör välja filmi „Mad Max“, mis näitas kaose ja anarhia sündi kataklüsmijärgses maailmas. Politseinik Max Rockatansky (Mel Gibson) on väheste seas, kes üldise allakäigu keskel veel seadust jalul püüavad hoida. Kui lähikonda terroriseeriv motojõuk tapab ta parima sõbra ning seejärel ka ta perekonna, võtab Max õigusemõistmise enda kätte. Selline lindprii kujunemislugu on sisuliselt vestern ja sellena dramaatiliselt tugev.

Loe edasi...

{SILDID}
 
capture 001 27052015 200409

On aasta 2074 ning maailma valitsevad megakorporatsioonid, kes on kõrvale tõuganud kõik traditsioonilised rahvusriigid ning valitsevad oma kaubandussektorit raudse rusikaga. Andekate häkkerite teenistused võivad ulatuda väiksemate riikide eelarve kanti ning üleilmne võrk ulatub kõikjale. Raske on leida peidupaika sellises ühiskonnas, kuid siiski…

Loe edasi...

{SILDID}
 
Kirjastus Fantaasia
esmasp

Esmaspäev algab laupäeval
Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski
Tõlkija Tatjana Peetersoo
Sari: Orpheuse Raamatukogu

Venemaal kultusteose staatust nautiv romaan on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlik teos, nende ainsa fantasy’na on see teravalt satiiriline, kohati absurdne, kohati hüsteeriliselt naljakas. Raamatut on nimetatud metsikuks, pööraseks, ohjeldamatuks, seda on eriti teadustöötajate hulgas ohtralt tsiteeritud.

Loe edasi...

{SILDID}
 
OveUlmestaar
Kes on Ove? Sellele on koheselt vastust peaaegu võimatu anda. Ainuüksi ameteid on mehel loendamatul hulgal nagu näiteks sepp, korstnapühkija, tõlkija, metallitehnoloog ja lauamänguguru. Lisaks on ta kauaaegne ulmefänn ja Reaktori üks olulisim ja pikaaegseim toimetaja.

1. Mida praegu loed?

Hetkel on käsil kadunud Bergi "Reekviem Galateiale". Leian selle olevat suurepärase raamatu ning imestan, et pole sellele varem otsa komistanud. Praegune eksemplar sai mitmeid kuid tagasi kusagilt odavmüügist ostetud, kuid on teine pidevalt uute raamatute ees järjekorras tahaplaanile pidanud jääma. Lõpuks avastasin selle mingi raamatukuhja alt ning otsustasin ette võtta. Ei kahetse!

2. Mis naelutab sind raamatu külge?

Suuresti loo hoogsus ning karakterite areng. Paigaltammumine ning vaid olustikukirjeldused mind üldiselt ei köida.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Arvi Nikkarevi lahkel loal avaldame katkendi uuest Skarabeuse romaanist ”Väljapraakimine”. Raamat ise on saadaval kõigis hästivarustatud raamatukauplsutuses.

Peatükk 22 (katkend)

Olles kõiges eriti punktuaalne, säilitas Tepeš isegi hukkamise puhul subordinatsiooni: rühmakomandörile, türgi agaale, oli valmis pandud kullatud otsaga teivas.

„Valjušok! Kust sul niipalju raha on? Kõigepealt mööbel, seejärel Porsche, nüüd siis veel ka olmetehnika...“
„See kõik maksab ju kopikaid!“
„Ilmselt joon ma liiga palju,“ ohkas Gussev ja vajus mõttesse.
„Aga miks ka mitte juua?“ lohutas teda Valjušok. „Pesumasin on sul ju olemas.“
„Ära sega. Ma arvutan. Püüan deebetit-kreeditit kokku lüüa. Ohoh!“
Viimane hüüatus ei käinud raha kohta, mis Gussevil tõepoolest haruldaselt kiiresti sõrmede vahelt libises.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Kinnitamata andmetel oli täna pärastlõunal kella 14.30 ajal Ida-Virumaal, Tudulinna alevikust põhjapool toimunud plahvatuse põhjuseks meteoriit. Pealtnägijad on postitanud sotsiaalmeediasse pilte ja videoklippe, millelt on näha üle taeva liikuvat suitsujutti. Objekti langemisega metsa kaasnes plahvatus, mida kuulsid ümberkaudsete asulate elanikud ligi 20 km raadiuses.

Päästeameti ja Lennujuhtimiskeskuse kinnitusel ei olnud tegemist lennuõnnetusega. Sündmuskohale on suunatud Rakvere, Jõhvi ja Mustvee tuletõrjebrigaadid. Päästeameti Jõhvi osakonna juhataja Kaarel Ustavi sõnul on mitmenädalast kuivaperioodi arvestades oluline maksimaalselt suurte jõududega ennetada võimalikke metsa- ja rabapõlenguid. Vajadusel saab Päästeamet kaasata Kalevi jalaväepataljoni ja Pioneeripataljoni ajateenijaid ja tehnikat. Ustav pani inimestele südamele, et nad hoiduksid võimalikust põlengupiirkonnast esialgu eemale.

Loe edasi...

{SILDID}
 
1.

“Siit 50 miili põhja pool asub küla ja sealt veel päeva jagu kirdesse, on linn” jutustas vanamemm tasasel häälel. “Ei mina enam mäleta tolle linna nime, kuid on need ju kõik ühtemoodi saadanajäänukid! Helgivad vastu taevast nagu tahaks vanade aegade kombel kosmosesse välja jõuda, meelitavad igas’t mõtterämpsu endale lähemale, kuid rahulikku maapinnatunnetust ei paku nad grammi eestki.”
Kara istus põrandal, jalad ristis, pea küljele kallutatud ja kuulas vanamemme juttu. Ta püüdis üht taolist hiidkantsi ette kujutada. Mitte keegi nende väikesest hõimust polnud iial linna sattunud. Ka külades käies polnud mehed toonud kaasa enamat ebausust ja kuulujuttudest. Kara oli kuulnud, kuidas linnamüürid pidavat õhtupäikeses helkima ja kõrgeimad majad tõusid nii kõrgele, et rebestasid ülemiste korrustega suisa pilvi.

Loe edasi...

{SILDID}
 
valge-meesReaktor alustab autorite Maniakkide Tänav ja J.J. Metsavana jutu "Valge härrasmees" avaldamist. Algselt ilmus see jutt järjejutuna Lääne maakonna ajalehes Lääne Elu ning ka Reaktor avaldab selle jutu järjejutuna, et pakkuda lugejatele sarnast lugemiselamust. (Toimetus).

Haapsalu Täisautomaatset Vanglat juhib arvuti ja siia pole lubatud kaasa võtta mitte mingeid infotehnoloogilisi seadmeid. Seega eemaldati mu koljule kinnitatud ajur, siirik, mille abil normaalsed inimesed võrgus käivad. Üldiselt on raudne reegel see, et küberkurjategijaid ei panda tehisintellekti poolt juhitavasse vanglasse. Põhjus, eks ole, on ju selge - häkkeritel on nii oskused, kui kalduvus infotehnoloogilistesse seadmetesse sisse murda ning seal segadust tekitada. Meiesuguseid hoitakse vanades heades inimvalvuritega asutustes. Mina sattusin siia tänu kohtule, kes mõistis mind süüdi mitte küberkuriteos vaid varguses, täpsemalt intellektuaalse omandi varguses eriti suures ulatuses.

Loe edasi...

{SILDID}
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.1018)