Ulmestaar Onu Kalver


Onu Kalver on tuntud eelkõige oma filmiblogimise ja muheda huumori tõttu. Kuid lisaks filmidele mängib ta jalgpalli ja loeb suures koguses ulmekirjandust. Pealegi on ta käinud ka ühe korra Estconil, kus ta oma heleblondide juustega laineid lõi. Aga kuna see siin pole „iluajakiri” siis küsisime siiski ulmevaldkonda kuuluvaid küsimusi.

1. Mida praegu loed?
Ühes toas ootavad oma järge Sorokini „Tuisk“ ja Gaimani „Ja tee lõpus on ookean“, teises on pooleli Irvine Welshi „Trainspotting“, öökapil lesib Lovecrafti „Necronomicon“, mille suurimaks õnnetuseks on märkimisväärne kaalukus, üle ühe loo korraga lugeda ei jõua. Põhiliselt loen aga praegu lugerist „Gulagi Arhipelaagi“, otseselt mitte küll ulme, aga valdav tunne on küll selline, et „see ei saa ju päris olla“.


2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Ma ses mõttes olen küllalt leplik lugeja, et kui mingi raamat on juba eelvaliku sõelast läbi saanud ja ma ta lugemist olen alustanud, siis ma reeglina jõuan lõppu välja kah. Hindan ma aga kõige rohkem selliseid lugusid, kus ulmeosa on kirjanikule vahendiks moraalsete valikute/küsimuste/dilemmade esitamisel/ehitamisel. Balzac ja Dostojevski ei kõnetanud mind vähimalgi määral, Asimovi „Positrooniline inimene“, Gibsoni „Üksikvõitlus“, Bacigalupi „Liiva ja räbu rahvas“, hiljutistest avastustest ka Ken Grimwoodi „Replay“ aga küll. Kahtlane, et ükski neist end kunagi kohustusliku kirjanduse nimekirja murda suudab, aga kui kirjanik suudab oma tegelaste motivaatorid piisavalt huvitavaks kirjutada, siis mina olen naelutatud.

3. Ulme kolm lemmikut?
Mõnusalt ebamäärane küsimus – kas teha sohki ja nimetada esmalt kolm kirjaniku, siis kolm raamatusarja, jätkata romaanidega ja lõpetada laastukestega? Tegin aga südame kõvaks ja läksin seda teed, et panin paberile kirja kolm teost, millest mul oleks kõige rohkem kahju, kui ma neid lugenud ei oleks. Hyperion, Düün, 451° Fahrenheiti.

"Tagasi tulevikku" maratonseanss



Hoidke 21. oktoobril alt, et keegi välgu ja paugu saatel ilmunud DeLoreani alla ei jääks! Jah, just sellele päevale sõitis minevikust Michael J. Foxi mängitud Marty McFly, kes avastas eest fantastilise tulevikuennustuse.

Nüüd on see pikisilmi oodatud kuupäev kätte jõudmas ning Elektriteater pakub kõigile võimaluse kultustriloogiat suurelt ekraanilt näha.

Koguneme Tartu Kammivabriku klubihoone saali, et unistada hõljuklaudadest ja kuivatatud pitsadest ning võtta Doc, Marty ja Jennifer vääriliselt tulevikku vastu. Mammutseansil tuleb näitamisele kogu "Tagasi tulevikku" triloogia, mis ühtegi popkultuuri ega filmisõpra kindlasti külmaks ei jäta.

Algus kell 17:00 ja lõpp hilisõhtul. Kolm filmi kestavad kokku 6 tundi, pluss väiksed pausid vahel.

Piletid hinnaga 15€ saadaval eelmüügis ja kohapeal:
https://elektriteater.ee/piletid/film/264

Hugo 2015 võitjad, Worldcon 2017 Helsingis



Kutsikate revolutsioon tegi Hugo auhinna kindlasti tuntumaks. Kuid kas see revolutsioon midagi ka paremaks tegi? 22. augustil kuulutati 75. Worldconil välja 2015. aasta Hugo auhinna võitjad. Parimaks romaaniks nimetati Cixin Liu "The Three Body Problem", tõlkija Ken Liu, kirjastus Tor books. Parim jutustus Thomas Olde Heuvelt “The Day the World Turned Upside Down”, tõlkija Lia Belt, ilmus "Lightspeed" 04-2014. Teised auhinnasaajad on leida Hugo ametlikult kodulehelt.
Koguni viies kategoorias jäeti aga auhind üldse välja andmata.
(Reaktoris ilmunud Tõnis Hallaste artikkel kutsikate revolutsioonist)

Samal konvendil otsustati, et 2017. aasta Worldcon toimub Helsingis.

Estconi videod on nüüd kõik veebist kättesaadavad.


Vaatamiseks klõpsa kas reaktori lehe paremas veerus YouTube ikoonile või siis siia lingile.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.1176)