Rahvusvaheline Tolkieni lugemise päev on 25. märtsil, kuna just sel päeval Maakonna kalendri järgi langes Sauroni võim.
Tolkieni perekonnanimel on saksa juured. Algne vorm JRRT enda arvates oli
tollkühn, mis tähendab hulljulget.
Esimene JRRT kirjutatud teos oli 1926. valminud
Silmarillion, mida ta aga hiljem korduvalt ümber kirjutas ja täiendas ning mis ilmus alles pärast autori surma.
Inglisekeelne sõna "hobbit" oli olemas ammu enne Tolkieni, tähendades kohalikku mõõtühikut ca 2½ buššelit, samas on sõna olemas ka 1584. aastaga tituleeritud tekstis
Discovery of Witchcraft, mis käsitleb vaimolendeid ja paharette.
JRRT müüs oma teoste ekraniseerimisõigused 1969. aastal 100 000 naela eest United Artist'le, kusjuures ühena esimestest näitasid huvi filmimise vastu biitlid, kes üritasid selleks tõsiselt ära rääkida Stanley Kubrickit. Viimane aga keeldus, kuna pidas raamatut filmimatuks. Kujutage nüüd ette John Lennonit Guglunki, Paul McCartney'd Frodo, Ringo Starri Mängla-Jussi/Sam Gamgee ja George Harrisoni Gandalfina....
Gandalfi välimus olevat inspireeritud saksa kunstniku Josef Madeleneri maalist "Mäevaim".
2004. aastal avaldati ajakirjas British Medical Journal artikkel, kus prooviti diagnoosida Guglunki vaevusi. Artikli kohaselt kannatab Guglunk ränga B12 vitamiini puuduse all, mis põhjustab nii paranoiat kui rauaaneemiat (sh juuste väljalangemist ja kaalukaotust). Vaimse tervise osas on üheksast skisofreenia tingimusest täidetud seitse.
Kääbiku raamatus pole ühtegi naistegelast ning ainuke nimeliseltki mainitud naine on Bilbo ema, Belladonna Tukk/Took.
Kääbiku esimeses variandis on Gandalfi nimeks Bladorthin ja hoopis Thorini nimeks Gandalf. Gandalfi ja päkapikkude nimed on kõik pärit muinasskandinaavia Eddast ja viimases tähendab Gandalfr konkreetselt võlukepikesega päkapikku.
Kui JRRT saatis
Kääbiku käsikirja kirjastajale, siis andis too selle hindamiseks oma 10-aastasele pojale. Poisile meeldis ning ta hindas seda sobilikuks lugemisvaraks 5-9-aastastele. Järgmisel aastal anti talle lugeda ka uue, veel nimetu JRRT raamatu (hilisem
Sõrmuse vennaskond) esimesi peatükke, kuid seal oli kluti arvates liiga palju kääbikuloba.
1961. aastal seati JRRT kandidatuur üles ka Nobeli kirjanduspreemiale, kuid žürii nimetas teda teisejärguliseks jutuvestjaks.
Ühe
Kääbiku filmi eelarve on enam-vähem sama kui kogu
Sõrmuste isanda triloogial kokku.
1965. aastal avaldati
Kääbik USAs esimest korda pehmekaanelisena. Paraku polnud illustraator raamatut lugenud ja tulemuseks oli selline kaaneillustratsioon:
Sean Conneryle pakuti Gandalfi kehastamise eest 30 miljonit, kuid ta polnud nõus. Ka uus pakkumine – 15% filmitulust (see on kusagil suurusjärgus 450 miljonit dollarit) – ei pannud teda meelt muutma. Oma sõnade järgi ei saanud ta rollist aru. Ei käsikirjas, ei raamatus, ega ka mitte hiljem, filmi näinuna.
Sõrmuste isanda filmimise käigus kasutati grimmiks ära kogupikkuses 450 miili jakikarvu.
Arwen ja Aragorn on lähedased sugulased – 64 põlve lahutavad Aragorni tema esivanemast esimesest Numeroni kuningast Elrosest, samas kui Arwen on Elrose venna Elrondi lihane tütar.
Christopher Lee oli tohutu
Sõrmuste isanda fänn, kes olla alates
Sõrmuse Vennaskonna esmailmumisest sarja raamatuid igal aastal vähemalt korra üle lugenud. Filmivõtetel olnud lausa eraldi ajaviide osaliste poolt küsida Leelt mõnd kolmandajärgulist tegelast, selle või teise tegelase vanaisa või kellegi mõõga nimetust ning Lee polevat kordagi vastust võlgu jäänud.
Christopher Lee ammune unistus oli kehastada kinolinal Gandalfi, kuid kui talle pakkumine tehti, siis ta loobus, viidates oma kõrgele vanusele, nõustudes vähem füüsilist pingutust nõudva Sarumani rolliga. Ja ikkagi õnnestus tal võtete ajal murda käeluu, mistõttu mõnedes filmistseenides on nähtud palju vaeva kipsis käe varjamisega.
JRRT ise pidas
Sõrmuste isanda suurimaks kangelaseks hoopis Mängla Jussi /Sam Gamgee'd.
Ian McKellenil ja Elijah Woodil ei olnud Sõrmuste isanda võtetel mitte ühtegi ühist võtet.
Raamatuis pole kordagi mainitud, et Legolasel on blond pea.
Paljude rekordite hulgas püstitas
Kuninga tagasitulek ka siiani löömatu rekordi ekraanil näidatavate tapmiste hulga kohta – kokku täpselt 836, kui Legolase tapetud muumakit ikka ühena lugeda. Mis teeb statistiliselt kolm laipa iga filmiminuti kohta...
Sõrmuste isanda tegelased on vaatamata nooruslikule välimusele harjumatult kõrges eas – LOTR alguses on Boromir 40, Frodo 50, Aragorn 87, Gimli 139 ja Arwen 2777 aastat vana. Legolase vanuse kohta pole raamatuis ühtki vihjet.
Näitleja Jed Brophy nimi ei ütle ilmselt paljudele midagi. Mõned ehk oskavad teda seostada päkapikk Noriga filmis
Kääbik. Aga vaid vähesed teavad, et tegu on
Sõrmuste isanda filmitriloogias ühe hõivatuima statistiga, keda triloogia tiitrites on küll mainitud vaid ühe korra, kuid keda teravapilgulised pedandid on identifitseerinud lausa kuues rollis, neist sõnalisigi osi on lausa kolm. Mitme arvamuse kohaselt on hea ratsutaja Jed lisaks veel osaline ka igas suuremas ratsa- ja lahingustseenis.
Tolkieni tegelaste nimesid on siin-seal üle maailma antud igasugustele objektidele, aga Hollandis Geldropi väikelinnas on asi ikka täiesti üle mõistuse:
2002. aastal ilmus Hiinas anonüümse autori teos
Harry Potter ja Bao Zhulongi draakon. Lisaks tavapärasele autoriõiguste rikkumisele (mille eest maksis kirjastus JK Rowlingule vaid 3400 $ trahvi) teeb asja eriti jaburaks see, et tegu on sõna otseses mõttes JRRT
Kääbikuga, milles muudetud vaid tegelaskujude nimed ja lisatud paar lehekülge algusse, kus Harry ja ta sõbrad moonduvad kääbikuteks ja lõppu, kus Harry moondub tagasi inimeseks.
JRRT ja tema naise suure armastuse tunnismärgina on nende ühisele hauakivile raiutud ka kuulsaima Keskmaa armastajapaari nimed: