Ulmestaar

Selle kuu ulmestaariks on tuntud ulmefänn, tõlkija ning kirjastaja Eva Luts, kelle kirjastuse, Fantaasia, toodanguga on ilmselt kokku puutunud iga vähegi kodumaist ulmet lugenud inimene.

1. Mida praegu loed?
Praegu loen romaanivõistluse käsikirju, hetkel on käsil midagi "Meremaa võluri" sarnast – tütarlaps võlurite koolis üksikul saarel keset tarku maage, intriige ja lohesid. Järge on ootamas üks fantaasiajutt, teaduslik fantastika ja tänapäevaromaan – samuti romaanivõistluselt. Käsikirju on üle üheksakümne ja nende hulgast silma paista pole lihtne. Loodetavasti ei lase autorid end heidutada sellest, kui nad ei võida.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Päris mitmed asjad. Üks või mitu järgnevatest: kui miski tekstis paneb mu fantaasia tööle, kui ma suudan samastuda peategelasega, kui raamatu teema on mulle südamelähedane või kui tekst on kirja pandud sellise kire ja entusiasmiga, et see ka minuni jõuab.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Raske valik. Kui just peab valima, siis Vernor Vinge "Sügavik taevas", John Scalzi "Vanamehe sõda", kogumik "Lilled Algernonile". Romaanis "Sügavik taevas" paelus mind allajäänute võitlus ülekaaluka vaenlase vastu, abiks peen sõjakavalus. "Vanamehe sõja" puhul olid selleks fantaasiaküllased kosmoselahingud ja huvitav suhtumine elusse ja surma. Ütleb ju romaani avalausegi: "Oma 75. sünnipäeval tegin ma kaht asja. Külastasin oma naise hauda. Siis astusin sõjaväkke." "Lilled Algernonile" tutvustas omal ajal eesti ulmehuvilistele paljusid väärt ulmekirjanikke, kellest mitme teoseid olen ka mina avaldanud: Poul Anderson, Isaac Asimov, Clifford Simak. Selle lood jäävad alatiseks meelde. Tore, et nad tutvustasid Andersoni, üht mu lemmikautoreist.

Astronoomialoeng: teaduslik fantastika

31. märtsil kell 18.15 toimub Tartu tähetornis taaskord astronoomialoeng. Sel korral on külas Tartu Ülikooli kirjandusteooria teadur Jaak Tomberg ning teemaks "Taevatähed kirjatähes: võõra kujutamisest teaduslikus fantastikas".

„Teadusliku fantastika temaatilises repertuaaris on peaaegu alati olnud kesksel kohal mõni võõras, tundmatu või virgutavalt uudne element. Ruumilised retked kaugete tähtede, avastamata planeetide ja tulnukkultuuride juurde või ajalised rännakud kaugesse tulevikku ja minevikku – kõike seda sisendab teadusulme meile esmapilgul jõulise tunnetusliku võõrituse kaudu,“ tutvustab loengut Tomberg.
„Ent lähemalt vaadates on tõelist võõrust teaduslikus fantastikas väga keeruline alal hoida – paratamatult kipub see meile rääkima pigem millestki, mis on iseomane hoopis sügavalt inimlikule taju- ja kujutamisvõimele.“ 
Astronoomialoengu ettekanne vaatlebki võõra kujutamise võimalusi ja piiranguid teaduslikus fantastikas ning näitlikustab neid esmajoones kahe tuntud ja õnnestunud näidete – Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ja Stanley Kubricku mängufilmi “2001: Kosmoseodüsseia” – varal.
Astronoomialoengutel osalemine on kõigile tasuta.

Ulmeühingu aastakoosolek ja kahekümnes aastapäev

Tuletaksime veelkord meelde, et 4. aprillil toimub Tartus, Raekoja plats 14 kell 16.00-17.30 Ulmeühingu aastakoosolek. Sisse saamiseks helistada ukse kõrval olevat kella või helistada 53337582. Peale koosolekut kell 18.00 on kõik ulmesõbrad aga oodatud pidama ulmeühingu 20. sünnipäeva Tartu Kirjanike majas.

Pilte Tartu ulmikute teisest reedest

Pildistas Margus Makke.