13.–15. juulini toimuv Estcon 2012 on järjekorras viieteistkümnes ning eks mu kirjatükk püüab siis pisut luua eelnevat juubelimeeleolu.

Kui ajakirja Reaktor toimetus palus mul pisut meenutada möödunud Estcone, siis tundus see alguses ülilihtne: istu ja muudkui kirjuta. Tegelikkus aga sedavõrd lihtne polnud...

1997. aasta kevad-suvel toimus ulmelisti sf2001 kokkusaamine ning seda peetakse üldiselt hilisemate Estconide peaprooviks. Listirahva kokkutulekust ma rääkida ei oska, sest mul ei õnnestunud seal osaleda. Küll olen ma käinud aga kõigil Estconidel.
Estcon 2005 (by Ene Kallas)

Estcon 2005, pildi autoriks Ene Kallas.

Kõige esimene Estcon toimus 25.–26. juulini 1998 ning sellel osales 24 inimest. Juba järgmine aasta osales Estconil 33 inimest. Etteruttavalt ütlen, et igal aastal toimub väike hüpe osavõtjate arvus. Algusaastatel tundus poolsada osalejat justkui maagiline piir – kui see ületatakse, küll meil alles siis on suur üritus. Tegelikkus ületas aga kõik ootused ning juba kolmandal ehk 2000. aasta Estconil oli 49 osalejat. Seni viimane, Estcon 2011 tõi kokku juba ligi 90 osalejat. Küsimus on nüüd ainult selles, et kas 100 osalejat tuleb täis sel aastal või järgmisel.

Arvasin muide, et neid inimesi, kes on osalenud kõigil Estconidel, on omajagu, aga umbes kuu aega tagasi oli Veiko Belialsiga juttu tulevase Estconi kavast ning siis selgus, et Veiko ja mina ja rohkem ei tulnudki meelde kõigil Estconidel käinuid. Tahaks uskuda, et me Veikoga pole ainukesed, aga eks viisteist aastat ole ka pikk aeg...

Viisteist aastat on pikk aeg ning selle jooksul on korduvalt vahetunud toimumiskoht, on toimunud muutused korraldajateringis ning on muutunud Estcon ise. Alates 2002. aastast on Estcon näiteks kolmepäevane ning kui algusaegadel oli Estcon pigem selline maalilises looduskohas toimuv väheformaalsem kirjanduskonverents, siis aja jooksul on üritus kirjumaks muutunud. Lisaks kirjandusteemalistele ettekannetele vaadatakse ka filme ning mängitakse rolli- ja lauamänge.

Esimesed Estconid toimusid Aegviidu kandis, sest sinna sai mugavalt nii auto, bussi kui ka rongiga. Kui ajapikku jäid need Aegviidu-kandi turismitalud meie üritusele kitsaks, omanikud läksid ahneks ning riik oskas samuti rongiliiklust niimoodi arendada, et meil oli sellest vähe abi. Aegviidu Estconide eripäraks olid transiitrongid, mis üsna lähedalt mööda vurasid ning seetõttu esines ettekannetes sunnitud pause, kuniks rong mööda sai ja publiku kõrvakuulmine taastus.

Hiljem kolis Estcon Järvamaale ning veel hiljem Põlva kanti. Põhjuseks just ürituse pidev suurenemine, sest Eestimaa suved on heitlikud ja toimumiskohas peaks olema vähemasti üks suur saal, kus kogu rahvas halva ilmaga ettekandeid kuulama mahuks.

Uuema aja Estcon meenutab pigem ühe inimgrupi suvepäevi, kus kultuurselt lõõgastutakse ning samal ajal kuulatakse/vaadatakse ettekandeid, mängitakse ja lobisetakse niisama...

Estconi peamine võlu ongi vaba suhtlus. Ei, kava on oluline, aga paljud on öelnud, et kui isegi mingit kava poleks, tuleks nad ikkagi kohale. Mõeldaks, terve nädalalõpp on sul võimalus veeta inimestega, kellega sul on kattuvad huvid ning kellega vesteldes ei pea sa eriti pelgama, et kas nad saavad aru, millest sa räägid. Pealegi on alati kohal ports ulmekirjanikke, -tõlkijaid, -toimetajaid ja -kirjastajaid ning nood ei hoia kusagil omaette, vaid suhtlevad täitsa vabalt.

Estcon sellepoolest erinebki muu maailma con'idest, et meie üritus toimus metsade keskel, mitte mõnes nooblis hotellis.

Tegelikult võib see kirjatükk olla ka kümneid kordi pikem, aga kohalolnu emotsiooni see ikka edasi ei anna. Lihtsam on tulla üks kord kohale ja katsetada, et kas hakkab meeldima, või mitte... paljudele on meeldinud.

Käesolevat kirjatükki kirjutades tekkis mul aga hoopis üks üsna oluline mõte. Nagu eespool öeldud, on viisteist aastat pikk aeg ning paljud asjad kipuvad juba ununema ning mul tekkis ajuti ka küsimus, et kas mul on õigust panna kirja mõnd lahedat juhtumit, kui ma pole asjaosaliste käest luba küsinud. Võiks öelda, et aeg on ammu küps, et koguda kokku ja raiuda raamatuks Estconil käinute muljed ja jätta ajaloo tarbeks üks jälg Eesti elu sellest tahust.

Estconist saab lugeda ka ULME.EE lehelt.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0531)