kaanepilt
 
metsavanaSel kuul on Eesti ulme-energiahiiul Reaktoril pakkuda lugejatele koguni kaks uut asja. Esiteks avaldame portsu Võru noorte kirjutatud lühijutte ning teiseks ilmub esmakordselt laiema lugejaskonna ette Anni Mägeri täispikk koomiks "Kõuekärgatus".

Lisaks muidugi veel järjekordne suurepärane Kauri Lepiku koomiksiarvustus, intervjuu, Taaga ulmelise helikandja arvustus ning palju muud huvitavat.

Ulmereaktori kiirguse eest pole tarvidust varjendisse peitu pugeda, see teeb tervisele ja vaimule ainult head.

PS: Kaanepildi autoriks Diana Ostrat

Loe edasi...

{SILDID}
 
Roheliste lippude reservaat (2012)Tiit Tarlapi romaan „Roheliste lippude kaitseala“ – ehtne vanakooli ulmepõnevik. Üksik, maailmas pettunud kangelane. Paranoia. Üksikud, maailmas veel pettumata naised. Suured, meid maailmas pettuma panevad organisatsioonid. Hukkunud ja hukkumisele määratud planeedid. Ning vastukaaluks neile inimesed, kel on lootusi, inimesed kes äratavad teisteski lootusi, inimesed, kes astuvad vastu suurorganisatsioonidele. Ja headuse võit!

Raamatus on idee, on seisukoht, on maailmavaade.

Autoril on nüüd lühikese ajaga ilmunud järjest mitu romaani ja tahes tahtmata kippus kahe kangelase ja kahe romaani vahele, mida sai üsna lühikeste vahedega loetud, tekkima võrdlusmoment. Esiteks muidugi peategelased. Kuna „Tuleriitade öö“ ilmus esimesena, siis pidasin selle peategelast n.ö. isaks. Ja „Roheliste lippude kaitseala“ keskset kuju - pojaks. Kirjutamisdaatumeid vaadates on asi muidugi vastupidi, kuid minu emotsioon oli selline.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Tuuli1. Juba teist aastat korraldab Võru Keskraamatukogu noortele jutuvõistlust. Mis on kirjandusvõistluse eesmärk? Kuidas see sündis?
Eelmisel aastal kevadel korraldasime ürituse Raamatukoguöö. Selle raames toimusid erinevad loengud, kohtumised, viktoriinid ja kontserdid. Leidsime, et jutuvõistlus oleks tore vaheldus noorte igapäevastele tegevustele ja ehk õnnestuks kontakti leida ka nende noortega, kes tavaliselt raamatukogu ei külasta. Kuna ööteemaga sobivad hästi kokku õudusjutud, siis lootsime, et ka õpilastele see teema meeldib. Osavõtjaid oli palju, laekus 45 juttu kahe kooli – Parksepa Keskkooli ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õpilastelt. Neist suurem osa olid väga põnevad ja heal tasemel, võistlus tekitas nii palju huvi ja vastukaja, et sel aastal otsustasime traditsiooni jätkata. Kuna meie sellekevadine raamatukoguüritus kandis nime Ulmeline kevadpäev ja Tiina Sulg nõustus meile ulmeraamatutest loengut pidama, siis valisime ka jutuvõistluse teemaks ulme.

Loe edasi...

{SILDID}
 
338932Kes või mis on Taak, see loodetavasti pikemat tutvustamist ei vaja. Ma pole küll ametlikku statistikat näinud, aga Eesti ulmikkond peaks olema suhteliselt suure hevimeelsusega ühiskonnaklikk – nagu teisedki alternatiivsete intellektuaalsete hobidega tegelevad seltskonnad – niisiis olete te ilmselt selle kodumaise doom rock-bändiga tuttavad.

„Rist viletsuse teel“ on ansambli kolmas täispikk plaat ning igati loogiline verstapost nende arenguteel. Taak üritab järjekindlalt avada Maavalla mülgastest leitud ugri-doomi-nimelise entiteedi tõelist varjatud potentsiaali. Tundub, et bänd on selles teatavat edu saavutanud, sest juba eelmisel albumil „Läbi halli kivi“ täheldatud irdumised klassikalisest raskeroki-valemist on veelgi süvenenud. Uut plaati võib seega lausa eksperimentaalseks nimetada. Samuti on tegu kahtlemata jõuliseima Taaga albumiga – pauer väljendub nii vihases vokaalikasutuses kui (doomi kohta) absoluutselt reipas pillimängus.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Reede õhtul võis Kuressaare lossi Roosas saalis vestelda, ja seda sõna otseses mõttes, kahe tänapäeva parema Eesti kirjanikuga – üks neist tuntud, teine veidi tundmatum.
Kirjanik Indrek Hargla ei ole varem saarlastele esinenud, kuigi Saaremaal käib ta regulaarselt, pea iga suvi. Nii pole talle Kuressaare linnus kuigi võõras. “Ilmselt üks Eestimaa kõige kuulsamaid kohti,” märkis kirjanik ise. Kuna Hargla on viimasel ajal kirjutanud ajaloolisi kriminaalromaane, siis tema jaoks on linnus põnev paik – mida sellest ära kasutada. Kirjanikele on ju omane, et asju ei mõelda välja, vaid ikka otsitakse. “Ma ise nimetan seda tööd loominguliseks kombineerimiseks. Ega kirjanik ei mõtle asju välja, ta otsib elemente, motiive, seoseid, teemasid, ainest ja keedab-kombineerib sellest kokku mingisuguse asja, millele üritab anda uue kvaliteedi.

Loe edasi...

{SILDID}
 
h6ff-vertikaal-est  scaledEsimene hõffipäev ehk reede.

Hõff on muutunud nišiüritusest üha rohkema osavõtjate arvuga massifestivaliks.
Sellest annab esimesena märku see, et hilisemad magamiskohaotsijad võivad vabalt soojast pesast ilma jääda. Agaramad õõvasõbrad haaravad magamisasemed varakult endale.

Samas kus häda kõige suurem seal abi kõige lähem. Reaktori filmisõpradele tulid appi vana hea Sadama 5 villa ning magamiskott. Ega villaski ülemäära ruumi polnud, kuid nurgake jagus mõlemale.

Reisi kohta väga kõnelda ei oskagi. Üsnagi rutiine ja kuiv matk läbi kevadise kodumaa. Väheke põnevust tõi retkele idiootne viga logistikas, mistõttu viimane jupp maad suhteliselt suure kiirusega - pidevalt kella ja teeviitasid vaadates - maha sai sõidetud, et avafilmi tarvis ikka platsis olla.

--

Selleks ajaks, kui meie ekipaaž kultuuuritemplisse trampis oli juba enamus hõffi sõpru kohal ning pool saali Iron Sky fännidest täidetud.

Loe edasi...

{SILDID}
 
The League of Extraordinary Gentlemen 1280x1024The League of Extraordinary Gentlemen’i (Tähelepanuväärsete härrasmeeste liiga) loojaks on koomiksikultuuri grand old man, elav klassik, mitmete sarjade ja tegelaskujude väljamõtleja Alan Moore ise. Moore’i tagataskus on sarjad nagu V for Vendetta, Watchmen ja From Hell, ta on Vertigo Comicsi kõige pikaealisema tegelase, Hellblazer John Constantine’i looja ning ta vääriks omaette artiklit.

Tähelepanuväärsed härrasmehed ilmusid esimest korda maailma silme ette 1999. aastal. Muide, alates päris algusest ei ole nende klubi nimetus kõige täpsem – alati on seal olnud ka mõni naine. Liiga I ja IIs köites seikles näiteks Mina Harker – tuntud ka Dracula pruudina.
Nii-öelda „klassikalise“ Tähelepanuväärsete härrasmeeste liiga moodustasid Allan Quatermain, Mina Harker, Dr. Jekyll/Mr. Hyde, Nähtamatu Mees ja kapten Nemo.

Loe edasi...

{SILDID}
 
xeno mediumKäesolev artikkel sisaldab viiteid Alien3 1992. aasta kinoversioonile kui ka 2003. aasta eriväljaandele. Lugejalt eeldatakse mõlema versiooni eelnevat nägemist.

Kolmanda Alien sarja filmi valmimist ootas vaatajaskond suure huviga. Ning kuigi töö järje kallal algas praktiliselt vahetult pärast teise filmi (Aliens, 1986) esimest kassanädalat, siis kulges ettevõtmine üle erakordselt konarlike kivide ja kändude. Produtsendid ja stuudio olid päri, et filmi mõõt ja edukus peaks olema võrreldav eelmiste – väga edukate – teostega. Aga päri oldi ka sellega, et film peaks olema tuntavalt erinev oma eelkäijatest: keegi ei soovinud olemasolevat teemat ülemäära korrata.
Nägemus kolmandast (ja neljandast) filmist oli esimese hooga midagi sootuks muud. Fox oli sõlminud kokkuleppe kahe filmi peale, mida oleks filmitud üheaegselt. Ripley (Sigourney Weaver) roll oleks kolmandas filmis olnud peaaegu olematu, neljandas suurem.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Kirjastuse Fantaasia blogimängu võitjad selgunud.

Maikuus kuulutas kirjastus Fantaasia välja blogimängu, kus andis võimaluse Fantaasia kirjastuste teostele arvustusi kirjutades võita raamatuid. Nüüd on blogimäng lõppenud ja võitjad teada.

Eva Luts kirjastusest Fantaasia: Fantaasia blogimängu tulemuseks on kuus arvustust. Kaks rääkisid Siim Veskimehe raamatuist: "Kuu Ordu" ja "Ennesõjaaegne kullakarva", tähelepanu leidsid veel kogumik "Täheaeg 9: Joosta oma varju eest", Poul Andersoni raamat "Südasuvine torm", H. P. Lovecrafti "Hullumeelsuse mägedes" ja Arthur Conan Doyle'i "Minu sõber mõrvar". Neid arvustusi saab lugeda kirjastuse Fantaasia Facebooki lehelt ja Fantaasia blogist


Paluksin kõigi arvustuste autoreil kirjastusega ühendust võtta meiliaadressil fan@uninet.ee ja teatada, mis raamatut nad soovivad.

Loe edasi...

{SILDID}
 
lahingudSiim Veskimees
Lahkulöömislahingud

2061. aasta sõja teine raamat.
Sõda on kurb paratamatus ja kuigi Kuu Ordu juhid on konflikti vältimatust mõistes selleks hoolikalt valmistunud, ei lähe sellest midagi oluliselt paremaks - sõjas saab ikka palju inimesi surma ja vaenupooled kipuvad lootusetu järjekindlusega tegema võimalikest halvimaid valikuid.
Nii lähevad ka selles sõjas asjad lihtsalt masendavast veelgi räbalamaks, kuni jõutakse tuumalöökide vahetamiseni. Sest Kuu Ordu on osutunud liiga vintskeks vastaseks.
Ja seal, radioaktiivseks tuhaks muutunud Madagaskari asulate ja Maa orbiidil triivivate tehiskaaslaste rusude keskel sünnib uus ajastu - kosmoserahva karm aatomitulene koidik.

Loe edasi...

{SILDID}
 
ZOMBIEHOL6"Edasi - edasi - A, edasi - edasi – A," klõbistasid mu näpud juba sisseharjunud rütmi ning teleriekraanilt kostis üle generaatori vaikse mürina "Finish her!".
Kõik oli nagu tavaliselt kui välja arvata see, et ma vedelesin oma koikus pea täies välivarustuses ning hetkeline mängimislust ei tulenenud mitte harjumusest, vaid - mis seal salata - tahtmisest kõhus kribelevad sitikaid maha suruda.
Kogu maailma peapealepöördumisest oli möödunud juba kaheksa aastat, kuid endiselt tabas mind enne väljumist ärevushoog ja aegatappev toksimine oli parim viis seda ignoreerida.
Muidugi jah - tänu Komandöri suurele entusiasmile selle sõna käibelevõtmisel nimetasime me kõik oma väljas siiberdamisi missioonideks.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Juba teist aastat tähistab Võru raamatukogu euroopa päeva jutuvõistluse parimate autorite välja kuulutamisega. Kui eelmisel aastal tuli kirjutada õudusjutt, siis sel aastal ulmejutt. Reaktoril on au anda välja mõlemast vanusegrupist nii esikolmik kui äramärgitud lood.
Käesolevas numbris on ära toodud kõik märkimist väärt lood, mis esikolmikusse ei jõudnud. Kolmanda koha lood ilmuvad juba järgmises Reaktorinumbris - Toim.


Ühel päeval kõndis Trevor koos sõpradega pargis. Nad nägid väga eriskummalisi mündi moodi kujusid. Nad arvasid, et need on maskotid. (Natuke aega tagasi tuli ju uus rahaühik euro). Need maskotid nägid välja täpselt nagu euromündid.
Poisid läksid maskottide juurde. Selgus, et need polnudki maskotid, vaid elus mündid. Poisid imestasid, kuidas nad siia said ja et nad oskavad eesti keelt. Poisid uurisid, mis on nende nimed ja kust nad pärit on. Mündid vastasid, et nad on eurod ja on pärit Comeniuse planeedilt.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Võru jutuvõistluse lugu, mis leidis äramärkimist üllatava lõpplahenduse poolest - Toim.

Ma sündisin tänu Anna isale. Ta meisterdas mind Anna 10. sünnipäevaks. Nad mõlemad olid minu üle rõõmsad, eriti Anna. Mul on puust keha, mustad juuksed ja mis on eriti tore, mul on roosa kleit.
Ma olin vist Anna parim sõber. Ta kammis mu juukseid ja kohendas tihti mu kleiti. Ta muide rääkis ka minuga.
Ühel päeval ütles mulle, et me sõidame maale. Autoga sõites ta rääkis mulle, mis me seal kõik teeme. Lähme ujuma, jookseme õues ringi, korjame lilli ja õhtul teeme jaanipäevalõket. Ma küll ei tea, mis asi see on, aga teadsin, et see on midagi erilist. Vot sellel õhtul plaanisin ma talle midagi öelda, aga mida, seda ma veel ei teadnud. Ma tahtsin talle öelda midagi erilist. Kui me kohale jõudsime, oli mu ümber nii palju rohelist. Taevas oli nii sinine. Ma oleks tahtnud Anna sülest välja hüpata ja põllul ringi joosta.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Võru jutuvõistluse eripreemia võitnud lugu - Toim.

Kaugel planeedil elas väike ufo. Tal olid suured silmad ja ümmargused antennid peas. Tal oli oma ufolaev. Laev oli taldrikukujuline. Ufole meeldis oma laevaga reisida.
Ühel päeval läks väike ufo jälle laevaga sõitma. Ta avastas planeedi. Sellel planeedil oli elu. See planeet oli Maa. Ufo maandas oma laeva ühe linnakese laste mänguväljakule. Lapsed ehmusid ja põgenesid.
Ainult kurb Siim istus karusellil edasi. Tema vanemad olid alles kolinud siia uude linna. Siim oli üksik ja kurb. Väike ufo istus karusellile. Karusell hakkas ufo antennivibutuse peale keerlema. Ka teised lapsed tulid tagasi. Neile meeldis suurte silmadega väike ufo. Nad leidsid, et Siim on väga julge poiss. Lapsed tahtsid koos väikese ufo ja Siimuga karusellil sõita ja mängida.
Õhtul ronis väike ufo oma laevale. Laev hakkas hääletult tööle ja lendas ära. Lapsed lehvitasid väikesele ufole järele. Siim oli rõõmus.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Võru jutuvõistluse äramärkimist leidnud lugu - Toim.

Ükskord, kui ma klassis õpetajat ootasin, jäin aknast välja vaatama ja mulle tulid igasugused mõtted pähe. Näiteks selline mõte, mis siis oleks, kui õpetaja oleks robot.
Kui õpetaja oleks robot, siis ta ei pahandaks mitte kunagi, sest tal ei ole tundeid. Ta ka ei naera, nuta ega väsi. Lastele ta ilmselt isegi meeldiks. Aga kui on abi vaja, siis seda ta ei oskaks anda. Kui näiteks poisid hakkaksid kaklema, siis robotõpetaja ei oskaks midagi teha. Või kui keegi lastest ei oska mingit ülesannet, siis robotõpetaja korrutaks ühte ja sama lauset mitu korda, selle asemel et selgitada erinevat moodi.
Kui õpetaja oleks robot, siis oleks maailmas ainult rumalad inimesed, sest robotõpetajad ei oska õpetada. Õpilastele meeldib, kui õpetaja teeb nalja ja õpetab põnevalt, ühe sõnaga - õpilastele meeldib õpetaja juures mitmekülgsus.

Loe edasi...

{SILDID}
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0631)