Ulmeajakiri Reaktor jätkab Võru Linnaraamatukogu poolt korraldatud ulmejutuvõistluse tööde avaldamist.
All-olev kirjatükk "Galaktikasõjad" tuli vanemas vanusegrupis auhinnalisele kolmandale kohale ning pälvis ka kosmoseajaloo parima tundja tiitli.


Aegade jooksul on elu väga palju muutunud. Umbes neljanda aastatuhande alguseks p. Kr. oli inimene jõudnud oma teaduslikus arengus nii kaugele, et oli suutnud koloniseerida kogu päikesesüsteemi. Lähimatele planeetidele oli enam-vähem püsivaid kolooniaid tekkinud juba aastaks 2300, hilisemate sajandite jooksul vallutati ka ülejäänud. Kosmosesse loodi tehisobjekte ning liikuvaid baase, mis olid asustatud. Sel ajal oli inimkond veel suhteliselt ühtne, hoolimata mõndadest konfliktidest erinevate planeetide kolooniate vahel.
Umbes 3000 aastaks ja neljanda millenniumi alguseks oli päikesesüsteemis elavaid inimesi ligi 50 miljardit. Planeedid olid ülerahvastatud, seepärast oli tekkinud unistus kaugema galaktika vallutamiseks. Hakati välja töötama tehnikat, millega oleks võimalik moonutada universumi aeg-ruumi ja mateeriat ja läbida suuri vahemaid, olles ise sisuliselt paigal. Olgugi, et teadus oli meeletult arenenud, tundus selline võimalus paljudele endiselt utoopiana. Sellest hoolimata hakkasid 34. sajandil toimuma läbimurre selles vallas ja koitis lootus, et see on päriselt võimalik. 35. sajandil suudeti edukalt sooritada katsetusi ja kuigi tehnika oli algeline, ennustati, et järgmise sajandi jooksul suudetakse ka inimest elusalt nõnda transportida. Kuigi projekt toimus aeglasemalt kui arvati, suudeti 37. sajandil teha edukaid katseid inimestega. Teaduslik progress toimus ka muudes valdkondades ja hakati valmistuma kaugema kosmose asustamiseks.
39. sajandil töötati viimaks välja tehnoloogia, millega transportida hiiglasliku kosmoselaeva nii ajas kui ruumis. Tehnoloogia oli küll algeline, aga olemas. Mitusada miljonit inimest mahutav kosmoselaev oli võimeline moonutama universumi mateeriat ja läbima sadu valgusaastaid pikka vahemaad kõigest mõne päevaga. See tähendas revolutsiooni, läbimurret, sootuks uut elukorraldust. Kuigi tähtede vahelised reisid olid kohutavalt kallid ja neelasid nappima kippuvaid ressursse, oli võimatu saanud võimalikuks ja inimkond hakkas galaktikas oma mõjuvõimu laiendama.
Päikesesüsteemist said 40. sajandil alguse mitmed suured ekspeditsioonid ja aegamisi laienes inimeste poolt asustatud kosmos. Märkamatu kiirusega suurenes inimeste arv ja mida kaugemaid tähesüsteeme asustati, seda tihedamaks muutus asustus. Siiani võrdlemisi ühtne Maa Konföderatsioon, mis endiselt kõiki planeete oma „emamaaga“ ühendas, hakkas üsna kiiresti lagunema. Sidemete lagunedes hakkas uutes kolooniates küpsema enesemääramissoovid ja kavatsus Konföderatsioonist lahku lüüa.
Aastal 4056 kuulutasid end sõltumatuks põhjas, rohkem kui 1000 valgusaasta raadiuses olevad kolooniad, nimetades end Korpaali Föderatsiooniks. Oma vägevuses veendunud Maa Konföderatsioon kuulutas Korpaali Föderatsioonile sõja, lootes mässama hakkanud kolooniate iseseisvuspüüdlused maha suruda. Nii algas Esimene galaktikasõda. Maa Konföderatsiooni püüdlused olid tulutud. Korpaali ühendväed lõid sissetungijad puruks. Maalastel polnud midagi vastu panna korpaallaste ioonrelvadele.
Teisedki kolooniad ütlesid temast lahti: ida pool Päikest loodi 4061. aastal Aseraani Ühendus, lõunas 4063 aastal Vardeeni Föderatsiooni. Tekkinud ühendused olid huvitatud oma võimu kasvust ja laienemisest. Konföderatsioon, olles sõjast toibumas, polnud isegi enam üritanud oma varasemaid kolooniaid takistada. Vahepeal oli Maa Konföderatsioon kaotanud üle poole oma territooriumist ning killustumise tõttu muutunud haavatavaks.
Korpaali mõju aina laienes ja aastal 4115 kuulutas ta Maa Konföderatsioonile sõja. Nüüdseks killustunud Maa Konföderatsioon ei suutnud enam end kaitsta. Korpaali ülitõhusa relvastusega vägi sõitis Maa Konföderatsioonist üle kui teerull. Aastal 4118 langes nende valdusse Konföderatsiooni süda, planeet Maa. Konföderatsiooni idapoolsemad kolooniad astusid Aseraani ning lõunapoolsemad Vardeeni koosseisu. Korpaali isu aina kasvas, kuna nii Aseraan kui Vardeen olid omavahel sõjajalal, läksid mõne aja jooksul kõik üksteisega sõtta. 4123. aasta, mil kolm kosmoseimpeeriumi üksteisega kokku läksid, sai Suure galaktikasõja alguseks. Sõda kestis aastakümneid: kord oli võidukas Korpaal, siis Aseraan, kelle oma korda seljatas Vardeen. Otsustavat lahingut ei suutnud keegi neist anda. Aastaks 4180 olid ressursid otsakorral, ühendused kukkusid kokku, puhkes kaos. Inimkond pudenes kildudena mööda Linnuteed laiali ja käis alla. Pole midagi uut Päikese all!
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0686)