Talv hakkab kätte jõudma. Just selline aeg, kus on hea end reaktori paistel soojendada ning kosutavat kiirgust naha vahele lasta. Kes teab öelda, kauaks praegunegi lumi maha jääb, kuid juba vanarahvas teadis öelda, et ega tali taeva jää.
Sellekuises numbris pöörame tähelepanu äsja lõppenud Pimedate ööde filmifestivalile, räägime juttu Ameerika režissööri, lavastaja, näitleja, stsenaristi ja muusiku Cory McAbee'ga, mõtiskleme küberpungi teemadel ning palju muud.
Loomulikult ei puudu sellest numbrist ka pildimäng, ning ulmekroonika, kus meie laserreporterid saavad keelt teritada möödunud kuu juhtumistel, millest üheks tähtsamaks oli paljudele tuntud Trashi sünnipäev von Krahlis.
Loe edasi...
{SILDID}
Tänavuse 16. Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFFi) programmis linastus kokku 270 täispikka anima-, mängu- ja dokkfilmi, koos alafestivalide programmidega (Just Film, Animated Dreams ja Sleepwalkers) pea 600 linateost. Kokku toimus PÖFFi raames 700 seanssi 10 erinevas linnas. Filme oli palju ja tegureid mõne eelistamisel teistele nõndasamuti. Esiteks oli raske orienteeruda kvaliteeti enam-vähem garanteerivatele nimedele, sest kultuslavastajate filmid saavad kiiresti välja müüdud. Samas ei piisa alati ka filmi kirjeldusest, sest huvitavalt kõlav filmikokkuvõte võib tähendada umbes kahe tunni kulutamist raisku läinud ideepotentsiaali peale. Ja igaüks ei oska ennast häälestada lainele, et ka kinopettumus on siiski huvitav elamus.
Festivali avati pidulikult 15. novembril prantsuse režissööri Leos Carax’ kõmulise filmiga „Holy Motors", mis on pälvinud nii ülistussõnu kui teravat kriitikat.
Loe edasi...
{SILDID}
Cory McAbee (sündinud 29. august 1961) on Ameerika režissöör, produtsent, stsenarist, näitleja ning helilooja, kes on olnud filmimaailmas tegev juba 20 aastat. Tema kõige tuntuma loomingu hulka kuuluvad kultusliku maiguga filmid „American Astronaut“ (2001) ja „Stingray Sam“ (2009). Oma bändiga Billy Nayer Show, kus ta kirjutab lugusid ning laulab, on Cory McAbee andnud välja ka mitmeid heliplaate. Ta on oma erinevate projektidega esinenud mitmetel filmifestivalidel ning võitnud oma filmidega mitmeid auhindu.
Seoses tema uue filmi „Crazy and Thief“ esilinastumisega Eestis, jõudis Cory McAbee ka 15.11 Tallinna ning Reaktori toimetusel õnnestus teha temaga intervjuu.
Miks sa siin oled, Cory McAbee?
Tulin Eestisse oma uut filmi „Crazy and Thief“ esitama. Olen olnud tuuril juba kaks nädalat. Alustasin Kreekast, käisin vahepeal Suurbritannias ning saabusin eile õhtul (15.11 – Toim). See on minu viimane esitlus.
Loe edasi...
{SILDID}
Ma tahan, et te kõik loeksite Studio Foglio koomikseid. Või õieti, graafilisi romaane, mis on ka veebistatud. Ma räägin materjalist, mis on ilusalt tehtud, andekalt joonistatud, huumoriga jutustatud ja täis nauditavaid detaile. Kui arvate, et 1 pilt on väärt 100 sõna ja oma silm on kuningas, võite kõigepealt ära käia nende kodulehel, kulutada nädalakese või kaks kogu veebis oleva tasuta kraami läbi sirvimiseks, ja siis siia artikli juurde tagasi tulla, et saadud muljeid võrrelda. Ma ei kavatse tutvustada kõiki Foglio töid, kuna ma pole kõiki näinud, vaid keskendun sellele, mida iga inglise keele oskaja veebist tasuta vaadata saab. (Ja siis muretseda endale PDF faili või paberraamatuna). Näiteks avaldas Foglio lühikest aega ka koomilis-erootilist sarja
Loe edasi...
{SILDID}
Küberpungi kirjutamine on üsnagi tänamatu ala. Interneti ja arvutitega seotud maailm on väga kiirelt arenev, Apple’i, Samsungi ja Nokia palgal on kõrgeltmakstud visionäärid-insenerid, kes üritavad sammu jagu ette mõelda ja oletada järgmise kümne aasta trende ning nemadki astuvad korduvalt ämbrisse. Mida siis saab nõuda kirjatsuralt, kelle arvutialased teadmised piirduvad sageli Windows op-süsteemi installioskusega. No olgu, ehk leiab ta ka Linuxis shutdowni ülesse :)
Tuleviku ennustamise muudab ulmekirjanikele raskeks (aga seda põnevamaks) ka see, et praegune arvutitehnika ragiseb juba ammu mitmete oma piiride lähedal. Alustades sellest, et ipv4 aadressiruumon otsas, aga ipv6 kasutuselevõtt takerdub (internetis saab aadresside ruum otsa), ning lõpetades sellega, et kiiremate protsessorite ehitamine on jõudnud oma füüsikaliste limitatsioonide lähedale, mis on kaasa toonud Moore’i seaduse aeglustumise.
Loe edasi...
{SILDID}
Kuna raamatuid on lihtsalt nii palju ja aega piisavalt vähe – või siis on lugemistempo piisavalt aeglane –, siis on mingi raamatu lugeda võtminegi otsus, mida proovin üldiselt võtta tõsiselt. Raamatut ei hinnata selle kaane järgi, küll aga aitab eelhinnangut kujundada kas üldinfo kogumine teose kohta (kui uurida näiteks Wikipediast, mis üldteemasid see käsitleb või millist positsiooni omab see autori loomingus) või mulje moodustamine autorist.
Nii et kui Charles Strossi „Accelerando“ läks pimesi lugemisele üksnes kahe sõbra soovituse põhjal, oli see mulle osati veidi harjumatu kogemus. Ent kui moodustada mingit ühelauselist muljet raamatust, siis võiks lause peamiselt osutada sellele, et ilmselt on tegemist ühe tulevase kultusteosega küberpungis. Samas tuleb märkida, et ehkki see väärib kultusteose tiitlit, oleks romaan seda üsna kitsa (ja samas selle võrra ehk just andunuma) fänkonna seas.
Loe edasi...
{SILDID}
Seisame kõik varahommikul uniste silmadega Dorpati konverentsikeskuse fuajees. Eelneval õhtul olid kõik nii tublid, et enamik ettevalmistusi said tehtud. Nüüd on vaja ainult detailid paika seada ning vaadata, et kõik oleks korras. Ülesanded jagatakse kätte; kes jookseb paberitega ühest kohast teise, kes katsetab veel korraldajate närvilise pilgu all, et kõik mängud ja muu tehnika toimiks. Avamisega samal ajal toimuva moeshow modellid siblivad juba ringi ning teevad proovi, ukse taga ootavad elevil külastajad, kes üritavad juba kannatamatult sisse saada. Piletimüük on seetõttu natuke ärevil. Siin-seal võib silmata punastes särkides meeskonnaliikmeid, kes on end kohtadele valmis seadmas ning ootavad uudishimulikult ürituseavapauku. Kohe-kohe on algamas järjekordne AniMatsuri festival.
21.
Loe edasi...
{SILDID}
Oktoobri parima arvustuse määramine oli selles mõttes lihtne, et ega neid palju ei olnudki. Kokku 51 arvustust, arvustuseks ei olnud loetud paljast hindamist – pidi olema natukenegi teksti.
Varasematel kuudel on tahapoole liikudes olnud:
september – 88 arvustust
august – 64
juuli – 126
juuni – 89
mai – 86
aprill – 155
märts – 127
veebruar – 98
jaanuar – 42
Tahapoole liikudes ja jaanuarini jõudes kadus tunne, et see 51 võiks mingi allakäigu märk olla – lihtsalt kõikumine ongi nii suur. Millest see küll sõltuma peaks (?), ei ole siin oluline. Oktoobri 51st oli nädalavahetusel üles riputatud kõigest kuus arvustust ja tavapärase töönädala sees salvestatutest oli 26 e salvestusaeg kella 8 ja 18 vahel. Umbes pooled.
Loe edasi...
{SILDID}
Käesolevas loos soovin tutvustada huvilistele larpisarja Hiline Lõikus. Osalesin selle kolmandal mängul, ning sain väga mõnusa elamuse. See on suurepärane postapokalüptiline maiuspala rollimänguhuvilisele, sellisele, kes ei põlga ära militaarteemat, kellel automaadid ning vihisevad kuulid panevad silmad särama ja märjad jalad ning metsa kadunud toit on mängusisene, mitte mänguväline probleem.
Mida tuleb esile tuua ja kiita, on see, et mängujuhid on näinud vaeva, et Lõikus ei kujuneks pelgalt sõjasimulatsiooniks vaid on lisanud ka puhtalt rollimängimist võimaldavat neile kel meeldib seigelda Lõikuse-maailmas ilma militaarkarjääri valimata ning saavad oma adrenaliinivajaduse rahuldatud ainsatki kuuli tulistamata. Lisaks lahingumöllus ellujäämisele on loodud terviklik maailm koos majandusmudeliga, inimestevaheliste suhetega, poliitikaga, intriigidega, mis igaüks annab loole oma varjundi ja oma sügavuse.
Loe edasi...
{SILDID}
1888… Punasele planeedile saadetud automatiseeritud sondid edastasid viimased teated, mis paljastavad ühemõtteliselt, et planeedi pind koosneb hindamatutest loodusvaradest. Leitute hulgast on avastatud ka kaks uut ressurssi:
Celerium – uus element perioodilisustabelisse. Celeriumi omadused on üllatavad. Teadlased kavatsevad kasutada uut ainet kütusena, mis peaks tõstma ükskõik millise masina võimsust tuhandekordselt, avades sellega tee tähtedele.
Silvaniit – materjal, mis on tihedam kui ükski teine aine Maal.
Kinnitati ka uskumus, et planeedi pinnal tõesti leidub jääd. Seda võib kasutada atmosfääri loomiseks, mis lubaks omakorda planeedi koloniseerimist.
Sina oled kaevanduskompanii juhataja. Sina pead kontrollima punase planeedi pinna alla peitunud maagitaskuid, et rakendada neid uusi loodusvarasid.
Sa ei tohi kauem oodata…. Marsile!
Kõigile aurupungifännidest lauamänguritele on see mäng küll üks must-be objekt.
Loe edasi...
{SILDID}
Novembrikuisesse pimedusse toob seekordne pildimäng hea jupikese õudust. Mida muud neil õhtutel ikka teha, kui mõne hea filmiga ennast poolsurnuks ehmatada, kui vähegi võimalik.
Sel korral on pildid elemendid kolmest filmist. Tahame teada, millistest filmidest need pärit on - elemendi-objekti nime ei ole tarvis. Õiged vastused saata taas kord teele toimetuse pildimängumeilile (pilt@ulmeajakiri.ee). Ühe filmi/sarja äraarvamise eest saab 1 punkti - kokku võimalik saada 3 punkti. Vastata saab kuni 25. detsembrini.
Loe edasi...
{SILDID}
Veel tulemasolevad või toimuvad üritused
13. detsembril kell 15.00-17.00 Tartu Linnaraamatukogu kohvikus Lutsu Juures toimub kirjanduskohvik. Arutluse all on Audrey Niffeneggeri "Ajaränduri naine". Vestult juhib Ülli Tõnissoo, tema arvamust raamatust saab lugeda siit
12. detsembrini on Tartu Linnaraamatukogu peamaja II korrusel raamatunäitus “Videviku lapsed". Näitus tutvustab vampiire ajaloos ja rahvaluules (nt W.Bartletti ja F. Idriceanu "Verelegendid. Vampiir ajaloos ja müüdis"), kirjanduses (J. W. Polidorist ja B. Stokerist D. Shani, J. L. Smithi, C. Harrise ja A. Lindqvistini, J. Ilvesest I. Harglani) ja kinolinal ("Nosferatust" "Videvikuni"). Näituse tarbeks tehtud nimestikud eestikeelsetest vampiiriraamatutest ja vampiiridest filmides ja telesarjades
Loe edasi...
{SILDID}
Kirjastus Fantaasia
Täheaeg 11: Viirastuslik rügement
Koostaja: Raul Sulbi
Kogumik "Täheaeg" on jõudnud üheteistkümnenda teoseni, mis on erakordselt mahukas (kaks korda nii paks kui tavaliselt) ja selles on esindatud Kultuurkapitali aastapreemia laureaat Rein Raud oma jutuga "Võimsalt voogab Olemise jõgi", Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud jutuvõistluse võitja Triinu Meres, võistlusel silma paistnud Ülle Lätte, Tea Roosvald ja Marcus Kaas, Stalkeri võitnud kirjanikud Siim Veskimees, Veiko Belials ja Maniakkide Tänav.
Kogumikus sisalduvad:
* Triinu Merese postapokalüptiline militaarne märul, pea romaani mõõtu lühiromaan "Kuningate tagasitulek".
* Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana pöörane küberpunk-kosmoseooper tulevikusõjast ja vaenlase kosmosejaam-prügimäele vangijäämisest.
Loe edasi...
{SILDID}
Pühendud Eesti õudus- ja fantaasiakirjanduse kahele suurele sambale: Maniakkide Tänavale ja Juhan Jaigile.
Mädakala talu.
Mädakala surmatalus käis igaöine aeglane ja rahulik eluolu. Kääpkonna pealik Mädak istus väärikalt pehkinud palginotil ja mõtles, nagu tavaliselt, eluolusse puutuvate asjade peale. Peamiselt sellele, et kus ta tuleb, kuhu läheb. Tõsi – seda, kust tuleb, Mädak enam väga ei mäletanudki, aga see lisaski asjale põnevust ning andis rohkem võimalust fantaseerimiseks. Näiteks kujutas Mädak vahel ette, et on tulnud linnast, teinekord aga hoopis kuskilt kaugelt ülemeremaalt. Sedasorti fantaasiad olid sageli nii põnevad, et võisid vana koolnu terveteks pikkadeks ja pimedateks öödeks enda haardesse krabada.
„Hei isake!“ kostis ootamatult hele ja reibas inimhääl.
Mädak tõstis silmad, läks hetk, enne kui taipas, kes ta ees seisab. See oli üks ta nooremaid lapselapsi nimega Tõugu.
Loe edasi...
{SILDID}
ESIMENE PÄEV
21.detsembri hommik on nagu iga teine. Ikka pole ainsatki märki, et miski oleks teisiti. Ju ei olegi. Ärkame, teeme kohvi. Süda hüppab rõõmust, et see kõik oli vaid paanika, tühi loba ja rumalate ennustus. On veidi piinlik, et ma seda nii tõsiselt võtsin ja mõnes mõttes olen ka veidi pettunud. Hinge oli salamisi pugenud mingi pisike põnevus. Et ma näen midagi suurt ja erakordset. Mingit protsessi. Midagi salapärast. Kuidagi oli viimasel ajal selline tunne, et ma ei tahakski enam sellises maailmas elada, sest maailm oli muutunud. Inimesed olid muutunud.
Lobiseme ja mu mees norib mu kallal selle maailmalõpu teemal. „Ma ütlesin kohe, et see on mingi jura," ütleb ta. Lasen enda kallal norida. Jah, ilmselt on tal õigus.
Ja siis kaob vool. Mul läheb südame alt külmaks. Äkki keegi teeb lolli nalja? Mees on rahulik, naerab omaette. Igaks juhuks läheb siiski õue, et elektrikilpi vaadata. Tuleb tagasi ja raputab pead.
Loe edasi...
{SILDID}