Kirjastus Fantaasia:


armastame


Me armastame Maad 2. Viimane laev
Venekeelse ulme antoloogia
Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials
Sari: Sündmuste horisont
Kirjastus Fantaasia
Kaanepilt: Meelis Krošetskin

Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud, mõtles ta. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal…

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid“ lõpuridadel (Стажёры, 1962). Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Kui kogumiku esimene köide koondas peamiselt lahkumiste ja saabumiste, hüvastijättude ja kohtumiste, valusate otsuste ja inimeseks olemise temaatikat ning oli kantud armastusest Maa vastu, siis teine köide on pisut süngemates toonides. Jah, ka siin on lahkumised ja saabumised, ka siin igatsetakse Maad, aga siin on rohkem surma – nii ennastohverdavat ja mõttetut, kui vägivaldset (ja lõpuks sama mõttetut). Kui antoloogia alguses (50.–60. aastad) on lood kantud kroonulikust entusiasmist, paatoslikust eneseohverdamisest,  siis lõpuosas (21. sajand – nullindad ja kümnendad) näeme juba tegelasi, kes on isekad, küünilised, valmis isegi reetma ja tapma – ning seda samuti armastusest Maa vastu.

Kogumiku lood:
Georgi Gurevitš. Lohe Infra (1958)
Valentina Žuravljova. Astronaut (1960)
Valentina Žuravljova. „Kotkapoeg“ ei naase (1961)
Ilja Varšavski. Otsusta ometi, piloot! (1965)
Dmitri Bilenkin. Tema Marss (1971)
Olga Larionova. Päike jõuab Veevalajasse (1981)
Sergei Kazmenko. Viimane laev (1982, avaldatud võrgus 2014)
Kir Bulõtšov. Kolmteist aastat teel (1984)
Mihhail Puhhov. Üles visatud (1990)
Boriss Rudenko. Limaan (2005)
Vladimir Iljin. Kaugkosmose seadus (2007)
Aleksandr Zolotko. Eluskala kaugete vahemaade taha transportimise spetsiifika (2012)

orpheus30 esikaaned


Brian W. Aldiss
Peatumata
Tõlkinud Maria Reile
Sari: Orpheuse Raamatukogu
Kirjastus Fantaasia
Kaanepilt: Meelis Krošetskin
«Peatumata» on eesti ulmelugeja jaoks esmatutvuseks kirjaniku romaaniloominguga, Aldissilt on varem eesti keeles ilmunud lühiproosa paremik «Kontramorfoos» 2004. aastal. Käesolev romaan on omamoodi silmade avanemise lugu. Raamatu peategelane, jahimees Roy Complain kuulub leitnant Greene’i rändsuguharru, mis elab primitiivset elu, milles teadmised ja uudishimu on taunitavad. Grupp suguharu liikmeid suundub hõimupreester Marapperi juhtimisel, kes usub, et nende elupaigaks, nende maailmaks on hiiglaslik kosmoselaev, ekspeditsioonile keelatud territooriumile taimedesse kasvanud koridoride labürinti, kus kohtutakse teiste, erineval arengutasemel suguharudega.

orpheus31 esikaaned


Clifford D. Simak
Jumalate valik
Tõlkinud Jaana Talja
Sari: Orpheuse Raamatukogu
Kirjastus Fantaasia
Kaanepilt: Meelis Krošetskin

Romaani «Jumalate valik» (A Choice of Gods; 1971) peetakse ulmekirjanduse suurmeistri Clifford D. Simaki (1904–1988) loomingu paremikku kuuluvaks, kõrvuti teostega «Linn», «Härjapõlvlaste kaitseala» ja «Vahejaam». Raamatus kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisavad silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Aga romaanis tegutsevad ka kristlikku misjonit pidavad robotid ja salapärast superaju konstrueerivad metsikud robotid.

Kirjastus Varrak:



Triinu Meres
LIHTSAD VALIKUD
Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marika Mikli
Kujundanud Liis Karu
272 lk, pehme köide

Triinu Merese romaani „Lihtsad valikud“ tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks, olgu nood ükskõik kui treenitud, ükskõik kui osavad.
Sest kuidas tulla toime näiteks sellega, et pead jälitama oma parimat sõpra ja ta lõpuks tapma? Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või teisalt – kas võim, rikkus ja kestev nooruslikkus on igal juhul õnne valem?
Raamatu kandvaks teljeks on inimestevahelised suhted ja võimumängud, inimlikud pahed ja voorused. Ikka needsamad vanad head teemad, mis meile tuttavad juba Shakespeare’i aegadest peale.

Triinu Meres on avaldanud luulekogu „Lagunemine“ (2009), tema lühijutte on ilmunud mitmes novellikogumikus („Pikad varjud“ 2015, „Mullast oled sa võetud“ 2013, „Viirastuslik rügement“ 2012). Triinu Merese romaan „Lihtsad valikud“ jagas 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. ja 3. kohta. Romaanivõistluse žürii esimees Jan Kaus: „Triinu Merese teoses võlus žüriid peaaegu hooletu julgus fantaseerida ning sundida lugejat oma fantaasiamaailm ilma pikemate selgitusteta omaks võtma.“ 

Christie Golden
WARCRAFT
Originaal: Warcraft: The Official Movie Novelization
Inglise keelest tõlkinud Krista Suits
Toimetanud Mari Klein
248 lk, pehme köide

Draenor, kus hargnesid „Warcrafti“ sarja esimese, Durotani raamatu sündmused, on määratud hukule ja viimase orkiklannina hülgavad selle Härmahundid, et siirduda ahvatlevaid lubadusi jaganud sorts Gul’daniga uude, jõukasse maailma. Selleks avab sorts nõiaväe abil portaali ja orkide eelsalk tungib Azerothi, mida asustavad inimesed, härjapõlvlased, haldjad ja gnoomid. Durotan jõuab arusaamisele, et Gul’dani eesmärk on nood asukad hävitada, ent üsna pea tabaks ka Azerothi Draenori saatus: seegi hakkaks sortsi nõiaväest rüvetatuna kiratsema ja hukkuks.
Sel ajal kui Durotan mõtleb, kuidas päästa orkid, tuleb inimestel – kuningas Llane’il, tema väepealikul Lotharil, Azerothi Kaitsjaks pühitsetud maagil Medivhil ja noorel maagil Khadgaril – kaitsta oma maailma nende seninägematute, võhkadega olendite sissetungi eest.
Lugeja pole unustanud ka segaverelist orjatari Garonat –  temal on siin täita tähtis roll mõlema vaenupoole jaoks.
See raamat räägib armastusest ja üksindusest, reetmisest ja truudusest.
Christie Goldeni romaan „Warcraft ” põhineb režissöör Duncan Jonesi käe all valminud samanimelise filmi ainetel. Mõlemad kuuluvad ulatuslikku Warcrafti universumisse, mis sai alguse ülipopulaarsetest arvutimängudest.

Kirjastus Tänapäev:


metro-2035


METRO 2035
Vene keelest tõlkinud Erle Nõmm
Toimetanud Ene Poll
Toimetanud Mari Klein
480 lk, kõvakaaneline köide

Kolmas maailmasõda on inimkonna maamunalt pühkinud. Planeet on tühjaks jäänud. Suurlinnadest on saanud ahervaremed. Raudteed roostetavad. Satelliidid tolknevad üksildaselt orbiidil. Raadio vaikib kõikidel sagedustel. Ellu on jäänud ainult need, kes jõudsid häiresignaale kuuldes pageda Moskva metroosse. Seal, kümnete meetrite sügavusel, jaamades ja tunnelites, püüavad inimesed ära oodata maailmalõpu möödumist. Seal on nad loonud endale uue pisikese tsivilisatsiooni. Nad klammerduvad kõigest jõust elu külge ja keelduvad alla andmast. Nad unistavad sellest, et lähevad üles tagasi – millalgi kui radiatsioonifoon langeb. Nad ei kaota lootust leida teised ellujäänud…
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0608)