14. oktoobril pidas tuntud kirjanik Neil Gaiman Lugemisagentuurile (Reading Agency) loengu teemal miks raamatukogud, ilukirjanduse lugemine ja lugemine lõbuks on tähtsad. Lugemisagentuur on heategevusorganisatsioon, mille eesmärkiks on õhutada inimesi rohkem lugema ning mis toetab kirjaoskusprogramme ja raamatukogusid.

Ameerika vanglatööstus saab väga hästi prognoosida, kui palju uusi vanglaid 15 aasta pärast vaja on, kasutades lihtsat algoritmi, mis põhineb statistikal, kui paljud 10-11 aasta vanused lapsed ei oska lugeda. Tegu ei ole küll üks-ühele seosega, kuid selged korrelatsioonid on olemas ja kõige lihtsamad tulenevad sellest: kirjaoskajad inimesed loevad ilukirjandust.

Ilukirjandusel on kaks funktsiooni. Esiteks laiendab see inimese sõnavara ja mõtteviise ning näitab, et lugemine võib olla lõbus ja meeldiv tegevus. Ja kui inimene on sellest aru saanud, loeb ta edaspidi kõike palju meelsamini. Lugemine aga on tänapäeva maailmas tähtsam kui kunagi varem. Kui inimene ei oska lugeda, ei saa ta teistega suhelda, sest tänapäeva maailmas toimub suur osa suhtlemisest just kirja teel (e-mailid, sõnumid) ning enamus informatsiooni on saadaval just teksti kujul. Kirjaoskamatul inimesel on raskem elus hakkama saada ning tööd leida. Teiseks arendab lugemine empaatiavõimet palju paremini kui filmid või telekas.

Ilukirjandust lugedes saab selgeks ka ühe olulise elutõe: maailm ei pea selline olema, nagu ta on. Peale raamatu lugemist ei ole inimene enam kunagi täielikult rahul praeguse maailmaga ning see on hea. Rahulolematud inimesed on need, kes muudavad maailma ja teevad seda paremaks.

Kõige lihtsa viis tagamaks laste kirjaoskust on õpetada neid lugema ja näidata neile, et see on meeldiv ja lahe. Selleks aga tuleb leida raamatud, mis just lapsele meeldivad ja lasta neil endil lugeda. Laste jaoks pole olemas sellist asja nagu halvad raamatud või autorid. Ideed, mis meie jaoks võivad tunduda vanade ja üle kasutatutena, on nende jaoks uued ja huvitavad. Vanemad võivad lapse lugemisrõõmu ära rikkuda, takistades neil lugemast seda, mida nad soovivad või andes lapsele lugeda nende meelest kasulikku kirjandust. Lapse lugemisrõõmu rikub ka see, kui lapsel pole raamatuid, mida lugeda. Tal kas puudu ligipääs raamatutele, võimalus neid lugeda või raamatuid lihtsalt pole.

Siin tulevad mängu raamatukogud. Raamatukogu ei ole lihtsalt maja, kus on ridamisi raamatuid täis riiulid. Raamatukogu on koht, kus inimene saab leida informatsiooni. Informatsioonil on väärtus. Vanasti oli infot vähe ning selle hankimine väga raske ning kulukas. Viimaste aastatega oleme liikunud informatsioonivaesest ühiskonnast inforikkasse ühiskonda. Tänapäeval teeb aga informatsiooni leidmise keeruliseks selle üleküllus - enam ei otsita haruldast taime kõrbest, vaid kindlat taime paksust ülekasvanud vihmametsast. Raamatukogud koguvad ning süstematiseerivad seda hulka infot, tehes selleni jõudmise lihtsamaks.

Raamatukogu ülesanne on tagada kõigile võrdne ligipääs informatsioonile – raamatutele, internetile, andmebaasidele jne. Raamatukogu on tähtis ja vajalik haridus- ja kultuuriasutus. Seega on kahetsusväärne, et üle maailma suletakse rahanappuse tõttu neid järjest enam.

Me ei saa jätta oma praeguseid probleeme järgnevatele põlvkondadele lahendada. Me kõik vastutame tuleviku eest ja meil kõigil on kohustused: kohustus lugeda meelelahutuseks ning näidata teistele, et lugemine on meeldiv tegevus; kohustus toetada raamatukogusid, kasutada neid ja õpetada ka teisi neid kasutama; kohustus õpetada lapsi lugema ning lasta neil lugeda raamatuid, mis neile endile meeldib; kohustus oma keeleoskust ja sõnavara parandada, arendada ja mõista, et keel on miskit, mis areneb ja muutub aja jooksul. Ning meil kõigil on kohustus unistada! Lihtne on mõelda, et üksik inimene ei saa midagi muuta, kuid fakt on, et inimesed on pidevalt maailma muutnud ning nad on teinud seda unistades teistsugusest paremast maailmast.

„Albert Einsteinilt küsiti kunagi, kuidas kasvatada lapsi, et nad oleksid intelligentsemad. Tema vastus oli lihtne, kuid samas arukas. „Kui te tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, lugege neile muinasjutte. Kui te tahate, et nad oleksid veel intelligentsemad, lugege neile veel rohkem muinasjutte.“ Ta mõistis, kui tähtis on lugemine ja unistamine,“ tõi Gaiman lõpetuseks välja, lootes, et me saame anda oma lastele maailma, kus nad saavad lugeda ja kus neile loetakse ning kus neil on võimalik unistada ja mõista.


Antud teksti näol on tegu referaadiga pikemast artiklist.
Originaalartikkel
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0840)