Vastlad möödas, munapühad tulemas... Reaktoril on aeg anda oma lugejatele uus annus ulmest läbikiiritatud energiat. Hoolimata veebruarikuu vaid 28-st päevast, ei jää see number millegi poolest alla oma eelkäijatele - leidub nii asjalikke artikleid kui lugemist väärt jutte ulmeringkondades juba mõnevõrra tuntud kirjutajailt. Ka koomiksilugejaid ei ole unustatud - "Cold drink" pakub nii silmailu kui mõtlemisainet. Eriti meelepärase leiavad selle numbri aga luulesõbrad, kes võivad nautida värsiridu kolmelt eri autorilt. 
Tartu Linnaraamatukogus oli kord intervjuu Mihkel Mutiga. Küsiti kirjaniku hinnangut teiste suleseppade kohta. Ta arvas, et kaks kirjanikku, kes on üle arvestuse andekad, on Andrus Kivirähk ja Mehis Heinsaar. Nende nimede selline kõrvutamine on omamoodi huvitav, sest kui Kivirähk on praeguse Eesti rahvakirjanik, siis Heinsaart on pigem käsitletud perifeerse kirjanduse kontekstis. Näiteks Janek Kraavi on näinud tema ühes esimeses teoses "Härra Pauli kroonikad" kultusraamatu potentsiaali (aga kultuskirjandus on teatavas mõttes vastand populaarkirjandusele - kultuskirjanik ei saa olla päris meinstriim. Kui ta saab nii kuulsaks ja üldtunnustatuks, pole ta enam kultuskirjanik, vaid lihtsalt populaarne).
Veiko Belials on eesti ulmekirjanik, luuletaja ja tõlkija, kes 
Kui ma artiklisarja peale mõtlema hakkasin, siis oli just see ajakiri üks põhjuseid. Keegi kunagi kusagil ütles mingi jutu kohta, et ajakirjast "Analog" taolist lugu ei oleks oodanud. Ja siis keegi teine ei saanud aru, et mida sellega mõeldi. Ja mina olin hämmingus...
Laupäeva pärastlõunal murdsid Kuressaare ametikooli uues ja modernses õppehoones tosinkond õpihimulist noort ja noorte juhendajat eesotsas Maila Juns-Veldrega pead lae ja põranda seoste üle, ning püüdsid poole tunni jooksul valmis kirjutada alguse ja lõpuga ulmelise loo. 
„Lotte ärkab hommikul oma kodus ning õhtuks on ta jõudnud juba Kuu peal ära käia! Tegusa Lotte jaoks on see tavaline tore seiklus ning nagu ikka, on tal päeva lõpuks jälle mõni uus sõber ja hulk uusi teadmisi. Kuu peal käib ära ka jänes Adalbert – mida tema seal teeb, saate teada, kui tulete teatrisse!“
Maa, inimkonna häll, hakkab meile tasapisi väikeseks jääma – pilgud on suunatud üles, kosmoseavaruste poole, kuid riikidel (ja riikide ühendustel) napib soovi finantseerida nõnda kulukat ning riskantset projekti, nagu seda on kosmosekoloonia rajamine. Külm sõda on läbi, suuremat asteroidi ei ole Maa poole tulemas ning kuna kosmosekoloonia pealt tuluteenimise võimalused on kahtluse all, on orbitaaljaamadega mässamine jäetud ekstsentrikutest teadlaste ning entusiastide hooleks. Loomulikult on probleemiks ka inimkoosseisu ning tehnika üles saatmine - 1 kg massi orbiidilesaamine maksis 10 aastat tagasi reeglina tublisti üle 10 000 $. Nüüdseks on see hind tänu SpaceX Falcon 9 raketi tõhusale tehnoloogiale langenud 5 167 $-le (hetkel prototüübi-faasis olev Falcon Heavy peaks seda langetama veel omakorda üle kahe korra), kuid ühe normaalkaalus keskmise mehe kohta läheks see siiski maksma peaaegu pool miljonit dollarit.
„The Tiny Bang Story“ on seiklus- ning mõistatusmäng väikeselt arvutimängutootjalt Colibri Games. Tegu on ühe tõsise maiuspalaga kõigile, kellele vähegi ajuderagistamine meeldib. Võrrelda seda mängu mõne teise mänguga, oleks võrdlemisi kohatu, kuna tavalistes seiklusmängudes on vähemalt tegelane, kellele mängija saab anda suunavaid hiireliigutusi, et vajaminevaid tegevusi teha. Selles mängus aga ühtegi sellist ei ole. Seda lihtsaks liigitada mõistatusmänguks liigitada oleks aga ilmselge ülekohus, kuna sellel on siiski mingi edasiliikuv narratiiv, olgu see nõnda segane nagu see on. 
Eesti Ulmetähed
Olen kohutavalt üllatunud, et veebruarikuu numbrisse jõudis nii palju materjali koguneda, nii artiklite kui ka ilukirjanduse poole pealt. Sest mõni võib arvata, et 28 päeva või 31, mis seal vahet - aga tegemist on kuu viimaste päevadega! 3 päevaga kuu lõpus teeb kaks korda rohkem kui kahe nädalaga kuu alguses.
