KUU TEADLANE: Lise Meitner (8. veebruar)

Lise Meitner (1878–1968) oli algul Austria ja lõpuks Rootsi kodakondsusega füüsik. Ta sündis juudi ülemkeskklassi peres. Tema isa oli jurist, aga tänapäeval tuntud keskpärase maletajana tähtsatelt turniiridelt. Lise astus 1901 Viini ülikooli ja kaitses seal 1906 doktorikraadi teise naisfüüsikuna – esimene oli Olga Steindler 1903 ja kolmas Selma Freud samal aastal. Väitekiri käsitles mittehomogeensete kehade soojusjuhtivust. Seejärel läks ta Berliini, kus hakkas Friedrich Wilhelmi Ülikooli keemiainstituudis töötama koos Otto Hahniga, kes oli aasta noorem ja kellega teda sidus eluaegne sõprus – nad surid samuti samal aastal. Meitner ei avastanud protaktiiniumi, kuid andis talle 1918 nime. 1922 avastas ta beetalagunemise ehk Augeri efekti – see sai nime sama efekti järgmisel aastal sõltumatult avastanud prantslase Pierre Victor Augeri järgi. 1938 avastas Meitner koos Hahni, Fritz Strassmanni ja Otto Robert Frischiga tuumalõhustumise, mille eest Hahn sai 1944 Nobeli keemiapreemia. Meitner esitati 49 korda Nobeli füüsika- või keemiapreemia kandidaadiks, kuid ei saanud seda, osalt sellepärast, et tema teadustööd olid kahe teaduse piiril, keemikud pidasid neid liiga füüsikalisteks ja füüsikud liiga keemilisteks, pealegi polnud Rootsi teadlased maailmasõja ajal kompetentsed radioaktiivsust käsitlevaid teadustöid objektiivselt hindama. Kui Marie Curie suri radioaktiivsuse tagajärjel 66-aastaselt, siis Meitner elas 89-seks.

https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Meitner

KUU TEHNIKA: Virgo interferomeeter (21. veebruar)

Virgo interferomeeter asub Itaalias Toscanas Pisa linnast kümmekond kilomeetrit kagus ja on mõeldud gravitatsioonilainete avastamiseks. Kosmosest vaadatuna koosneb see kahest täisnurgi asuvast 3 km pikkusest harust, mida nimetatakse põhja- ja lääneharuks, ehkki nad pole ilmakaarte järgi suunatud. Virgo tähendab ladina keeles neitsit, sealhulgas tähtkuju, ja interferomeeter nimetati seal asuva Neitsi galaktikaparve järgi. Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas Einstein juba 1916, nende otsingud algasid 1960-ndate lõpus, aga esialgu olid need tagajärjetud. Virgo interferomeeter rajati 1993 ja esialgu ei leidnud seegi gravitatsioonilaineid. Alles pärast detektorite muutmist 10 korda tundlikumaks 2010-ndatel suudeti 2015 esimesed gravitatsioonilained avastada. Üldse tegelevad seal gravilainete uurimisega 21 maa teadlased, millest 15 asuvad Euroopas. Väikseim neist on Monaco ja meile lähim on Poola.

https://en.wikipedia.org/wiki/Virgo_interferometer

KUU FILM: „Overdrawn at the Memory Bank" (24. veebruar)

See on 1984. aasta ameerika ulmefilm, peaosades Raúl Juliá (1940–1994) ja Linda Griffiths (1953–2014). Film valmis John Varley „Kaheksa Maailma“ sarja kuuluva samanimelise jutu põhjal. Programmeerija Aram avastatakse töö ajal vaatamas filmi „Casablanca" ja karistuseks saadetakse ta virtuaalreaalsusse metsikusse loodusesse paaviani kehas. Siis aga selgub kole lugu: teda ei osata tagasi tuua. Lõpp on siiski õnnelik. Konkureeriv firma teeb asja avalikuks ja avalik arvamus ei lase Aramit lihtsalt ära kustutada. Aram saab oma keha tagasi pisut enne seda, kui talle kavatsetakse teha soovahetusoperatsioon. „Overdrawn at the Memory Bank" lasti välja üksnes telefilmina ja kommentaatorite hinnangul, kui see olnuks saadetud kinodesse, olnuks see ärilises mõttes häving. Hiljem on arvamus filmist paranenud, see olevat olnud omast ajast ees.

https://en.wikipedia.org/wiki/Overdrawn_at_the_Memory_Bank

KUU AJALUGU: Roswelli juhtum (26. veebruar)

Roswelli juhtum toimus 1947. Aasta algul hakkas USA sõjavägi New Mexico osariigis Alamogordo sõjaväebaasist projekti Mogul raames välja saatma ülisalajasi õhupalle, mis kandsid Nõukogude tuumakatsetuste avastamise seadmeid. 4. juunil saadeti jälle teele õhupallirivi. Üks õhupall kukkus samas New Mexico osariigis Corona lähedal alla. Samal kuul see leiti. No ja siis läks lahti. See oli külma sõja esimene suvi ja ameeriklasi oli tabanud lendavate taldrikute hullus. Kõikjalt tuli teateid tundmatutest lendavatest objektidest. Ja nüüd leiti midagi seletamatut! USA sõjavägi ei saanud ka öelda, et ise tegi, sest õhupallil olid kallid instrumendid ja tsivilistid olid neid juba uurida saanud. Kuulujutud läksid järjest hullemaks. Tulnukate kosmoselaev olevat alla kukkunud, leitud olevat mõned tulnukate surnukehad ja neid olevat lahatud. Üks olevat elusalt kätte saadud! Sõjavägi tutvuvat maavälise tehnoloogiaga. Peale selle konspiratsioon oligi päriselt olemas: USA sõjavägi teadis, mis see oli, aga ei rääkinud. Artikkel sisaldab tabeli kuulujutu arenguga kuni 1990-ndateni. Roswelli juhtum sai osaks ameerika rahvaloomingust ja Roswelli turism põhineb peamiselt sellel müüdil.

https://en.wikipedia.org/wiki/Roswell_incident

Esilehelt käisid veel läbi James Joyce oma sünnipäeval, metafüüsika, eesnäärmevähk, Põhja-Iirimaal toimunud pangarööv, Ameerika Iseseisvussõja monument, mis kujutab saabast, virin selle üle, et Tesla ja Elon Musk vihkavad ametiühinguid, ning Peruus asuv vulkaan, mille nimetamine on Venemaal keelatud (Huaynaputina). Vägivallatus arvutimängus „Nimetu hanemäng" tüütab mängija juhitav hani inimesi, kuni need annavad talle mingeid asju või juurdepääsu kuhugi. Irkutskis suri 2016. aastal 74–78 inimest metanooli joomise tõttu.

KUU TEHNIKAPILT: Väga Suur Teleskoop (4. veebruar)

Väga Suure Teleskoobi (see ongi nimi) rajas Põhja-Tšiilisse Atacama kõrbesse Euroopa Lõunaobservatoorium, organisatsioon, millesse kuulub 16 riiki, kõik Euroopast, meile lähimad on Soome, Rootsi ja Poola. Töö algas 1998. Väga Suur Teleskoop koosneb neljast teleskoobist, millest igaühe peapeegli läbimõõt on 8,2 m. Neid kasutatakse tavaliselt eraldi, kuid võivad töötada koos, et saavutada kõrge nurkresolutsioon. Nende nimed Antu, Kueyen, Melipal ja Yepun on sõnad astronoomiliste objektide kohta Tšiili põliselanike maputše keeles. Kuid maputšed elavad paari tuhande kilomeetri kaugusel Lõuna-Tšiilis, selles mõttes olnuks naaberriigis Peruus räägitav ketšua keel või Boliivias räägitav aimaraa keel kohasem. Väga Suur Teleskoop on kõige produktiivsem Maal asuv teleskoop, teadustööde arvult jääb ta maha üksnes kosmoses asuvast Hubble'i teleskoobist. Väga Suur Teleskoop tegi esimese otsefoto eksoplaneedist, jälgis kõige kaugema teadaoleva gammakiirguse purske järelkuma ja uuris Linnutee keskmes oleva ülimassiivse musta augu ümber tiirlevaid tähti.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Paranal_and_the_Pacific_at_sunset_(dsc4088,_retouched,_cropped).jpg

KUU TEADLASEPILT: Charles Darwin (12. veebruar, 215. sünniaastapäev)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Charles_Darwin_by_Julia_Margaret_Cameron,_c._1868.jpg

ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas granaatõuna. (14. veebruar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pomegranate_fruit_-_whole_and_piece_with_arils.jpg

KUU GEOGRAAFIAPILT: Ernest Shackleton (15. veebruar, 150. sünniaastapäev)

Ernest Shackleton (1874–1922) oli iiri päritolu Briti maadeavastaja. 1901–04 oli ta Robert Falcon Scotti juhitud Discovery ekspeditsiooni kolmas ohvitser – see oli esimene Briti ametlik Antarktika-ekspeditsioon ja püstitas lõunapoolusele lähenemise rekordi 82° lõunalaiust. 1907–09 juhtis ta Nimrodi ekspeditsiooni, mis püstitas uue rekordi 88° 23' lõunalaiust (180 km poolusest). Ühtlasi vallutati Antarktika aktiivseim vulkaan Erebus. Nende saavutuste eest löödi Shackleton rüütliks. 1914–17 juhtis ta Impeeriumi Transantarktika ekspeditsiooni, mis pidi läbima Antarktika ühelt kaldalt teiseni lõunapooluse kaudu, kuid ebaõnnestus: laev Endurance jäi jäässe kinni ja läks lõpuks põhja, mehed pääsesid vaevu surmast. 1921 läks ta uue ekspeditsiooni juhina Lõunamerele, kuid sai Lõuna-Georgias südamerabanduse, suri ja maeti sinnasamasse, ekspeditsioon ebaõnnestus ning sellega lõppes Antarktika avastusloo kangelaste ajastu. Ta suri kõigest 47-aastasena, enamus ulmefänne tunduvad mulle vanematena ja ikka veel surra ei kavatse.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ernest_Shackleton_before_1909.jpg

TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas tammekedrikut. (19. veebruar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lasiocampa_quercus_4th_instar_caterpillar_Keila_(side_view).jpg

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU ASTRONOOMIAPILT: Leland Melvin (22. veebruar, peaaegu sünnipäev)

Leland Melvin oli elukutseline ameerika jalgpallur, kellest sai astronaut. Ta sündis 1964, 1989 kaitses Virginia ülikoolis magistrikraadi materjaliteaduses, hakkas samal aastal tööle NASA-s ja töötas seal mitmes ametis. 1998 valiti ta astronaudiks ning ta osales kahel missioonil kosmosesüstikuga Atlantis veebruaris 2008 ja novembris 2009, kumbki kestis 13 päeva. 2014 läks ta NASA-st erru. Seejärel juhtis ta televisioonis kokandussaadet, koerasaadet ja lapsgeeniuste konkurssi. See foto tehti augustis 2009 ja sai tuntuks pärast avaldamist Twitteris 2015. Kurvastuseks olid mõlemad koerad selleks ajaks juba surnud.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:NASA_astronaut_Leland_D._Melvin_with_his_dogs_Jake_and_Scout.jpg

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: mõõkhambuline tiiger (28. veebruar)

Mõõkhambuline tiiger ehk smilodon polnud nimest hoolimata lähedalt sugulane tiigri ega teiste tänapäeva kaslastega, kuuludes väljasurnud sugukonda, kõik tänapäeva kaslased (sealhulgas tiiger ja kodukass) on omavahel lähemalt sugulased kui mõõkhambulise tiigriga. Väline sarnasus on siiski ilmne ja see tuleb sarnasest eluviisist. Mõõkhambulised tiigrid olid tänapäeva kaslastest robustsemad, kuidagi koeralikumad, suuremate kihvadega ja nende lõuad avanesid laiemalt, aga aju oli väiksem ja saba peaaegu puudus. Nad võisid jahti pidada karjas nagu lõvid ja väliselt meenutasidki rohkem lõvi kui tiigrit, samas on neid ka peetud üksiklasteks, kes saaki varitsesid ja mõne hüppega tabasid. Seni pole teada, kas nad olid ühetoonilised nagu lõvid või täpilised nagu gepardid ja jaaguarid. Eristatakse 3 liiki, väikseim kaalus 55–100 kg, suurim üle 400 kg. Nad tekkisid Ameerikas 2½ miljonit aastat tagasi ja surid välja varsti pärast kohtumist inimesega 8200 aastat tagasi. Siiski pole väljasuremise põhjuseks mitte niivõrd konkurents inimesega kui suurte saakloomade väljasuremine jääaja lõpus. Väikeste saakloomade püüdmises seevastu olid väikesed kaslased osavamad ja vajasid vähem toitu.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cr%C3%A2ne_de_smilodon_expos%C3%A9_au_Museu_de_Zoologia_da_Universidade_de_S%C3%A3o_Paulo,_Brazil.jpg

ESIMENE MATEMAATIKAVIDEO: Mandelbroti fraktal (5. veebruar, 5 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Self-Similarity-Zoom.gif

TEINE MATEMAATIKAVIDEO: Mandelbroti fraktal (8. veebruar, 9 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mandelbrot_Set_Color_Cycling_Animation_400px.gif

KUU LOODUSEVIDEO: mustjalg-albatrosside pulmatants (14. veebruar, 54 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Schwarzfu%C3%9Falbatros_(Phoebastria_nigripes),_Paarungstanz_(Balz)_im_Midway_Atoll_National_Wildlife_Refuge.webm

KUU KOSMOSEVIDEO: virmalised (18. veebruar, 34 sekundit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lake_of_the_Falls_Creek_Auroras.webm

ESIMENE VANAFILM: Mariana UFO-film (20. veebruar, 5 minutit)

Mariana UFO-filmi ei tehtud Mariaanidel. Selle filmis Montanas pesapallitreener Nick Mariana. Esimest korda saadi lendavad taldrikud filmile! Juhtus see augustis 1950, mil USA-s valitses UFO-hullus. Kaks tundmatut objekti lendasid tugevas tuules peaaegu vastutuult. Film saadeti USA sõjaväele analüüsida ning esimese hooga väitis sõjavägi, et see on peegeldus kahelt Lockheed F-94 sõjalennukilt, siis võttis ta selle seisukoha tagasi ja lõpuks hakkas seda uuesti toetama. Sõltumatute uurijate järeldused on olnud ebajärjekindlad. Peale selle hakkas Mariana sõjaväge süüdistama, et need kõrvaldasid filmi algusest 35 kaadrit, millest olnuks aru saada, et objektid pöörlesid. Üldtunnustatud seisukohad objektide olemuse kohta puuduvad. 2008 nimetati Montanas asuva Great Fallsi pesapallimeeskond selle sündmuse auks Voyageriks.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nick_Mariana_UFO_Footage_1950_Great_Falls_Montana.webm

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: Oomega Centauri (23. veebruar, 6 minutit)

Alfa Centauri on laialt tuntud, ent Oomega Kentaurigi on palja silmaga nähtav. Selle kaardistas juba Ptolemaios ja juba 1677 kirjeldas Edmond Halley seda kerasparvena. Maast on ta 17 tuhande valgusaasta kaugusel. See on Linnutee massiivseim ning Maalt vaadates ka suurim ja heledaim täheparv. Ent XXI sajandil on astronoomid järjest enam hakanud märkama Oomega Centauri erinevusi teistest kerasparvedest. Seal on rohkem tähti kui teistes kerasparvedes, mitu miljonit. Peale selle liiguvad tähed nii kiiresti, et seda põhjustava gravitatsiooni allikaks peab olema ülimassiivne must auk parve keskel. Asjad kalduvad sinnapoole, et Oomega Centauri polegi kerasparv, vaid kääbusgalaktika, mille Linnutee alla neelas ja mille väliskihid hajutas. 1898 avastas hollandlane Jacobus Cornelius Kapteyn kõigest 13 valgusaasta kaugusel tähe, mida nimetatakse Kapteyni täheks ja mis pärinevat Oomega Centaurist.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hubblecast_15.webm

TEINE VANAFILM: „Maailma Lõpp" (24. veebruar, 82 minutit)

See on 1929. aasta Prantsuse tummdraama. Hoolimata pealkirjast puudub ulmeline element. Maailma Lõpuks (Finis Terrae) nimetavad prantslased Bretagne'i poolsaare otsa. Ja kui sealt otse merre minna, on seal veel mingid saared. Seal tegevus toimubki. Ühtki elukutselist näitlejat ei kasutatud, ainult amatööre, pärastki ei saanud keegi näitlejatest kuulsaks, ometigi on filmil arvestatav kunstiline tase, mida selle kuu ülejäänud vanafilmidel pole, nii et pigem soovitan vaadata. Sisust: külamehed sõidavad asustamata pisisaarele vetikaid korjama, vetikate põletamisest tekkinud tuha eest makstakse hästi. On seal kaks noormeest, kellest üks vigastab pudelikilluga oma pöialt ja sinna lööb põletik sisse. Vaja on arstiabi. Kodusaarele antakse märku ja sealt hakkab arst sõitma, mehed saadavad haige talle paadiga vastu, kas nad ainult udus teineteist leiavad ja kas säherdune kolkaküla arst üldse suudab ravida?

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Finis_Terrae_(1929)_by_Jean_Epstein.webm

KOLMAS VANAFILM: „Nõid" (25. veebruar, 12 minutit)

Georges Méliès' 12 minuti pikkune 1906. aasta film on inspireeritud bretooni folkloorist ja jutustab vaesest trubaduurist Lothaire'ist, kes läheb nõia Carabosse'i juurde (teda mängib Méliès ise), et see talle ennustaks. Carabosse teatab vangistatud daami asukoha ja näitab isegi daami pilti, kuid lisab, et daami valvavad vaimud, kelle vastu on vaja nõiutud neljalehelist ristikheina. Carabosse nõuab selle eest kotitäit kulda, kuid laulik on ju vaene, niisiis täidab ta koti liivaga ja annab selle. Pettus paljastub kiiresti. Carabosse võtab pistoda, nõiub selle ära ja jookseb noormeest taga ajama. Nähtavasti ei jõudnud Carabosse õpetussõnu lõpuni jagada, sest vaimud, keda ristikhein hirmutab, on üksnes valvurite esimene ring, teise moodustavad konn, öökull, tuldpurskav lohe ja kaks salamandrit. Tegelik kangelane on hoopis druiidi preester, kes taltsutab mainitud koletised, takistab Carabosse'i, kuni trubaduur daami vabastab, siis virutab Carabosse'i järve ja lõpuks tapab Carabosse'i abilise, kes nõiutud pistoda abil trubaduuri surmata kavatseb.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:La_F%C3%A9e_Carabosse_ou_le_Poignard_fatal_(Georges_M%C3%A9li%C3%A8s,_1906).webm

KUU ULMEFILM: „Oggy wan Kenoggy" (27. veebruar, 5 minutit)

Kassist Oggyst ja kurjadest prussakatest olete kuulnud kindlasti, kas ka näinud, see on iseasi. Nüüd näete, seda peate vaatama. Eestiski televisioonis näidatud Prantsuse joonissari koosnes 7 hooajast, mis esilinastusid 1998–2019, nii et suurte vahedega. 2013 valmis ka täispikk film „Kass Oggy ja kurjad prussakad". Osa sellest filmist „Oggy wan Kenoggy" on „Tähesõdade" paroodia, kus Oggy mängib Obi-Wan Kenobit ja tema vana vaenlane buldog Bob mängib Darth Vaderit. Bob saadab kolm kurja prussakat Oggy vastu ja need tõmbavad valgusmõõgad välja, mispeale Oggy paljastab valguskärbsepiitsa ja hakkab sellega prussakaid laksima. Bob püüab kõik saata kosmilisse vetsupotti, ent nagu arvata võib, Darth Vaderi plaanid ei õnnestu.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Oggy_and_the_Cockroaches_-_THE_MOVIE_Oggy-Wan_Kenoggy_.webm

NELJAS VANAFILM: „Laurel ja Hardy magamisvagunis" (28. veebruar, 20 minutit)

Stan Laurel ja Oliver Hardy tegid koos 106 filmi aastail 1921–51 ja käesolev (originaalpealkirjaga „Berth Marks") on neist 34., aga helifilmidest 2. Laurel mängib viiuldajat ja Hardy tema mänedžeri, kes sõidavad rongiga mingisse kolkalinna esinema. See film on ikka kõnts, ma pigem ei soovita vaadata, mina vaatasin küll lõpuni, õnneks oli lühike. Ometigi nad ju oskavad, samal aastal tuli neile Oscari nominatsioon, muidugi teise filmiga. Filmiajaloolastele on see film oluline Paulette Goddardi debüüdina (paljas naine 7. minuti algul). Pisike mees Sammy Brooks polnud 3 aastat filmis mänginud, kuid tuli tagasi, et teha veel oma viimane roll (5. minuti lõpul).

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Berth_Marks_(1929)_by_Lewis_R._Foster.webm