Antoloogias Täheaeg 15, alapealkirjaga „Ajavärav“, leidub lisaks tuntumate kodumaiste autorite uudisteostele ka vähemtuntud kirjanike loomingut. Üllataval kombel on kogumikus ilmunud ulmejuttude paremiku hulka kuuluva loo kirjutanud hoopis ajalooliste romaanidega kuulsaks saanud Tamur Kusnets, kes seekord kirjeldab tulnukate saabumist Eestimaa pinnale.
Raamatu lõppu on lisatud kolm tõlkejuttu kuulsalt pulpulme autorilt C. L. Moore´ilt ning Raul Sulbil koostatud ülevaade kirjaniku elukäigust ja loomingust.

Arvustuste järjekord vastab lugude järjestusele kogumikus.


Miikael Jekimov
Tormiga saabub ka veritasu

Lugu kosmosepiraadist, kapten Morgan Mustast, kes teeb politseiga koostööd, et teda kohe kinni ei võetaks ja maha ei lastaks. Seikluslik ja kaklus(action)stseene täis pikud lugu peaks olema lugejale huvitav, kuid mõjub tegelikult oma pikkuse juures pigem uinutavana. Just nagu anekdoodis, milles kauboi raamatu alguses hobuse selga istub, mitusada lehekülge kappab ja lõpus hobuse seljast maha ronib, näib ka Morgan Musta tegevus igava kappamisena, mida oleks saanud tunduvalt kompaktsemana esitada.
Märulifilmi stsenaariumiks see jutt sobiks, kuid sügavamat mõtet jäi kahjuks vajaka.


Mairi Laurik
Surf ajalainetel

Esmapilgul tundub novell igati eeskujuliku teadusulme valdkonda kuuluva loona, kus on olemas uudne süsteem aja ära kasutamiseks ja selle lainetel surfamisest, ajapommid, gravitatsiooniline kell ning huvitavad teaduslikud teooriad.
Aga...
Loo mõte tükib keeruliste mõistete ja muu ringisebimise taha ära kaduma. Peategelane pakib asjad kokku, jätab oma naise ootama ning asub ringi surfama, kuid kuskile välja ta oma ajalainetel balansseerimiseta ei jõuagi. Tekib küll idee, aga see jääb jääb kahjuks teostamata ja jutt saab enne otsa.

J.J. Metsavana Veiko Belials
Neli kohta peale koma

Tegemist on vendade Strugatskite romaani „Asustatud saar“ hästiõnnestunud fan-fictioniga. Musta huumoriga vürtsitatud hoogsas märulis peab allveelaeva kapten hakkama saama mässava meeskonnaga, tapma spiooni ja toime tulema ootamatute ebameeldivate üllatustega. Jutt on huvitav, tegevus areneb kiiresti edasi ja paneb omaette muigama, nii et ettevaatust selle avalikus kohas lugemisega – möödakäijad võivad imelikult vaadata.

Mann Loper
1905

Viimaks on ka Mann Loper jõudnud oma stiiliga aurupungi juurde ja sugugi mitte halvasti õnnestunult. Alternatiivajaloolises, kuid siiski ajastutruus jutus tegutseb Tartu linnas põrandaalune ühing nimega Metsapoolne Vennaskond, kes trükib mässu õhutavat müürilehte Huntide Hääl. Vene tsaarivõimu aegses ühiskonnas igatsetakse vabaduse järgi ja valmistutakse ülestõusuks. Aurupungi hõngu lisavad linna kohal ringlevad tsepeliinid, tossavad aurumasinad ja kellamehhanismile sarnaneva filigraansusega ehitatud tehnoloogia, mille abil üks tegelastest osaliselt tehislikuks on muudetud.


Tamur Kusnets
Ootamatu jahisaak

Mulle isiklikult meeldis kõige rohkem just see jutt. Kuigi kohati ülepingutatud huumoriga, kujutatakse siin koomilise tõetruudusega, mis juhtuks, kui meie kodumaal lastaks kogemata jahilooma pähe maha päris ehtne tulnukas. Ringi jooksevad nii politseinikud kui ufouurijad, leidmiskoht trambitakse uudishimulike poolt segi ja tulnukast korjus lõigatakse eeskujulikeks viiludeks. Lisaks suheldakse maaväliste olenditega ning luuakse sõprussidemeid laibalahkajate ja jahimeeste vahel, kes tegelikult polegi nii väga erinevad.
Huvitava puändi loob võõrtsivilisatsiooni suhtumine Maa-elanike käitumisviiside kohta.

Armin Kõomägi
Punamütsike

Jällegi on tegemist naljajutuga, kuid seekord tugevalt seksuaalse alatooniga. Märkimist väärib huvitavalt kujutatud ühiskonnakorraldus, milles eutanaasia on seaduslik, paarisuhted peavad tootma lapsi ja muinasjutte kasutatakse ootamatul moel.
Niipea, kui lugu Punamütsikeseni jõudis, tekkis lõbus äratundmine seoses ajakirjaga Maaja, mille veebiversioonis leidub väga sarnane jutt. Võib-olla ei võetud „Punamütsikest“ Maajas liigse ulmelisuse pärast vastu, kuigi muus osas olid kõik kriteeriumid täidetud, ja kirjanikul ei jäänudki üle muud, kui oma lugu Täheaega saata.

Jaagup Mahkra
Umgolla mustad maagid

Mõõga ja maagia valdkonda kuuluv jutt viib lugeja eksootilisse maailma, kus jooksevad ringi turbanite ja pistodadega mehed, lendavad vibunooled ja juhtuvad salapärased asjad. Võideldakse mustade maagidega, kes levitavad oma nõidust nagu viirust ning vaenlaste tegevust jälgivad nõiduse kütkeis olevad linnud ja loomad. Autor on idamaist elu-olu kirjeldanud väga detailselt ning loob lugejale silme ette „Tuhandele ja ühele ööle“ sarnaneva olustiku. Muinasjuttudest eristab „Umgolla musti maage“ teravmeelne ja musta huumorit sisaldav jutustamisstiil ning ohter (?) verevalamine.

C. L. Moore´i tõlkejutud:

Jirel ja maagia

Rohkete kirjeldustega maagilises maailmas tegutseb Joiry naissõdalane, kes on ühtaegu nii karm kui õrn, täis ürgset raevu. Pidev violetse taeva ja looduse ilu ülistamine muudavad loo süžee raskesti jälgitavaks, kuid lugu ise on kindlasti stiilipuhas maiuspala võlumaailmast pajatavate juttude austajatele.

Shambleau

Tulevikuühiskonnas rännatakse planeetide vahel nagu meie oleme harjunud Maa erinevatel kontinentidel käima ning võõrapärased olendid on saanud tavapärasteks. Sellegipoolest suudab peategelast üllatada salapärane naine, kelle silmad on kassilikult hüpnotiseerivad, hambad nõelteravad, keel paberõhuke ja juuksed elavad täiesti omaette elu. Kellega täpsemalt tegemist on, jäägu juba lugejale avastada.

Ajavärav

Taaskord pole autor kirjeldustega koonerdanud. Seekord on need asjakohasemad ning aitavad lugejal sisse elada sürreaalsele unenäole sarnanevasse olustikku. Just nagu inimesele tunduvad huvitavad ja mõneti maagilised värvikirevate tiibadega liblikad, avab selles loos oma aardelaekaid üks omamoodi olend. Kes tema aareteks tegelikult on, selgub juba juttu lugedes.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0785)