P.S. Nägin täna rannas Togot. Ta liputas mulle saba, aga ligi ei tulnud. Põetajad ütlevad, et loomad ei peatugi siin kaua. Nemad viiakse kohe edasi, sest nad ei kahetse midagi. Nad on juba põetajate maailma jaoks valmis. Ära siis tema pärast muretse – tal läheb kindlasti hästi.

See on Martin Kirotari jutu "Surnud mehe kirjad" lõpulõik. Kirotar ise on üks Reaktori viljakamaid ja mitmekülgsemaid autoreid. Ta debüteeris Reaktoris 2011 aastal jutuga "Apteeker Melchior ja libakoll" - fantaasia žanris parodeeriv sümbioos Melchiori sarjast ja Tallinna legendidest. Huumorit on tema juttudes leida veelgi, näiteks SF žanris kirjutatud "Vapra ja Nägusa Kapten Benjamin Cartigani Peadpööritavad Seiklused Ohtlikul Komeedimerel", nii pika pealkirjaga jutt ei saa ju lihtsalt surmtõsine olla, eks. Või siis "Pudelipost", mis on fantaasia žanris jutt, kirjutatud hoopiski idamaise muinasjutu motiividele.
Huumorist rohkem leiab tema juttudest aga eneseotsingut ja mõtteid selle üle, milline see maailm meie ümber täpselt on, näiteks seesama "Surnud mehe kirjad", mille tegevus ei toimu siin maailmas, kuid kus täpselt, jääb lugeja otsustada. SF žanris düstoopilises maailmas toimuv lugu "Uus algus" teeb aga enne lõpulauset päris mitu keerdu, enne kui nii lugeja kui ka jutu tegelased ise lõplikult aru saavad, mis nende ümber täpselt toimub ning kes neist on inimene ja kes hoopiski android.

Kirotari jutt "Kohvik maailma lõpus" on tema Reaktoris ilmunud juttudest kõige vähem ulme, fantaasiamaailm musta maagia ja muu võluvärgindusega püsib üsna vaguralt taustal, asustatud maailma serval tiksuva söögikoha seinte taga, kuid ega jutt sellest viletsam pole. Vähem võluvärvi on lasknud autoril rohkem pintslitõmbeid loo detailidele pühendada.
Juttude žanri ja tegevuskohale vaatamata, näib Martin Kirotari juttude põhiküsimusteks olevat vana ja senini vastamata küsimused: mis on hea ja mis on halb, kas halb võib olla vahel ka hea või vastupidi ja kas kõigi poolt halvaks kuulutatu võib vahel tegelikult hoopiski hea olla. Terve Kirotari jutt "Seeme" (ilmunud 2015 aastal kogumikus Täheaeg 14) käsitleb just neid küsimusi: katastroofijärgne maailm, nälgivad, oma elu eest võitlevad inimesed ja vaimulik püha ja kõike päästva reliikviaga nende keskel, otsimas düstoopilisest maailmas väärilisi inimesi, keda päästa, või otsustamas, keda inimkonna päästmise nimel eest ära surma lükata.

Lisaks kirjutamisele on Martin Kirotar tõlkinud eesti keelde mitu juttu. Näiteks Paolo Bacigalupi raamatu "Alkeemik". Kes on endale hankinud 2015. aastal ilmunud "Täheaeg 14", leiab sealt Kirotari tõlgitud Cardi lühiromaani "Kingituste sõda" . Ka Reaktorist leiab tema tõlgitud jutu, Jack McDeVitti Lucy.

Kui rääkida Martin Kirotari poolt kirjutatud juttude avaldamisest, siis meie ajakirjas on talt ilmunud kokku 7 juttu, neist kaks on leida ka Reaktori parimate juttude kogumikes. Tema autorijuttude trükidebüüdi kohaks oligi just "Tuumahiid 1", kus ilmus "Surnud mehe kirjad". Teises Tuumahiiu kogumikus "Tuumahiid 2: Toorium" ilmus üks tema jutt - "Uus algus". Jutuga "Seeme" osales Martin Kirotar 2014. aasta jutuvõistlusel ja jõudis seal sellega teise vooru (kohad 12. - 23.).
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0697)