Kuna sel korral tuleb juttu Itaalia ulmeajakirjast,‭ ‬siis pean alustuseks pisut kirjutama itaalia ulme paradoksist.‭ ‬Tegelikult võib sellest paradoksist‭ ‬rääkida‭ ‬praktiliselt iga rahvusulme puhul,‭ ‬aga kuna täna on vaatluse all Itaalia...

Kui paluda suvalisel inimesel ükstapuha millises maailma otsas nimetada paar itaalia ulmekirjanikku,‭ ‬siis suure tõenäosusega kõlavad nimed Dino Buzzati ja Italo Calvino,‭ ‬kui küsija üldse mingeid nimesid kuuleb.‭ ‬Kui keegi suudab öelda nimed Lino Aldani ja Valerio Evangelisti,‭ ‬siis võib seda inimest juba erudiidiks pidada.

Et milles siis paradoks‭? ‬Jah,‭ ‬Buzzati ja Calvino loomingut võib suuresti ulmeks pidada küll,‭ ‬aga see ei ole žanriulme.‭ ‬Žanriulme on Aldani ja Evangelisti,‭ ‬keda on küll omajagu tõlgitud,‭ ‬kuid keda siiski‭ ‬praktiliselt ei‭ ‬teata.‭ ‬Või mis me tõlgetest räägime‭ –‬ isegi paljud itaallased on veendunud,‭ ‬et itaalia ulmet pole olemas.‭ ‬Kel veel asi arusaamatuks jäi,‭ ‬siis‭ ‬ega Eesti ulmefänn poleks õnnelik,‭ ‬kui keegi nimetaks‭ ‬Eesti kõige tähtsamateks ulmeautoriteks Juhan Jaigi ja Vladimir Beekmani ning kui Henn-Kaarel Hellat ja Indrek Hargla oleks teada vaid erudiitidele.

Just tänavu maikuus möödus pool sajandit Itaalia esimese ulmeajakirja‭ "‬Futuro‭" ‬ilmumisest ning seetõttu tekkis mul ka tahtmine sellest väljaandest kirjutada.‭ ‬Tuleb kohe tunnistada,‭ ‬et erinevalt varasemalt jutuks tulnud ajakirjadest,‭ ‬pole ma‭ ‬ühtegi‭ ‬"Futuro‭" ‬numbrit käes hoidnud‭ –‬ ei paberil ega failina.‭ ‬Ja põhjuseks pole huvipuudus...

Nagu öeldud ilmus ajakirja‭ "‬Futuro‭" ‬esimene number‭ ‬1963.‭ ‬aasta mais ning see pidi katma mai-‭ ‬ja juunikuu,‭ ‬teisisõnu oli ajakirja ilmumissageduseks plaanitud number kahe kuu kohta.‭ "Futuro" asutasid kolm tegijat itaalia ulmekirjanikku: Lino Aldani, Massimo Lo Jacono ja Giulio Raiola, viimatimainitu küll lahkus pärast teist numbrit ajakirja juurest. ‬Aldani tegeles vist rohkem asjaajamisega ja Lo Jacono toimetajatööga‭ – ‬viimast tean ma täpselt,‭ ‬esimest pigem oletan.

"Futuro" esimene number oli enam kui uhke – lisaks ajakirja loojate tekstidele, olid juttudega esindatud Inìsero Cremaschi ja Piero Prosperi. ‬Tõlgetena aga‭ ‬Stanisław Lem ja Guillame Apollinaire.‭ ‬Teinekord on peetud halvaks tooniks,‭ ‬kui ajakirja tegijad omi tekste omas ajakirjas avaldavad,‭ ‬kuid‭ "‬Futuro‭" ‬puhul pole siin midagi ette heita‭ ‬– nii Aldani kui ka Lo Jacono avaldasid esimeses numbris ilmselt oma kuulsaimad tekstid,‭ ‬Aldani jutt on ka tema tõlgituim.‭ ‬Esimene number näitas kenasti kätte ka suuna edasiseks:‭ ‬uued ja tegijad itaalia autorid,‭ ‬tõlked väljastpoolt inglise keelt ning suundumus pigem haritud lugejale,‭ ‬kui seikluslugusid otsivale jõmpsikale.‭ ‬Ma ei tea kas seda just niimoodi sõnastati,‭ ‬aga ajakirja kaheksa numbri sisukorrad seda näitavad.

Jah,‭ "‬Futuro‭" ‬pidas vastu vaid kaheksa numbrit,‭ ‬aga napi eluea põhjuseks ei olnud kindlasti sisu‭ – ‬kõik itaaliakeelsed allikad väidavad kui ühest suust,‭ ‬et levitamine sai saatuslikuks.‭ ‬Räägitakse,‭ ‬et viimane‭ (‬ehk kaheksas‭) ‬number Itaalia põhjaosasse ei jõudnudki ning paljud fännid on tänaseni veendunud,‭ ‬et ajakirja ilmuski vaid seitse numbrit.‭ ‬Kummaline on sealjuures,‭ ‬et esimesest kolmest numbrist tehti uute kaantega kordustrükid...

Keeruline on rääkida ajakirjast‭ "‬Futuro‭"‬,‭ ‬sest eesti keeles‭ ‬pole ühtegi selles ajakirjas avaldatud itaalia ulmejuttu ilmunud.‭ ‬Jah,‭ ‬ajakirjanduse kaudu on meile tuttavad Lino Aldani ja Gustavo Gasparini,‭ ‬kumbki ühe jutuga.‭ ‬Ja Arvi Nikkarevi koostatud antoloogia‭ "‬Nekromanteion‭" ‬lisab veel ühe jutu Aldanilt ja ühe jutuga Antonio Bellomi.‭ ‬Kuid nagu öeldud,‭ ‬ajakirjas‭ "‬Futuro‭" ‬ilmunud tekste nende hulgas pole.

Ajakirja‭ "‬Futuro‭" ‬rolli itaalia ulmes on raske mitte märgata,‭ ‬sest‭ ‬1963.‭ ‬a juulis ilmus samas kirjastuses ka esimene itaalia ulme antoloogia‭ "‬Esperimenti con l'ignoto‭"‬,‭ ‬koostajateks Lino Aldani,‭ ‬Inìsero Cremaschi ja Giulio Raiola.‭ ‬Ja kui juba‭ ‬antoloogiatele‭ ‬jutt läks,‭ ‬siis‭ ‬1978.‭ ‬a koostas Inìsero Cremaschi ajakirja seitsmest‭(!) ‬numbrist valiku‭ "‬Futuro‭"‬,‭ ‬mis põhimõtteliselt on‭ "‬kes on kes‭ ‬1960ndate esimese poole itaalia ulmes‭"‬.

Igatahes oli ajakiri eeskujuks nii hilisematele Itaalia ulmeajakirjadele ning Lino Aldani asutas‭ ‬1988.‭ ‬aastal,‭ ‬sedapuhku koos Ugo Malagutiga,‭ ‬ajakirja‭ "‬Futuro Europa‭"‬,‭ ‬milles ta jäi truuks ajakirjas‭ "‬Futuro‭" ‬paikapandud põhimõtetele.‭ ‬Kuid see on juba hoopis teine lugu...