Ulmestaar

Sellekuine ulmestaar on Tarmo Õuemaa – Läänlase ja Lääne Elu ajakirjanik, kes on osalenud mitmel Estconil ja kelle uhkes häärberis armastavad ulmikud HÕFFi aegu peatuda.

1. Mida praegu loed?
Ma loen tavaliselt mitut asja korraga ja need on reeglina eri kanalites. Kui näiteks kodus on paks kõvas köites raamat pooleli, siis ei tassi ma seda kaasas, vaid võtan midagi paralleelselt lugeris ette. Ja juhuks, kui muud ei ole käepärast, siis on mul alati midagi telefonis pooleli. Telefonis on ka mõni audioraamat, mida on hea kuulata jalutades. Ulmest loen praegu Poul Andersoni väikest kogumikku, kus on „Un-Man”, „The Makeshift Rocket” ja veel paar lühijuttu. Pooleli audioraamat on David Brini „The Postman”. Lugeris on pooleli Brandon Sandersoni fantasy „Words of Radiance”. Paar mitteulmeraamatut on ka käsil.


2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Ma ei teagi, mis naelutab. Ma naljalt raamatut pooleli ei jäta, Isegi kehva või sellist, mis ei meeldi. Sellisel puhul ma lähen teistsugusele distantsile, hakkan vaatama, mis kirjanikul valesti on läinud ja mõtlema, mis mulle ei meeldi. Ütleme nii, et ka selline raamat, mis ei meeldi, on huvitav. Toimetaja värk vist. Muidugi on raamatuid, mis haaravad endasse ja sunnivad lehekülgi edasi keerama, Näiteks Sanderson praegustest. Aga see ei ole see, mida ma raamatult ilmtingimata nõuan.
Üks asi, mis on vist vanadusega tulnud – olen avastanud, et 'huvitav', 'põnev', 'action' ja 'seiklus' ei ole enam sünonüümid. Aeglane ja vähese tegevusega raamat võib olla väga põnev, kui viitsid süveneda.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Kolmas on kõige raskem. Hakkasin eile hommikul mõtlema, mis need lemmikud võiksid olla. Midagi ei tulnud meelde. Mäletasin, et lapsena oli kõigepealt „Väike nõid” ja „Imeflööt”. Umbes kümneaastasena avastasin ulmežanri ja tulid uued lemmikud – „Nagu õieke väljal” ja „Asum”. Kui keskkooli lõpetasin, oli Steinbecki „Me tusameele talv” ja see on viimane lemmik, mille suutsin tuvastada. Seegi tuli alles õhtul meelde. Ükski neist ei tekita praegu suuremat ülelugemistahtmist. Hiljem on sügavama mulje avaldanud näiteks „Ender's Game” – esimene ingliskeelne romaan, mille ma läbi lugesin. Ma pole inglise keelt õppinud, olin saksa keele klassis. Aga „Ender's Game” meeldis nii, et hakkasingi ingliskeelseid lugema. Siis meeldis fantasyst Sapkowski. Jälle ei annaks kummalegi enam lemmikraamatu tiitlit. VIimase nelja-viie aasta raamatutest on ehk Silverbergi omad väga meeldinud. Fantasyst see Abercrombie triloogia ja Sandersoni „The Way of Kings”. Selle järge praegu loengi.
No ei ole lemmikuid, on sellised, mis tekitavad rohkem kui kerget positiivset emotsiooni.

Ulme Prima Vistal

Algab Tartu kirjandusfestival Prima Vista. Sel aastal on teemaks müstifiktsioon (NB! mitte müstifikatsioon, vaid just nimelt müstika+fiktsioon=müstifiktsioon).

Kolmapäeval 4. mail kell 18.00 Tartus baaris Vein ja Vine Teadlaste Öö ja Prima Vista teaduskohvik: „Teaduse ja ulmekirjanduse puutepunktid, ühisosa ja erinevused”. Teaduskohvikus on külaliseks Raul Sulbi, modereerib Mathis Bogens.

Reedel 6. mail kell 17.00 Tartu Kirjanduse Maja saalis (Vanemuise 19) Prima Vista ja Eesti Ulmeühing esitlevad: vestlusring „Müüt, reaalsus, ulme – ühe mündi kolm külge”. Vestlusringis osalevad Andrus Kivirähk, Meelis Friedenthal ja Valdur Mikita. Vestlust juhib Veiko Belials.

Seoses selle üritusega tõstame ümber tavapärase Tartu ulmikute kuu teise reede ja teeme kokkusaamise esimesel reedel pärast Prima Vista vestlusringi. Koht nagu ikka – Õlleministeerium. Kõik ulmesõbrad on oodatud.

Ulmeteemaline planetaariumietendus

Laupäeval, 23. aprillil toimus Prima Vista eelroana Tartu Tähetornis ulmekirjanduseteemaline planetaariumietendus „Taevatähtedest kirjanduses ja filmis”. Kümmekond kohaletulnud huvilist sai teada, kust on ulmekirjanikud leidnud oma lugudele tegevuspaiku ning millised tähtkujud ja tähed on ulmes kõige populaarsemad Maa-väliste tsivilisatsioonide elukohad. Parema mäluga rahvas oskab jutuks tulnud tähti edaspidi ka tähistaevast üles leida.

Tartu ulmikute teine reede pildis

Pildistas Jaana Muna