Christophe Guy Denis Lambert on Prantsuse diplomaadi poeg, kes küll sündis Ameerikas, aga koolis käis ja kasvas ikkagi Euroopas. Põhiliselt tuntud näitlejana, veidi proovinud ka produtsendiametit. Sünnipäev tal 29.03.1957, nii et ilus ümmargune juubel just selja taga. Ja murrab ikka tööd teha, isegi ehk jõulisemalt kui nooruspõlves. Üks film tema osalusel on juba selle aastanumbri sees linastunud, neli tükki veel linastumiseks valmimas. Neist üks põgusal vaatlusel ekstra huvitav – Itaalia düstoopiline ulmetriller „Broken Key“, kus lisaks Lambertile ka Rutger Hauer, Michael Madsen ja Franco Nero.

Alustas Christophe oma näitlejakarjääri vähetuntud prantsuse komöödia- ja draamafilmides ja on aegade jooksul mänginud ka mitmetes krimitrillerites. Kuulsus tuli aga 1984. aasta filmiga „Greystoke: The Legend of Tarzan, Lord of the Apes“, aasta hiljem järgnes sellele Luc Bessoni „Subway“ milles osalemise eest ulatati Christophele parima meesnäitleja César ning 1986 „Highlander“. Surematu Connor MacLeod, keda koolitas uskumatult jaburalt riietatud Sean Connery ja kollitas oma rolli viimase peal nautiv Clancy Brown. No ja Queen tegi mussi. Näidake mulle meessoost isikut, kes ei harjutanud pärast selle filmi nägemist puukuuri taga teibaga varustatult võimalikult stiilselt „There can be only one“ hüüdmist, endal „Princes of the Universe“ kõrvus kumisemas ja ma näitan teile meessoost isikut, kel puudub nii filmi- kui muusikamaitse.



Highlanderit lüpsti järgnevatel aastatel muidugi veel mõnuga, lisaks päris korralikule telesarjale veel säravalt halb „Highlander II: The Quickening“ (1991), „Highlander: The Final Dimension“ (1994) ja „Highlander: Endgame“ (2000) Viimast kahte ma näinud ei ole ja nende osas ei julge lubada, et kas nad on lihtsalt halvad või säravalt.

Oma esimeses düstoopias mängis Christophe 1992. aastal, filmiks „The Fortress“. Vangla, kuhu sattumine oli imelihtsaks tehtud, aga millest väljamurdmine nõudis kõva rabelemist. Täiustatud inimese Kurtwood Smithi käe all kõrvetatakse meie kangelast laseriga, loetakse ta unenägusid, varastatakse naine ja kui väga kõvasti vigisema hakkab, keeratakse kõhus valumasin käima. Mõnusalt hoogne. Kes soovib, siis on olemas ka järg „Fortress 2“ (2000).



1995. aasta „Mortal Kombatis“ oli Christophel küll kõrvalosa, aga no ma ei saa mainimata jätta kõige eepilisema tunnusmuusikaga filmi filmiajaloos. MORTAL KOMBAT.
Aasta 1997 ja järgmine düstoopia „Nirvana“, seekord küberpungi võtmes. Tarkavara arendaja uusim looming saab eneseteadlikuks ja otsustab, et ta ei taha väga mängija suva järgi surma saada. Arendaja võtab endale paar abilist ja läheb oma loomingut kolepaha korporatsiooni käest päästma. Virtuaalreaalsus ja tehissilmad ja läbikärssamisohus aju.

1999. aastal post-apo võtmes „Beowulf“. Kettmõõgad! Techno! Grendeli ema! Keda lugu huvitab, siis vudinal raamatukokku, see adaptsioon on silmale kaunis vaadata.
Ning hetke seisuga mehe viimane düstoopia „Absolon“ (2003). Post-apo maailmast, mille elanikkonda on jõudsalt harvendanud surmaviirus ja Christophe on detektiiv, kes peab uurima teadlase mõrva, kes ravimi väljatöötamisega tegeles. Moepärast ka korra kinodes vilksatanud, aga siis joonelt DVD ja TV turule sisenenud film, mis osutus üllatavalt põneva sisuga vaatamiseks.


Väiksemaid rolle ja põgusamalt ulmeteemat puudutavate filmides osalusi on mehel veel, aga olulisematele žanrifilmidele ongi nüüd tiir peal. Pole üldse paha saak. Sest kurjemalt meelestatum
filmisõber võiks käesoleva valimi vaatamise järel küsida, kuidas üldse selline mees niipaljudes filmides mänginud on (kokku osatäitmisi 80+ filmis ja seriaalis). Asetub ju Christophe skaalal Lon „Tuhande näoga mees“ Chaney ja Mark „Konstantne kõhukinnisus“ selgelt sinna ebaihaldusväärsemale poolele. Meeldiv on aga tõdeda, et näitleja on niipalju enesekriitiline, et end Robert de Niroga võrdlema ei kipu, vaid loeb oma edu saladuseks kirge ja armastust näitlemise vastu (tegelikult on viimase aja tegemistest kiidetud tema osatäitmist puhtas draamafilmis „White Material“ (2009), nii et kes soovib veenduda, et mees on suuteline näomiimikaks, võtke vaatamiseks).

Mul ei jää aga hetkel muud üle kui mehe sõna uskuda ja loota, et seda kirge ja huvitavaid projekte ikka jätkuks. Õnne juubilarile!
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0033)