Võru jutuvõistluse äramärkimist leidnud lugu - Toim.

Ükskord, kui ma klassis õpetajat ootasin, jäin aknast välja vaatama ja mulle tulid igasugused mõtted pähe. Näiteks selline mõte, mis siis oleks, kui õpetaja oleks robot.
Kui õpetaja oleks robot, siis ta ei pahandaks mitte kunagi, sest tal ei ole tundeid. Ta ka ei naera, nuta ega väsi. Lastele ta ilmselt isegi meeldiks. Aga kui on abi vaja, siis seda ta ei oskaks anda. Kui näiteks poisid hakkaksid kaklema, siis robotõpetaja ei oskaks midagi teha. Või kui keegi lastest ei oska mingit ülesannet, siis robotõpetaja korrutaks ühte ja sama lauset mitu korda, selle asemel et selgitada erinevat moodi.
Kui õpetaja oleks robot, siis oleks maailmas ainult rumalad inimesed, sest robotõpetajad ei oska õpetada. Õpilastele meeldib, kui õpetaja teeb nalja ja õpetab põnevalt, ühe sõnaga - õpilastele meeldib õpetaja juures mitmekülgsus.
Alguses võib tunduda robotõpetaja tore, kuna ta ei pane tunni segamist tähele, kuid pärast võib ta igavaks muutuda.
Järsku ehmatas mind uksepauk, sain aru, et õpetaja tuli tundi, et seda alustada. Õnneks tuli roboti asemel meie tore õpetaja.