Kõik teavad pealikke Istuvat Sõnni, Pöörast Hobu ja Punast Pilve, paljud on lugenud “Suure karu poegi”, kus tegutsesid Mattotaupa ja Tokai-Iito. Paljud aga ei pruugi teada, et kõik need reaalselt elanud ja valgeid mättasse löönud ning fiktiivselt, ainult raamatu lehekülgedel kangelastegusid teinud indiaanlased kuulusid kõik ühte hõimu. Valged kutsusid neid siuudeks, varemalt oli Eestis juurdunud ka ekslik nimetus “dakootad”. Ekslik seepärast et kuigi “dakootad” on päriselt ka olemas – dakootadeks kutsutakse siuu keelerühma idapoolsemaid keelerühmi, tuntud ka kui santii-siuud, kutsusid selle ühe viimase vägeva sõdalaskultuuri liikmed ennast ise lakota’deks, valged nimetasid neid ka ehk teton-siuudeks.

Lakotad omakorda jagunesid Seitsmeks hõimuks ehk Nõupidamislõkkeks. Nii nagu eestlased jagunesid harjulasteks, järvakateks, virulasteks, saarlasteks, mulkideks jne, jagunevad lakota’d Brule, Hunkpapa, Minneconjou, Oglala, Sihhasapa jne. Istuv Sõnn tuli hunkpapade seast, aga Pöörane Hobu, Punane Pilv ja Täpiline Händ olid oglalad - need kõige vihasemad, leppimatumad ja täis põlgust pealetungiva valgete tsivilisatsiooni vastu. Muidugi ei saanud selline teerulli ja koera, olgugi et haukuva ja vihase murdjakoera vastasseis lõppeda teistmoodi kui ta lõppes. Kuigi Little Big Horni lahingust (25. juunil 1876) ei jäänud valgeid elusaid tunnistajaid, kuigi Istuv Sõnn põgenes algul Kanadasse, olid natukese aja pärast surnud nii Pöörane Hobu kui Istuv Sõnn ja lakota’d olid surutud reservaatidesse. Oglala’d elavad enamjaolt Pine Ridge’i reservatsioonis Lõuna-Dakota osariigi lõunapiiril, kuigi neid leidub ka Rosebudi ja Standing Rocki reservaatides.

Sellise pika sissejuhatusega jõuamegi masendava, sünge, depressiivse, ultravägivaldse ja äärmiselt realistliku koomiksi “Scalped” tegelaste ja tegevuspaiga juurde. “Scalped’i” tegevus nimelt toimub fiktiivses oglala siuude reservaadis Prairie Rose’s, mis ilmselgelt on elust võetud Pine Ridge’i järgi. Tegelased on oglala siuud tänapäeval, nende vilets ja närune elu reservaadis (kus on alkoholismi, vägivaldsete surmade, narkomaania, kuritegevuse, aga ka joomisest tingitud haiguste näitajad kümneid kordi kõrgemad kui mujal Ühendriikides) kajastub koomiksis ülihästi, “Scalped” on väga realistlik.

Siinkohal tuleb teha teine selgitus ajalukku. 1970-ndatel hakkas tekkima indiaani eneseteadvuse tõus – mitte ainult siuude hulgas, vaid kõikide Ameerika päriselanike seas – mis mõnes mõttes kulmineerus verise vastasseisuga Wounded Knees, siuude maade südames, kus 100 aastat varem toimunud veresaunaga murti nende lõplik vastupanu valgete ülemvõimule. 1975. aastal said tulevahetuses Pine Ridge’i reservaadis segastel asjaoludel tulevahetuses surma kaks FBI agenti. Samal ajal paljastusid hiigelkorporatsioonide kuritööd indiaanlaste maade peal: mõnede kaevandusõiguste saamiseks osteti ära müüdavaid suguharujuhte ja samal ajal reostati mürgiste kaevandusjäätmetega jõgesid, mis voolasid inimeste elualadelt läbi. Reservaatides käis sõna otseses mõttes sõda, ühel pool müüdavate pealike palgalisi kurjategijaid täis omakaitserühmad ja äraostetud reservaadipolitsei, teisel pool relvastatud indiaani ultranatsionalistid. Kõik need juhtumid on kontsentreeritult võetud 1992. aasta filmi “Thunderheart”, peaosas Val Kilmer ja samas on kõik need sünged seigad andnud inspiratsiooni veelgi põhjalikumale käsitlusele “Scalped’is”.
Millest siis “Scalped” räägib? Viieteistaastase äraoleku järel pöördub oma lapsepõlvemaile tagasi Dashiell Bad Horse, kes on vahepeal olnud nii sõjaväes kui vanglas. Ta värvatakse kohe reservaadipolitseisse, mis tegelikult toimib pealik Lincoln Red Crow eraarmeena. Kuigi reservaadis toimib paras metamfetamiini keetmine ja narkoäri, on vaja õhk üksiküritajatest puhtaks lüüa – Red Crow on hulga raha paigutanud peagi avatavasse hiigelkasiinosse ja selline tegevus võib tarbetut tähelepanu tõmmata.

Dashiell Bad Horse’i suhted oma emaga pole just kõige paremad, 15 aastat tagasi lahkudes vandus ta mitte kunagi tagasi tulla. Samas on tal vanast ajast soojad suhted pealik Red Crow tütre Caroliga.
Mida aga keegi ei tea, on asjaolu et Dashiell Bad Horse on tegelikult FBI salaagent, kes saadeti tagasi reservaati vastu tema enda tahtmist ühe kindla ülesandega - vahele võtta pealik Red Crow. Tema otseseks ülemuseks on maniakaalsete joontega agent Baylis Nitz, kellel on Red Crow’ga isiklik kana kitkuda – kunagi 1970-ndatel tapsid ja skalpeerisid indiaani natsionalistid kaks tema sõpra FBI agenti. Kuigi midagi tõestada ei saanud ja eluaegset istub selle eest ka üks hoopis teine mees, on agent Nitz kindel, et tapjaks oli tolleaegne ultra Lincoln Red Crow, kelle rühmitusse kuulus ka Dashiell Bad Horse’i ema Gina Bad Horse. Siinkohal on jällegi ilmsed paralleelid tegeliku eluga, guugeldage-wikitage näiteks “Leonard Peltier” või vaadake-kuulake Rage Against The Machine’i lugu “Freedom“.

Dashiell on vägivaldne, tätoveeritud, kiilaks aetud peaga – vastandina vööni juustega traditsionalistidele – enesehävituslikult alkot ja narkot pruukiv antikangelane. Kui aga leitakse Dashielli ema, Gina Bad Horse’i tapetud ja skalpeeritud laip, muutub ema mõrvari leidmine Dashiellile hoopis olulisemaks kui Red Crow vahelevõtmine. Asja teevad keerulisemaks viha ja armastuse vahel kõikuvad suhted Caroliga ja järjest süvenev uimastisõltuvus.
Tegelikult oli see nüüd ainult väga väike osa sarja algusest. Koomiksis on lisaks põhiliinile väga palju kõrvalliine, aeg ajalt hüppab tegevus 35 aasta tagusesse minevikku noore Red Crow ja tema Koersõdurite nimelise ultrate rühmituse tegevuse juurde, lisaks küsimusele “kes tappis Gina Bad Horse’i” otsitakse vastust ka küsimusele “kes tappis FBI agendid”. Tegelikult saab mõrvari isik suht varakult teatavaks, see ei ole üldse eriti oluline. Palju olulisem on küsimus “Miks?”.

Koomiks on nagu enne mainitud äärmiselt realistlik ja ultravägivaldne, meenutades sellega mõnd seriaali neegrigetodest. Tegelikult mis see reservaat muud ongi kui geto, ainult mitte suurlinna ääres vaid keset preeriat. Joonistus on detailne kuid kohati taotluslikult lohakas, värvid on peamiselt pruunid, palju on tumedat. See kõik annab sarjale film noir hõngu, mis samuti ongi eesmärgiks. Seda, kellele ja mis suunas kummardus tehakse, on muidugi märgata juba peategelase nimest (guugeldage Dashiell Hammetit, kes kohe ei adunud). Tulemus ongi realistlik ja sünge nägemus vägivaldsest elust Ameerika põliselanike reservaadis, kus lokkab täpselt samasugune korruptsioon, vohavad narkomaania, alkoholism, prostitutsioon ja kuritegevus nagu suurlinnades ida- ja läänerannikul. Lugeda on seda kõike erakordselt mõnus kuigi tänapäeva oglala’de elust jääb muidugi üsna sünge pilt. Seda kui täpne see maalitud pilt on, on ilma ise Pine Ridge’i, Standing Rock’i, Rosebud’i või mõnda muud indiaanlaste reservaati külastamata võimatu öelda.