Lääne koomiksifännide jaoks oli veebruar ülimalt põnev – tuli ju Deadpool lõpuks kinodesse. Lõpuks ometi üks superkangelane, kes ei seisa liputajamantel seljas vihma käes, et võimalikult sünge välja näha; kelle taust ei koosne surnud vanematest, õhkulennanud planeedist või tohutust missioonitundest. Lõpuks ometi üks lihtne tavaline tüüp, kes annab molli ja teab, millisest tulirelva otsast kuulid välja tulevad. Kahjuks aga jõudsid jaapanlased oma audiovisuaalse kunstiga Deadpool’i filmist ette.

Mis on siis One Punch Man? Kui selle peategelaseks on tüüp, kes on hobikorras kangelane, siis samamoodi on selle autor One hobikorras mangakunstnik. Oma algelisi joonistusi postitas ta 2ch veebilehele, kus iga lehekülje kohta tuli kümneid, kui mitte sadu kommentaare.


Kogu see tembutamine läks aga lugejatele niivõrd peale, et originaalsari on praeguseks 105 peatükki pikk (üks peatükk on üldjuhul 20-30 lehekülge). 2012. aastaks oli see saanud üle 7,9 miljoni vaatamise ning sellest joonistati uuem, massidele sobivama stiiliga manga, mis jõudis kohe legendaarsesse Shounen Jump ajakirja. See andis muidugi veel hoogu juurde ja 2015. lõpus lasti sellest ka animeeritud sari välja.

Väike stiilierinevus originaaliga võrreldes


One Punch Man ei ole sari, millest otsida suurt ja sügavat mõtet või tunnete tormi. Nagu Deadpool, ei võta see ennast kuigi tõsiselt. Huumor jõuab lugeja või vaatajani eelkõige tohutu koguse idiootsete tegelaste ja situatsioonide kaudu. Kõikvõimalike klišeede üle nöökimist on vist lõputult - krabimees, kes muutus krabiks, kuna sõi liiga palju krabisid või autofanaatik, kes muutus autorobotiks, samuti supertugevaks ja -intelligentseks muutunud loomad salajasest laborist. Kangelaste Liigaga pilatakse otseselt kõikvõimalikke sarnaseid superkangelaste liite, näiteks Avengers’eid või X-mehi. Saitama enda kostüüm (ja kogu sarja nimi) on muidugi kaabukergitus legendaarsele Anpanman lasteraamatute sarjale.


Kogu jandi peategelaseks on Saitama, kes kohtus pärast ebaõnnestunud tööintervjuud (iga noore Jaapani mehe õudusunenägu) süütuid inimesi tapva krabimehega. Kuna tal ei olnud enam midagi kaotada, otsustas ta, et võitleb vapralt viimase veretilgani, et elukat peatada. Meeleheitlik pingutus kandis vilja ja nii leidiski Saitama enda kutsumuse – saada kangelaseks. Selle nimel jättis ta töö otsimise ja tegi nii kaua ränkrasket trenni, kuni ta juuksed välja langesid. Kahjuks läks asi natuke nihu – nimelt treenis ta liiga palju ja on nüüd liiga tugev. Koguni nii tugev, et lööb kõik mutandid, tulnukad, vetesügaviku kuningad, sõjaküborgid ja kõik muud pahalased ühe rusikahoobiga pikali. Või pigem roosaks pudruks. See aga omakorda tähendab, et Saitamal on nüüd uskumatult igav.

Üsna varsti kohtub Saitama enda tulevase õpilasei Genos’ega, kellel on kindel eesmärk võimalikult tugevaks saada, et enda küla hävitamise eest kätte maksta. Vaatamata sellele, et Genos on juba üsnagi tugev, saab ta igas võitluses lootusetult peksa. Võib öelda, et ta on küborg-tegelasena ainult selleks sisse toodud, et teda saaks igas suuremas võitluses pilbasteks lüüa ja seejärel kokku laduda. Genos on see, kes teeb Saitamale selgeks, et lihtsalt tänaval koletiste peksmine pole piisav (ega isegi seaduslik) ja nad peaksid Kangelaste Liigaga liituma. Irooniliselt tõuseb Genos 1. kategooria kangelaste seas 6. kohale, samas kui Saitama jääb kirjaliku eksami tõttu häbiväärsele 388. kohale, mis tõstab ta samasse liigasse näiteks vapra Mumen Rider’iga (Kamen Rider’i paroodia), kes päästab inimesi oma jalgrattal ning kasutab seda ka (edutult) relvana.

Genos ei tee nalja


Läbivat liini on vähemalt animes üsna vähe, pigem on tegu klassikalise “selle nädala koletis/kurjam” tüüpi sarjaga. Kõik Saitama katsed Kangelaste Liiga edetabelites tõusta luhtuvad lihtsalt seetõttu, et keegi ei usu teda. Ei saa ju olla, et Kangelaste Liiga saadab oma parimad superkangelased välja, need saavad haledalt peksa ja siis tuleb sihuke töll ja lööb ühe pauguga platsi puhtaks.

Hiljem üritavad tulnukad maad vallutada ja muidugi tuleb meie tegelastel maakera päästa. Nimelt on Lord Boros oma eluga õnnetu – ka tema on liiga tugev, 20 aastat on ta otsinud kedagi, kellega võitlemine pakuks talle pinget. Hävitatud on kümneid planeete ja tapetud tuhandeid kangelasi ja sõdalasi, kuid mitte ükski neist ei ole suutnud temas tõelist võitluskirge äratada. Selgeltnägija ennustuse peale tullakse siis Maalt seda väärilist vastast otsima. Selleks osutub muidugi Saitama, kes peab planeetide hävitaja peatamiseks käiku laskma oma kõige vägevama võitlusvõtte – „kiire seeria tavalisi lööke“.


Kahjuks on pideva loo, tegelaste arengu ja kõige muu klassikalise puudumise tõttu seda sarja väga raske “maha müüa”. Seega tuleb sellele läheneda nagu sarja autor seda teinud on – seda mitte väga tõsiselt võttes. Seda tuleb lihtsalt otsast vaatama hakata ning lasta ennast naerutada.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0774)