Kirjastus Fantaasia



Kellest luuakse laule
Mann Loper
Kaanepilt Meelis Krošetskin

Fantaasiaromaan "Kellest luuakse laule" jõudis Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitute hulka. Ajatus loos aimub eeposlikke eeskujusid, selle fantaasiaohtrates keerdkäikudes kohtuvad nii germaani kui ka vanapõhja mütoloogia, samuraide filosoofia, keldi maagia kui ka erinevatest kangelaslauludest tuttavad motiivid.

Nelja peategelase arengulood hargnevad nende riiki tabanud vapustuste taustal. Mägist saareriiki haarab kaos, kui vana keiser troonipärijat määramata sureb. Olukorda raskendab sissetung ülemere asuvast sõjakast impeeriumist. Neli peategelast, neli maagiliste võimetega noorukit, asuvad teele, et leida kuningriiki ähvardava vaenlase vastu salarelv.

*

Vahel harva üle õla alla kiigates silmas Shisame mäe jalamil liikuvaid kübemeid. Aritha sõdalased olid viimaks nähtavale ilmunud. Siin nad olid, tühiste sipelgatena vaenuliku mäe küljel ronimas, ees lõputu meri ja selja taga ülekaalukas vaenlane. Terve nahaga pääsemiseks kulunuks paar-kolm imet ära...

Rahututest mõlgutustest raputati Shisame otseses mõttes välja. Jalgealune värises, sügavustes kõmatas ja pilvede servad lõid taas punaselt hõõguma. Hanerea eesotsas rühkinud Rakio jäi seisma, et pingsal ilmel mäeseina uurida. Kaheksa ootusärevat nägu jälgisid mehe iga liigutust, kui ta ettevaatlikult kive kompas. Olid nad tõesti pärale jõudnud? Shisame pilgu jaoks nägi kalju välja täpselt samasugune nagu igal pool mujal: hall ja läbitungimatu.

"Tõke," pomises Rakio kulmu kortsutades. "Uskumatult tugev pealegi."


Asunduste öö
Siim Veskimees
Sündmuste horisont
Kaanepilt Markus Harma

See raamat on paljus mõtteline järg Isaac Asimovi Roboti-tetraloogiale, kuid lehekülgedel seavad end julgelt sisse ka hoopis teistest lugudest tuntud motiivid; kummatigi on need vaid taustaks.

"Asunduste öö" annab ühe võimaliku vaatenurga küsimusele, mis võib inimkonnaga juhtuda, kui kontrolli alt väljuvad nn nullinda seadusega robotid - kui neid ei piira robootika seadused, kui need on võimelised mistahes õudusteks, leides oma robotliku loogikaga, et teenivad inimkonda.

Liiga palju juhtub asju, mida ei peaks juhtuma. Mõnegi ajalooperioodi tõenäosus on muljetavaldavad neli tuhandikku. Keegi paneb kokku ekspertgrupi, et fenomenis selgust saada ja võimalusel kõik õigeks muuta. Kellelegi aga see üldse ei meeldi ja ekspertgrupi read hakkavad hõrenema. Vahimees satub seiklusse pooleldi vastu tahtmist ja ühel hetkel on tema peamine mure ellu jääda. Paraku ei saa ta vaid iseendale mõelda.


Tähehiiglaste orjad
Robert Silverberg
Koostaja Raul Sulbi
Kaanepildi autor Meelis Krošetskin

Kogumik sisaldab ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi üheksa hoogsat seikluslugu Maa kaugtulevikust ja võõrastelt eksootilistelt planeetidelt, džunglitest ja veemaailmadest, tulnukaju hämaratest varjusoppidest ja kolkaplaneetide salakaubavedajate karmist maailmast.

Robert Silverberg: "Pean kohe alguses üles tunnistama, et te ei leia neist lugudest kuigi palju poeetiliselt kauneid visioone, luulelist proosat või sügavaid sissevaateid tegelaste karaktereisse. Samuti ei ütle need lood midagi inimeseks olemise kohta. Need lood on pärit mu karjääri algusajast ning on suuremas osas otsekohesed seikluslood, mis said kirjutatud osalt lõbu, osalt raha pärast. /.../ Ja siin nad nüüd jällegi on, need kadunud ajastu artefaktid, üheksa varajast lugu, mis on toodud uue sajandi kõhedakstegevalt ereda valguse kätte, sajandi, mis oli nende lugude kirjutamise ajal alles kauge tulevik."


Pimesi hüpates
Heinrich Weinberg
Sarjast Sündmuste horisont
Kaanepildi autor Markus Harma

Kogumiku "Pimesi hüpates" jutud on omavahel seotud tegevusmaailma kaudu, milles inimkond on juhuse tahtel sattunud kontakti teisest tähesüsteemist pärit tsivilisatsiooniga. Kogumiku nimiloos vaadeldakse selle kontakti vahetuid tagajärgi: inimkond saavutab tehnoloogilise edasihüppe, mis muudab võimalikuks tähtedevahelised lennud. Kõigi üllatuseks on "tulnukad" tähtedelt üllatavalt sarnased inimestega Maal. Ja peagi otsustavad nad pärast lühikest kokkupuudet katkestada maalastega igasugused kontaktid.

Järgnevates lugudes saab pilku heita sündmustele, mis sellele esimesele kontaktile järgnevad – kuidas inimkond Maal ja Päikesesüsteemis toimetab, kuidas püütakse päästa siinset ökosüsteemi hävingust, milleni viivad sellel rindel läbikukkumised, mis toimub kaugemas tulevikus, kui on rajatud juba terve hulk kolooniaid teistes tähesüsteemides. Olulisel kohal on uue ja tundmatu avastamine, vead, mida selle käigus tehakse. Need on lood inimestest ja nende suhetest üksteise ja võõraga.

Heinrich Weinberg on eesti ulmes üks viimase aja silmapaistvamaid tulijaid, kes kirjutab puhast teaduslikku fantastikat, tehes seda väga lahtise sule ja loomupärase jutuvestjatalendiga.

Kogumiku jutud: "Pimesi hüpates", "Kadunud ja leitud", "Nurgatagune reisibüroo", "Kui udu hajub", "Kasutusvalmis", "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?", "Vihma seitse nime".
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0693)