Hoolimata sellest,‭ ‬et ulmet on sageli peetud iseäranis eskapistlikuks kirjanduseks,‭ ‬on ulme ikka ja jälle jäänud poliitika ja ideoloogia hammasrataste vahele.‭ ‬Küll on sealt tsensorid midagi leidnud,‭ ‬isegi siis,‭ ‬kui autor pole sinna isegi midagi pannud.‭ ‬Autorid ise‭ ‬on‭ ‬kasutanud oma teoseid endile oluliste mõtete ja seisukohtade propageerimiseks‭ – ‬teinekord isegi sedamoodi oma teost tappes.

Ulmet on rakendatud ka propagandavankri ette.‭ ‬Riikliku propaganda musternäidiseks võiks tuua Andrei Tarkovski filmi‭ „‬Solaris‭“‬,‭ ‬mida nõukogude n-ö meedia nimetas meie vastuseks Stanley Kubricku filmile‭ „‬2001:‭ ‬kosmoseodüsseia‭“‬.‭ ‬Otsekui oleks Kubricku film mingit vastulööki vajanud ning polnud ka Tarkovski ka seda nõnda plaaninud.

Ulmepropaganda ehk tuntuim näide on‭ ‬ajakirja‭ „‬Galaxy Science Fiction‭“ ‬1968.‭ ‬aasta juuninumbris ilmunud kaheleheküljeline n-ö kommertsteade,‭ ‬kus ühel lehel olid Vietnami sõja pooldajad ja teisel vastased‭… ‬noh,‭ ‬et lugejatel oleks selge,‭ ‬milline kirjanik ja mille toetuseks või vastu allkirja andis.

Eks poliitika ja ulme teed ole hiljemgi põimunud/ristunud:‭ ‬näiteks peeti Nõukogude Liidus filmi‭ „‬Star Wars‭“ ‬president Ronald Reagani nn tähesõdade programmi tarbeks tehtud fašistlikuks propagandafilmiks.‭ ‬Teisel pool ookeani olid aga filmitegijad poliitikute peale isegi solvunud ja olevat plaanitud kunstiteose kahjustamise asjus kohtusse minekut.

Kui nüüd tulla aga tänasesse päeva ja eelkõige teispool meie idapiiri toimuva juurde,‭ ‬siis tuleb algatuseks öelda,‭ ‬et Nõukogude Liidu lagunemine on tõsiasi,‭ ‬millega paljud pole tänaseni leppinud.‭ ‬Küll räägitakse,‭ ‬et koos oli ju parem,‭ ‬küll räägitakse,‭ ‬et kõik liiduvabariigid elasid Venemaa kulul,‭ ‬küll räägitakse‭… ‬Üks kuulsamaid ja häälekamaid taoliste juttude rääkijaid on Eestiski hästi tuntud Sergei Lukjanenko.‭ ‬Tegu on kuulsa ja hea kirjanikuga ning käesolev lugu pole kindlasti mingi‭ ‬tema loomingu hindamise ja paikapanemise katse.‭ ‬Kaugel sellest‭!

Sergei Lukjanenko on jõuliselt ja korduvalt võtnud sõna nii Balti riikide,‭ ‬kui ka Ukraina teemadel.‭ ‬Ameerikast ja Kesk-Aasia endistest liiduvabariikidest rääkimata.‭ ‬Teeb ta seda eelkõige oma blogis ja ütleks,‭ ‬et kuni viimaste päevadeni oli ta väljaspool blogi üsna vaoshoitud.‭ ‬Näiteks võiks tuua kasvõi Eesti külastuse,‭ ‬mille järel ta oma blogis üsna sapiselt meist kirjutas.‭ ‬Samas,‭ ‬kui ma nägin mingil siinmaisel venekeelsel telekanalil temaga tehtud intervjuud,‭ ‬siis seal Lukjanenko pigem suunas jutu poliitikalt tagasi kirjandusele.‭ ‬Ajakirjanik uuris ja küsis,‭ ‬aga kirjanik ei läinud õnge.‭ ‬Inimesed,‭ ‬kes Sergei Lukjanenko esinemist Tallinnas kuulamas/vaatamas käisid,‭ ‬on meenutanud,‭ ‬et ka seal toimus sama.‭ ‬Organisaatorid püüdsid,‭ ‬aga autor ei allunud.‭ ‬Sergei Lukjanenko nõuka-ihalus ja teatav sallimatus ei ole tema lugejatele muidugi uudiseks,‭ ‬see kõik‭ ‬aga‭ ‬avaldub tavaliselt mõne küünilis-lõõpiva detailina,‭ ‬millest võib rahulikult mööda vaadata.‭

Eks‭ ‬ka‭ ‬praegu Ukrainas toimuv leidis kajastamist‭ ‬Sergei Lukjanenko blogis,‭ ‬kuid seekord andis ta‭ ‬ka‭ ‬päevakajalise intervjuu ning mõneti muutis seega tekkinud tasakaalu,‭ ‬kus autori eraisikulised sõnavõtud jäid vaid ta blogisse.‭ ‬Sergei Lukjanenko leidis,‭ ‬et talle kui vene kirjanikule ei meeldi Ukraina fašistliku riigipöörde järel kõlama hakanud üleskutsed Venemaa,‭ ‬venelaste ja vene keele asjus.‭ ‬Lukjanenkole kangastus‭ (‬lääne)ukrainlaste poolt plaanitav sõda Venemaaga ning ta tundis,‭ ‬et ei saa mitte vaiki olla ja peab võtma seisukoha.‭ ‬Lühidalt:‭ ‬kui ukrainlastele venelased ja vene keel ei meeldi,‭ ‬siis ei pea nad ka vene kirjaniku Lukjanenko raamatuid ukraina keelde tõlkima.‭ ‬Enam veel:‭ ‬ta suisa keelab nende tõlkimise.

Ega ukrainlased ka võlgu ei jäänud ning arvasid,‭ ‬et ega see pole ka nüüd suur kaotus.‭ ‬Enam veel‭! ‬Wõrku ilmus ka juuresolev plakat,‭ ‬kus Lukjanenko ning Aleksandr Gromov,‭ ‬Nick Perumov,‭ ‬Vadim Panov ja Sergei Sljussarenko nimed on esitatud korraliku hunniku taustal.‭ ‬Ilmselt siis ka nemad võtsid Ukraina küsimuses vastaliselt sõna,‭ ‬sest nad on kuulutatud plakatil impeeriumimeelseteks autoriteks,‭ ‬kelle teosed lõhnavad halvasti ning arukam oleks need teosed üldse makulatuuri viia,‭ ‬sest siis saaks õhk puhtamaks.

Ilmselt tehakse veelgi avaldusi,‭ ‬samas on rõõmustav‭ ‬näha,‭ ‬kuidas lõviosa venekeelsetest fännidest ja kirjanikest võtab kogu seda tralli üsna rahulikult.‭ ‬Võtan minagi ja minuga suhtlevad ukraina autorid peavad leppima tõsiasjaga,‭ ‬et ma loen ikka Lukjanenko ja Gromovi teoseid ning venelased peavad leppima,‭ ‬et ma loen endiselt ka ukraina autoreid.‭

Lisa:‭ ‬Sergei Lukjanenko intervjuu:‭ http://www.kp.ru/daily/26198.5/3085524/
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.1270)