Viimasel ajal on indie arvutimängude tootjate hulgas muutunud väga populaarseks just seiklus- ning mõistatusmängud. Ühelt poolt on see mõistetav, kuna neis mängudes on peamiseks elemendiks just seiklus ning edasiantav ümbrus, mitte graafikaefektid ega tohutusuur vabalt avastatav maailm, mis pisitootjatele üle jõu käiks. Kui aga suudetakse selle seikluse käigus rääkida mängijale ka lahe ning südamlik lugu, on mäng seda parem.


Machinarium on pisikese Tšehhi mängufirma Amanita Design esimene täispikk seiklusmäng (ettevõte on küll enne ja pärast ette võtnud pisemaid projekte, kuid see on seni jäänud suurimaks), milles mängijal tuleb võtta ette seiklus robotiga Josef (nime sain teada alles mängu kodulehte uurides – mängus seda ei tähelda), et päästa oma armsaim ning anda õpetust ülbetele robotitõbrastele. Kuna mäng algab stseeniga, kus Josef visatakse prügiroboti poolt linnast väljas asuvale prügimäele, tuleb kõigepealt tagasi robotilinna pääseda. Selleks tuleb lahendada mõistatusi, koguda olulisi esemeid ning neid õigel hetkel kasutada. See on ka ainuke seiklusmäng, kus on mõeldud sellele, kus tegelane korjatud esemeid hoiab – nimelt paigutab ta kõik oma tünnisarnasesse kõhtu. Lahedaks omaduseks on Josefi suutlikus end vajadusel lühikeseks pressida või pikemaks venitada. Üks eripärasid on mängul ka esemetega manipuleerimine, mida saab teha vaid lähidistantsilt – kaugemal millegi peale hiirega liikudes jääb kursor muutumatuks.


Maailm ise on sünge ning tume, näidates sellega robotimaailma düstooplikku poolt, kus kõik ei ole roostevaba ega särav, vaid pigem realistlik ning ülekohtune nagu meie oma reaalsus. Tegelased on lahedad ning usutavad, kurikaelad ebasümpaatsed, ülesanded põnevust ning peamurdmist pakkuvad ja lugu ise emotsionaalselt haarav. Väga lahedalt on animeeritud peategelane, kes pikema paigalseismise peale igasuguseid põnevaid asju hakkab tegema. Huumor mängus on omapärane, kuid täiesti eksisteeriv ning esineb ootamatult suurel hulgal.


Jutustatav lugu antakse mängijale edasi ühegi sõnata (kui välja arvata ehk minutine tutorial) – vestluses teiste robotitega kasutatakse pilte ning häälitsusi, mis on selliste mängude juures harvaesinev nähtus (veebruarikuus arvustatud mängus „Tiny Bang Theory“ ei olnud samuti kasutatud küll ühtki sõna, kuid seal ei olnud ka suuremat jutustatavat lugu), kuid Machinarium saab sellega suurepäraselt hakkama. Kui aga mängija peaks sattuma raskustesse, pakub mäng kohe vihjete näol lahendust. Kui aga vihjestki väheks jääb, tuleb mängijal pikema seletuse nimel pisut rohkem vaeva näha ning suure vihjeraamatu avamiseks sooritada väikese mängu näol ülesanne, mis annab mõistatuse täieliku lahenduse. Kuigi vihjeraamatusse piilumine võtab ära osa mängulusti, on tegu väga huvitavalt kujutatud mänguelemendiga, mis juba oma karikatuursete piltide tõttu väärib vaatamist.


Kiitmata ei saa jätta ka mängu heliriba, mis on ülimalt mõnus ning pakub kõrvamõnu kogu mänguperioodiks. Muusika on kooskõlas mängu üldise miljööga, andes oma panuse niigi meeldivasse seiklusesse. Kahjuks ei ole heliriba (legaalselt!) tasuta netist saada, kuid kõigest 6 € eest võib selle Machinariumi kodulehelt võtta.


Pisimängude varieeruvus on mängus tohutu. Lihtsad ning keerulisemad loogikaülesanded vahelduvad osavusülesannetega, üks mängu ülesanne on isegi ajapiiranguga ning üks suisa kuulmise peale. Et asja veelgi põnevamaks muuta, tuleb mõne ülesande lahendamisel eesmärgi saavutamiseks pakkuda järjepidevalt valesid vastuseid. Kuid kõik nad on tehtavad ning – nagu ikka - just esialgu ilmvõimatutena tunduvad mõistatused pakuvad hiljem lahendatuna kõige suuremat rahulolu.


Machinariumi näol on tegu tohutult mõnusa, läbimõeldud ning esteetilist naudingut pakkuva mõistatusmänguga, mis peaks rõõmust ruigama panema iga mänguri, kes suudab hinnata pearagistamist ning silmailu. Kogu mänguilm on põhjalikult läbi mõeldud ning kannab väga mõnusat ning südamlikku lugu, animatsioonid on teostatud väga loova ja põhjaliku isiku poolt ning loo edasiandmise viis on lihtsalt geniaalne.


Machinarium töötab pea-aegu igal platvormil ning operatsioonisüsteemil Windowsist PS3-ni. Mõeldud on ka kõiksugustele tahvlitele ja androididele. Mäng on saanud väga kiitvaid arvustusi nii mängurite kui kriitikute poolt ning võitnud 2008 ja 2009 aastal kahel konkursil (IndieCade ja Independent Games Festival) nii oma väljanägemise kui heliriba tõttu kokku kolm auhinda. Samuti nimetati see 2009 aastal Gamesreview poolt parimaks indie-mänguks ning AceGamez poolt „Parimaks traditsiooniliseks seiklusmänguks“.

Mängu kodulehel võib vabalt mängida mängu demo, mille maht on umbes 10 % kogu mängust. Mängu enda hind on 10 $ (ehk umbes 7 €).



© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0037)