Olen juba õppinud, et suure eelarvega filmide puhul tuleb treilereid vältida, sest siis näed 2 minuti jooksul kõik põnevad asjad ära, ning kinos pole muud teha, kui oodata, et see põnev hetk kätte jõuab. Thor Ragnaroki treilerit hiljem vaadates nentisin, et ka seekord pidas see paika. Aga millest see film siis rääkis?

Odin on vanaks jäänud, ning otsustab ära surra. Just nii seda meile serveeritakse – võis küll tuhandeid aastaid surematu jumal olla, aga 2017 tundub nagu hea aasta suremiseks. Mingit pikemat põhjendust meile selle jaoks ei pakutagi. Küll aga hoiab Odini eluspüsimine Thor’i kurja õde kuskil kaugel vangis, ning nii pääsebki surmajumalanna Hela vabadusse, ning mis on tema eesmärk – ikka hävitamine. Hela kiituseks tuleb öelda, et esiteks on valitud suurepärane näitleja, Cate Blanchett, kes sobib sellesse rolli kui valatult. Teiseks on tühjast õhust lõputu koguse mõõkade välja tõmbamine ja loopimine uskumatult äge supervõime. Kõik Hela võitlusstseenid on tõeliseks kompvekiks, ühest küljest on see mõõgavõitlus, teisalt akrobaatika ja kolmandaks midagi gun-fu laadset.



Teine faktor, mis mulle väga meeldis, oli Odini ja kogu Asgardi imidži hävitamine – meile on kogu aeg näidatud, et need viikingijumalad seal Asgardis on sõbralikud ja toredad, kes valitsevad oma üheksat maailma heldelt ja sekkumatult, käies vahepeal neil külas, et kõvasid pidusid korraldada ja mõni kohalik paha või jäähiid maha lüüa. Reaalsus on aga palju koledam – kaunid joonistused-hologrammid troonisaali võlvlaes on maalitud otse sõjakoleduste peale ning selles filmis tulevad need ka välja.

Actionit on selles filmis kogu raha eest, üks madin ajab teist taga ning kõik need on üsnagi ägedad. Küll aga tuleb siinkohal mängu faktor, mis kogu filmielamust kõige rohkem rikkus – CGI. Oleme jõudnud ajastusse, kus CGId ei kasutata ainult kosmoselaevade või plahvatuste jaoks, kuna selliseid asju on päriseluliselt kallis teha. Thor Ragnarok saavutas aga CGI väärkasutamises uue taseme. Kohe alguses näeme, kuidas Odin, kes peaks emotsionaalselt põlvini heinas olema, hõljub lihtsalt viletsalt renderdatud muru kohal. Detailid, mida minu silm ei märganud, küll aga kriitikud, oli et suvalised soengud, haavad, veri jne olid tehtud arvutigraafika, mitte 5 minuti grimmiga. CGI tipp olevat paar kaadrit, kus Thori käed on CGIs. Miks?


Warcraft kutsub orke koju


Kui aga kõik madinad kõrvale jätta, siis tuleb nentida, et sisu ei olnud kuigi üllatav, erandiks oli lõpplahendus, mida ei osanud mina ette arvata, kuid isegi see ei olnud jalustrabav. Pigem serveeriti vaatajale pidevalt pisikesi puänte, et pinge püsiks. Ka see ei ole halb. Kõik pisikesed stseenid sobitusid omavahel valatult kokku, kõik kõrvaltegelased said oma rolli tähtsusele vastavad sissejuhatused, ning külalisesineja Dr Strange mõjus vägagi efektselt. Jeff Goldblumi mängitav ekstsentriline diktaator haaras muidugi valdava enamuse huumorist enda kätte. Samuti oli üllatav näha, et Hulk oma rohelisuses ja tooruses on rohkemat, kui ajudeta lihasemägi, keda Bruce Banner suudab vahel harva veidikene tagasi hoida. Selles filmis on Hulk täiesti eraldi tegelane, ning Banner on pisike virisev teadlane tema sees. Kindlasti on see koomiksitest läbi käinud, kuid filmides on selle nüansi väljatoomine esmakordne.

Jään oma arvamuse juurde, et treileri vaatamine oleks elamuse ära rikkunud, ning ei hakka ka sisukokkuvõtet välja kirjutama. Filmi küll enam kinos ei näe, aga eks ta varsti jõuab kodumeediasse.

Annan tubli 7/10, keskmine Marveli madin.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0675)