Meelis Friedenthal on eesti kirjanik ja teoloog. Ta on võitnud oma loomingu eest mitmeid auhindu, viimati Euroopa Liidu Kirjandusauhinna. Meelis Friedenthal on võrguajakirja Algernon toimetuse liige.
1. Mida praegu loed?
Praegu loen kogumikku „Eestid, mida ei olnud”. Ma mõningaid lugusid olen seal juba enne lugenud, aga nüüd paberraamatuna ilmununa on hulk autoreid juurde tulnud. Pooleli on veel „Seitsme lukuga suletud raamat” (Voldermar Kures), tegemist on täiesti mitteulmelise ja mitmeköitelise päevikuga 1950ndatest.
2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Stiil, täpsus, detailide nägemise oskus, haare. Võibolla saaks kõige lihtsamalt öelda, et tekst võiks olla hästi kirjutatud (ja hästi tõlgitud). On tekste, mis on täis pööraseid ideid, aga kui need ei leia sobivas stiilis väljendust, siis on sellest nendele ideedele pigem kahju kui kasu. Üldse, kirjutatakse ju nii palju, et kui tekst kuidagi esimese mõnekümne lehekülje jooksul ei kõneta, siis ma jätan raamatu üsna kergel käel pooleli.
3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Jorge Luis Borges, tema tekstid on tihedad, ootamatud, täis kirjanduslikke viiteid ja mõttemänge. „Liivaraamat. Shakespeare'i mälu”, mis nüüd sel aastal ilmus, oli just oma mitmekesisuses väga hea lugemine. Iain Banks on minu jaoks samuti oluline autor, Kultuuri sari on ambitsioonikas ja kirjanduslikult väga hästi teostatud science-fiction. Banksi tase on ka suhteliselt ühtlane, mõni teine autor võib küll ühe üsna hea sf raamatu kirjutada, aga siis sinna juurde kirjutab mitu väga halba. Banksil väga halbu mul ei olegi kätte sattunud. Hiljuti loetud autoritest veel võiks nimetada Michel Houellebecq’i, tema teksid ei ole mingis mõttes traditsiooniline ulme, aga mulle väga meeldib kuidas ja milleks ta ulmelist elementi kasutab. Need kolm on aga mingis mõttes juhuslik valik, tegelikult võiks samaväärsena veel mitut autorit nimetada.
"Surelikud masinad" filmi kujul
Kui 5 aastat tagasi raamatusarjast arvustust kirjutasime, käisid juba jutud, et P. Jackson hakkab kohe-kohe esimesest teosest filmi väntama. Nüüdseks on jõutud asjaga niikaugele, et treiler on välja lastud ning esilinastust lubatakse 2018. aasta detsembriks.
Extra Sci Fi
Extra Credits on vahva Youtube' kanal, kust leiab endale huvitavat vaatamist nii arvutimängude, ajaloo- kui (nüüdsest) ka ulmehuviline. Oktoobri lõpust alustasid kanali tegijad uue videosarjaga, kus lahkavad kultuslikke ulmeteoseid ning teevad seda väga põhjalikult. Nende esimene arvustus "Frankenstein"-i teemal koosneb kuuest 7-9 minutilisest videost. Järgmiseks on nad võtnud ette 80-ndate USA ulmerevolutsiooni, mille keskseks tegelaseks on William Gibson.
Wintercon 2018
13. jaanuaril 2018 toimub Riias Wintercon IV. Tegu on peamiselt animefännidele suunatud üritusega, kuid oma osa on seal ka arvuti-, laua- ja rollimängudel. Suur rõhk on pandud cosplay-le ning suurejoonelist võistlust on hindama kutsutud eksperdid üle maailma. Kel huvi on, saab rohkem infot ürituse kodulehelt.
Reaktori sünnipäev ning Indrek Hargla raamatuesitlus
15. detsembril pidas Reaktor Tartu Kirjanike Majas suurejooneliselt oma 6. aasta sünnipäeva. Rahvast oli rohkelt ning melu oli mõnus. Kohal oli ka Indrek Hargla, kes esitles oma uut alternatiivajaloolist jutukogumikku "Eestid, mida ei olnud". Reaktori poolt võtsid sõna Agur Karukäpp ja J.J. Metsavana. Hargla kogumiku tutvustamiseks aga kutsuti kõik kohaletulnud autorid rahva ette ning lasti neil jutustada. Pärast akadeemilis(emat)t poolt löödi peosaali uksed valla ning lasti kogunenutel keha kinnitada ning karastavaid jooke rüübata. Seda kõike saatis mõnus jutuvadin ning teemasid oli seinast seina.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.