Ligemale viis või kuus aastat tagasi käis interveebidest puhanguna läbi transhumanismi temaatika. Tuli puhuti muidugi suuremaks, kui see tol hetkel väärt oli. Siiani on meeles mõned dokumentaalsaated ja mõned "otsitud" sõnavõtud tolle aja ekspertide suust. Ühte neist leierdati väga üle. Selleks oli kaudne vastus hüpoteetilisele küsimusele, kuidas edasi arendatud inimesed nendega suhtleksid, kes valivad jääda oma looduse poolt antud annete piires. Vastuseks oli, et ega see suhtlemine vist väga edumeelne ei oleks, sest inimesed ei ürita praegugi näiteks lehmadest aru saada ja neid endiga võrdsena omaks võtta. Selle taustal oli videos loomulikult asetatud sünge muusika ja pealuu säärekontidega. Nagu alati. Ehk siis öeldi üsna otse ära, et suurem osa inimkonda on sarnane lehmakarjaga. Oeh. Samas, istudes täna seal Solarise kinosaalis, vaadates pealt loosikampaaniat, kaaskodanikke kinosaalis ja viimaks ka filmi kinoekraanil - jäi tunne, et enamus inimkonda ongi lehmakari. Vähemalt ei näi 99% nendest olema mitte mingeid ambitsioone, mis neid lehmadest eristaks.

Üle ameeriklaste kodumaa tegelevad hulgim meeskondi paralleelis tehisintellekti probleemi lahendamisega. Ühtegi päris toimivat tehisintellekti pole veel käima saadud, sest keegi ei suuda kognitiivse tegevuse või isegi teadvuse olemust lahti seletada. Mõned edusammud siin ja seal on. Õnneks hävitatakse neist enamus ära, sest tehnofoobne seltskond terroriste tapab enamuse arendajatest ja visionääridest ära. Peategelasele Will Casterile (Johnny "I have no idea what I am saying" Depp) tulistatakse samade terroristide poolt polooniumist kuul keresse ja nõnda ennustatakse talle napilt kuu aeg elada. Tema armsam Evelyn (Rebecca Hall) ei ole sellise asjade kulgemisega loomulikult nõus ja nõnda otsustatakse Willi aju/mõistus/teadvus/??? arvutisse talletada. Ettevõtmine on edukas ja digitaalne Will hakkab siitpeale ellu viima suuremas osas neid asju, mida tema kallim ühe tõelise tehisintellekti poolt algusest peale ootas. Kuid kas masinast vastu naeratav Depp on ikka seesama mees, kes ta oli luust ja lihast kestas? Kuidas selles kindel olla? Paul Bettany, Morgan Freeman ja Cillian Murphy on kõik veendunud, et digitaalne Johnny tahab inimkonnale otsa peale teha ja ehitada nende asemele järgmise arengu etapi. Kes tahab teada, kuidas see soodom lõpeb, tõmmake mingi skriiner või oodake odava sinikiireplaadi müüki tulemist.

Johnny on IT-geeniuse rollis sama tõhus nagu turistina tolles teises filmis.

Olulisim enne-kõike. Transcendence käib IT-teemadega ümber sama oskuslikult kui tarkvarainsener, kes peab trükkides poksikindaid kandma. Filmi tegijate poolest võiks see kõik sama hästi must maagia ja võluvägi olla. Kusjuures siis saaks film isegi paremini keskenduda sellele, mida ta üritab - peategelaste armusuhtele. Kas naine on suuteline armastama meest, kes teda vaid ekraanilt vaatab? Bah. Kaamera on üldiselt pandud õigesse kohta ja efektid on piisavalt kvaliteetsed. Arusaam arvutite kasutajaliidestest on siiski armetult kinni 1990. aasta teleseriaalides - mida rohkem vilkuvat teksti ekraanil, seda uhkem. Osatäitjatega on lugu kehva. Liiga selgelt on aru saada, et Depp ei saa tegelikult tehisintellektidest mitte mõhkugi aru, Halli keemia temaga on habras. Paul Bettany saab pidevalt peksa, nagu kõigis tema filmides. Muusikat kõrva ei jäänud. Film teeb ka rumala vea, alustades lõpplahenduse ära näitamisega - nõnda pole isegi põnevust jälgida ja midagi enamat loota.

Mida siis kokkuvõtteks öelda. Transcendence on pettumus. Pole siin ei draamat, tegelikku armastuslugu ega isegi head põnevusfilmi. Ulmest rääkimata. Teate, isegi teine Kapten Ameerika film lahendas seda tehisintellekti ideed sellest siin paremini (kes on näinud, see teab). Jääb üle küsida, kas filmi transhumanistlik sõnum jõuab kohale. Ei. Siinne tegevustik ja käsikiri hüppab jalalt jalale nagu tiinekas, kes ei oska endale telefonihelinat valida. Vaatajaskond unustab selle filmi sama kiirelt, kui see ekraanidelt kaob. Kes selle aja peale kinno pole jõudnud, näeb seda filmi arvatavasti kolmapäeva õhtul telerist. Vältida.

Tekst pärit originaalselt dreamscene.blogspot.com blogist.