Eesti ulmetähed


Helmut Jänes on Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali üks programmi koostajatest ja peakorraldajatest, mistõttu tundus paslik valida tema selle kuu ulmetäheks. Lisaks saavad HÕFFi-huvilised lugeda selles numbris Helmuti Estcon 2013 ettekande ümberkirjutust.

1. Mida praegu loed?
Olen jube aeglane ja viimasel ajal ka jube halb lugeja, sest paratamatult võtab kogu aja filmide vaatamine ja valmine erinevatele festivalidele. Öökapil vedeleb juba pikemat aega kunagi kellegi poolt kapsaks loetud ja ei mäleta kust hangitud Wellsi kogumik, kus kaante vahel tema "Nähtamatu" ja "Inimjumalad". Alustasin sellega juba mitu kuud tagasi, aga pole veel väga kaugele jõudnud. Üldiselt eelistangi uuematele teostele vanu klassikuid, sestap mõtlesingi kunagi loetud Wellsi üle lugeda. Sama olen teinud ka Lemi ja Strugatskitega, võtan aeg ajalt just nende raamatud ette.


2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Ühelt poolt armastan lugeda elulugusid, aga nendest saab kiiresti isu täis ja tahaks midagi ilukirjanduslikumat. Siis võtan tavaliselt ette mõne klassiku, olgu see siis Kafka või Camus. Armastan sürri kogemust, sellepärast on mu üks lemmikuid ikkagi Kafka, kelle novelle hiljuti lugesin. Vaieldamatu lemmik on ka Edgar Allan Poe, keda vist peaksingi üheks oma teiseks lemmikuks. Mõlemad mehed tabavad ikka naelapea pihta sellega, mis puudutab meie kõigi sisemisi hirme ja ihasid. Lahe ja õõvastav lugemine.

3.Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
1) 2002. aastal väljaantud Eesti ulmeantoloogia kogumik. Lugesin seda kunagi ammu maal olles suvepuhkusel ja täiesti mitteteadlikult. Ma ei teadnud toona praktiliselt mitte midagi eesti ulmekirjandusest aga mulle tohutult meeldis üks lugu mingist fantastilisest linnast. Ma mäletan siiani kuidas mul selle novelli lugemise järel kangastus visuaalne pilt sellest, et kui keegi teeks novelli alusel filmi, küll see tuleks hea film. Kahjuks ei oska ei novelli ega autorit öelda aga oleksin tänulik, kui keegi leiab võimaluse selle raamatu hankimiseks. Olen seda antikvariaatidest otsinud aga tulutult.
2) Le Guini "Meremaa jutud". Tegin tutvust Le Guini loominguga abikaasa mahitusel, kellel oli kusagilt hangitud juba ammu kapsaks loetud väikesformaadilised raamatud "Meremaa juttudega". See lugemiskogemus pani pika puuga ära isegi Tolkienile ja usun, et peagi võtan need raamatud taas ette.
3) Karl August Hindrey "Lõhkiläinud kolumats". - Kurat, küll see oli ikka kunagi hirmus lugemiskogemus. Mäletan siiani pilti läbiküpsetatud poisist, kes ootas pidulaual ärasöömist metsloomade poolt. Ma ei tea kas ma olen nii kõva südamega isa, et annan seda kunagi vaadata-lugeda ka oma lapsele aga kujutan ette, mis mõju need mahlakad lood võisid avaldada 80-90 aastat tagasi, Tase!

Ulmekohtumine Suurel Reedel


Kui saarlased reedel Lost Continenti ette jõudsid... oli Indrek Hargla vastas ning juhatas nad ilusasti aknaäärsesse lauda. Saarlased – Jüri ja Ene Kallas.

Ees ootasid Eva Luts, Margus Makke, Gilderich, Pronto, Silver Sära ja kindlasti oli veel kedagi. Mõned nimed läksid kaotsi... Hiljem saabusid Sirje ja Annika. Partske laekus ka poole pealt. Kui ma ikka õigesti mäletan. Ning mingil hetkel saabus Diana Ostrat.

Jutt keerles meie miskipärast jutuvõistluse üle ja ümber. Jyrka kuulutas selle arutelu eos mõtetuks, aga huvitav oli ikka. Et kui pikki laekus ja nii edasi. Midagi olulist välja ei räägitud, ainult need asjad, mida iga uudishimulik ajakirjanik oleks suhteliselt kerge vaevaga korraldajatelt välja meelitanud ehk siis vahekokkuvõtte – kui palju ja kui pikad. Ning kas mõni on ka selline, mis jäi kohe silma.

Pildistas ja kirjutas Ene Kallas

Ulmeühingu aastakoosolek Tartus.


Tartu (Eesti ulmepealinna) ulmikute traditsiooniline teine reede ja Ulmeühingu aastakoosolek toimus traditsioonilises ex-labürindis ehk nüüdses Õlleministeeriumis. Koosoolek algas umbkaudu kell kaheksa õhtul ning esimese asjana pandi paika uus juhatus. Sellesse kuuluvad hetkel siis Kaarel Jõgi (kes valiti ühtlasi ka presidendiks), Joel jans, Jüri Kallas ja Margus Makke, kes avaldas tulist soovi ikkagi jätkata ulmeühingu arendamises. Edasi uuriti majandusaasta aruannet ning kinnitati ka see. Mispeale sa sõna Estconi peakorraldaja Veiko Belials, kes rääkis lühidalt hangitud rahast, selle kulutamise ideedest ning plaanidest keda kutsuda. Kindel on hetkel see, et taaskord toimub traditsiooniline (ja eelmisel aastal ärajäänud) viktoriin, ümberkorraldust leiab tõenäoliselt toitlustamine ja oodata on mitmeid põnevaid esinejaid.

Peale koosolekut jätkus üritus vabamas vormis. Juttu jätkus igaljuhul pikemalt (mida soodustas ilmselt ka soodsa hinnaga müüdud õlu), tehti plaane, arutleti ulme ja olme üle ning söödi suures koguses suupisteid.

Pildistas Jaan Hansen
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0764)