Kirjastus Fantaasia



Täheaeg 16. Hirmu planeet (Veenuse erinumber)



Koostanud Raul Sulbi. 302 lk. Tartu, Fantaasia, 2017.
Kaanepilt Meelis Krošetskin.

Esimesena saabuvad uuele, seniuurimata planeedile sõjaväelased, kelle peamiseks mureks saab Veenuse vaenulikus keskkonnas ellujäämine. Sellest räägib Keith Bennetti lugu "Raketlastel on karvased kõrvad", tõlkinud Priit Kenkmann.
Järgmisena saabuvad planeedile kaevurid, kelle on palganud... keskaegsest Veneetsiast pärit kaevanduskompanii! Nii juhtub Jaagup Mahkra loos "Veenuse kuninganna".
Mida enam sigineb planeedile asustust, seda enam tekib sinna ka igasugu kahtlast rahvast, kes koguneb räpaste kõrtsilaudade taha kaarte mängima. Lavie Tidhar, "Uppunud jumalus". Tõlkinud Martin Kirotar.
Kuritegeliku kontingendi koondumine Veenusele tähendab seda, et peatselt on platsis ka Vene maffia oma jõhkrate meetodite ja salakavalate plaanidega. Veiko Belials, "Surnud mehe käsi".
Mäetööstuse edasine areng ja kaevurite kadumine Veenuse mustavatesse koobastesse tähendab, et lavale on aeg astuda palgasõdureil... Nad teevad seda Miikael Jekimovi loos "Terra Nova kuningas".

Kui sotsleeri uurimisjaama meeskond Veenusel salapäraselt kaob, kahtlustavad venelased mõistagi ameeriklaste salasepitsusi, kuid probleemi lahendus võib olla jõukohane hoopis teadlastele... Paul McAuley, "Hirmu planeet", tõlkinud Hannes Talja.
Kui kapitalistide ja sotsialistide vahel jagunenud Veenusele saabuvad National Geographicu dokumentalistid sooviga filmida planeedi megafaunat, läheb neil vaja kogenud safarikorraldajaid... Eleanor Arnason, "Varemed", tõlkinud Tatjana Peetersoo.
Veenus võib tunduda inimese eluks kõlbmatu, selle terraformimine ülimalt kulukas ja aeganõudev, kuid see ei tähenda, et planeedi pinnale ei saaks hädamaanduda. Sellest räägib Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Uppunud vaakumisse".
Ja kui Veenuse terraformimisega on algust tehtud ning selle orbiidile rändab üha enam koloniste, vaatab otsiva vaimuga inimene mõistagi uute rajajoonte suunas, Päikesesüsteemist väljapoole... Heinrich Weinberg, "Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab".
Üksikasjaliku ülevaate selle taevakeha saladustest, mida läbinägelikud kirjanikud veel on paljastanud, annab Raul Sulbi loos "Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses".

Orpheuse Raamatukogus 2017. aastal ilmumas





Jutukoguga «Aja valvurid» (The Guardians of Time; 1981) saab alguse ulmekirjanduse suurmeistri Poul Andersoni (1926–2001) legendaarne Ajapatrulli-tsükkel. Ajapatrull on tulevikust kontrollitud ajapolitsei, mille ülesanne on kaitsa minevikku kurjategijate eest, kes soovivad ajalugu muuta. Ajapatrulli esimese kogumiku jutud, mis on ilmunud aastail 1955–1975, viivad lugeja varakeskaegsesse Britanniasse, iidsesse Pärsiasse, miljonite aastate tagusesse minevikku, mil tekkis Vahemeri, 13. sajandi Ameerikasse, kuhu on väĺja jõudnud mongolid, ning ajalooalternatiivi, kus Kartaago oli võidukas ja Rooma riik hääbus.

Romaani «Jumalate valik» (A Choice of Gods; 1971) peetakse ulmekirjanduse suurmeistri Clifford D. Simaki (1904–1988) loomingu paremikku kuuluvaks, kõrvuti teostega «Linn», «Härjapõlvlaste kaitseala» ja «Vahejaam». Raamatus kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisavad silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Aga romaanis tegutsevad ka kristlikku misjonit pidavad robotid ja salapärast superaju konstrueerivad metsikud robotid.

Kirjastus Varrak



Kus pingviinid ei laula
Kaido Tiigisoon
Toimetanud Marika Mikli
Kujundanud Toomas Niklus
440 lk, pehme köide

Noor mees Roald Amunds põgeneb elu eest. On 21. sajandi lõpp ja Roald, kõrgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib võimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sõrmuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud.
Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, jõukamaks ja vägevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi põgenemine ähvardab nende heaolu. Heyleli ärgitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise käigus tööle kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, õpib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nägusasse tütresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning põgenemine jätkub kuni vältimatu vastasseisuni.

Filmitööstus on toitnud inimeste fantaasiat piltidega sellest, kuidas tehisintellekt tuleb ja valitsemise üle võtab. Kuidas see tegelikult toimuks? Kas me üldse märkaksime hetke, kui ka mõtlemist allhankena sisse hakatakse ostma? Kaido Tiigisoon on pikka aega töötanud elektrooniliste kanalite arendajana ning kujutab hästi ette, mida ühiskonnale tähendab privaatsuse kadumine ja kui lihtne on tegelikult tänapäeval rünnata kogu inimsugu, ilma et peaks toolilt tõusma.
„Kus pingviinid ei laula“ on Tiigisoone esikromaan.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0747)