leila

Ulmestaar



Sellekuine ulmestaar on ulmekirjanik ja Reaktori pikaaegne kaastöötaja ning arvustaja Leila Tael-Mikešin

1. Mida praegu loed?
Loen Stephen Kingi raamatut "Mis hundi suus, see hundi oma." See pole küll otseselt ulme, kuid on Kingile omaselt psühholoogiline ja õudussugemetega.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Mind naelutab raamatu külge põnev sündmustik või huvitavalt kirjeldatud karakter, kellele kaasa elada.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Ulme vaieldamatu suurim lemmik on Terry Pratchett, kelle kõik eesti keeles ilmunud teosed on läbi loetud, paljud isegi mitu korda. Teiseks lemmikuks on eelpool mainitud Stephen King, kelle teostest valdava enamuse moodustab ulme. Komandaks lemmikuks on "Täheaja" antoloogiad, millest võib leida tõelisi pärle kodumaistelt ulmekirjutajatelt.

Ulmet hakkasin lugema varateismeeas ja alustasin "Marduste" sarjaga. Välismaistest lemmikutest tooks esimesena välja Anne Rice´i "Intervjuu vampiiriga", mis oli samuti varateisemeea lugemisvaras. See raamat seisab siiani riiulis ja saab aeg-ajalt uuesti läbi loetud. Muidugi avastasin ka Stephen Kingi raamatud juba üsna noores eas. Edaspidisteks ulmelemmikuteks said Terry Pratchett, Roger Zelazny, Mihhail Bulgakov, Neil Gaiman... Kõige lemmikum žanr on siiski õudus. Mäletan, kui lugesin Maniakkide Tänava raamatut "Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi" ning rõõmustasin, et lõpuks ometi saab ka zombidest lugeda, mitte neid ainult telekast vaadata. Hiljem, kui ilmusid verised kosmosesaagad Maniakkide Tänava ja J.J. Metsavana"Saladusliku tsaari" sarjas, lõin juba isegi kaasa, sest must huumor on mulle alati hingelähedane olnud ning püüan seda oma kirjutistes võimalikult palju kasutada.

Ulmekirjanduse õhtu Tiit Tarlapi mälestuseks



tarlap


Esmaspäeval, 3. aprillil kell 18.00 toimub Viru Keskuse Rahva Raamatus Tiit Tarlapi ja Eesti ulmekirjanduse õhtu.

Ulmekirjanduse õhtu on Tiit Tarlapi mälestuseks korraldatav üritus, kus tutvustatakse ja meenutatakse autori teoseid „Haldjatants“, „Rajake tähetolmus“, „Aegade julm laul“ ja „Äraneetute pärijad“. Tiit Tarlapi teoste üle arutlevad Siim Veskimees, Jaan Krinal, Krista Kaer ja Veiko Belials.

Kohtumiseni Rahva Raamatus!

Henn-Kaarel Hellat 85



5. aprillil on Eesti ulmekirjanikul ja sõna „ulme“ loojal Henn-Kaarel Hellatil 85. sünnipäev. 1970. aasta 18. septembril, kui kirjanik oli 38. aastane, ilmus toonases kultuurilehes Sirp ja Vasar tema artikkel “Ilukirjanduse põnevad provintsid”, kus ta kasutas esimest korda enda loodud sõna “ulme”. Henn-Kaarel Hellat sai oma termini lihtsalt: võttis eesti keeles juba eksisteeriva sõna “ulm” ja pani sellele e-tähe otsa – „ulme“. Kõlab ju hästi kokku „olme“, tavaline ja igapäevane, ning „ulme“, midagi sellist, mida iga päev ei kohta, see, mis ootab meid ees.
Praegune Ulmeühingu auliige on avaldanud ka kaheosalise romaani “Naiste maailm”, mis ilmus aastatel 1976- 1978 ning oli üheks esimeseks eesti autori ulmeteoseks.

Raamatuesitlus - Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist



Kokkuvõttes võiks sündmust iseloomustada selliselt: Kogunenud oli ligikaudu paarkümmend uudishimulikku inimest. Raamatukogu direktor Jane Kiristaja vedas üritust omalt poolt küsimustega, millele autor ja illustraator oskust mööda vastasid. Põhiline huvi keskendus sellele, et miks just ulmežanr, kas ja kui palju raamatus ikkagi tulnukaid leidub, kuidas lugude jaoks inspiratsiooni leitakse. Kuidas üldse kirjutamiseni ja avaldamiseni jõudsin. Loomulikult pälvis tähelepanu teema, miks ikkagi pseudonüüm ja miks just selline. Rääkisime ka natuke üldisemal teemal nagu ulmekirjanduse jagunemine teaduslikuks fantastikaks, õuduseks ja fantasy'ks ning millised on kellegi lugemiseelistused ja miks. Kas ja mida arvata näiteks vaenuliku maavälise tsivilisatsiooni olemasolust, üldse maavälise elu võimalikkusest ja Fermi paradoksist. Illustratsioonide sünnilugu sai kenasti lahti räägitud ja natuke Hanna Liisa kunstikooli taustast ka. Tuli küsimusi publiku hulgast, pakuti kohvi ja kringlit-kooki. Müügiks läksid mõned raamatud, millesse sai autogramme kirjutada. Veelkord tänud korraldajale - Järvamaa Keskraamatukogu ja Jane Kiristaja - ning Eva Lutsule ja J.J. Metsavanale, kes toetasid vestlust omalt poolt saadetud küsimustega.

Fotode autor Merle Rüütel.
Weinberg

raamatuesitlus-weinberg-20170315 Page 1


raamatuesitlus-weinberg-20170315 Page 6


raamatuesitlus-weinberg-20170315 Page 3


raamatuesitlus-weinberg-20170315 Page 8


Meist kirjutatakse


Värske "Looming" (3/2017), Kaupo Meieli proosa-aasta ülevaade 2016 (vormistatud kahe isiku - pr Selleri ja hr Brokoli dialoogina): HR BROKOLI: Algupärast ulmekirjandust tulekski vaadelda koos tõlkekirjandusega, sest eesti ulmekogukonna imekspandavalt monoliitne, kuid samal ajal konfliktne ühistegevus moodustab muust kirjandusest lausa eraldi seisva nähtuse, mille kokkupuuted - andke andeks, proua Seller, mu ebatsensuurne väljend - peavoolukirjandusega on pigem juhuslikud kui stabiilsed. Ma annan teile ühe hea soovituse: lugege kas või kordki aastas võrguajakirja "Reaktor". Mitte ükski aastaülevaade, kultuurkapitali aastapreemiate kajastus või kirjanike tuur ei anna teile kodumaisest ulmekirjandusest paremat läbilõiget. Eesti realismil ei ole teatavasti ühtset kogukonda ega regulaarset, fänniauruga sõitvat võrguajakirja, nagu on ulmekirjandusel, ja teate, see on väga suur asi.

Ulme kuulsuste hall



Seattles popkunstimuuseumi juures asuv Science Fiction and Fantasy Hall of Fame saab 20-aastaseks. Seetõttu otsustati tavapärase 4 uue ulmestaari asemel sedakorda Kuulsuste Halli arvata lausa 5 korda rohkem ulmikuid kui tavaliselt, esimest korda lisaks autoritele ka mõned ulmeteosed.

Valik toimus kolmes etapis: eelmise aasta algul võisid kõik soovijad pakkuda interneti teel välja oma kandidaadi, täites selleks muuseumi lehel vastava formulari. Seejärel valis žürii ca 2000 väljapakutud nime seast 10 autorit ja 10 teost. Nende vahel lõpphääletus interneti vahendusel, hääletusest võisid osa võtta kõik soovijad. Miskipärast lükati tulemuste väljakuulutamine pea aastajagu edasi ja alles nüüd anti tulemustest teada.

Autorite seast pälvisid surematu kuulsuse ja Kuulsuste Halli arvamise Douglas Adams ja Terry Pratchett, ulmeteoste kategoorias aga Ridley Scotti film Blade Runner ja ulmeseriaal Star Trek.

Žürii otsusega arvatakse Ulme Kuulsuste Halli veel 13 autorit ja 7 teost. Nendeks on kirjanikud Margaret Atwood, C. S. Lewis, H. P. Lovecraft, George Orwell ja Madeleine L'Engle, paljudele ulmefilmidele (sh Star Wars) helitausta teinud helilooja John Williams, mangakunstnik Rumiko Takahashi, koomiksikunstnik Jack Kirby, režissöör Terry Gilliam, režissöör ja kirjanik Guillermo del Toro, Star Trekis Spocki rolliga tuntuks saanud näitleja Leonard Nimoy, näitleja Keith Davis ja Muppet Show looja Jim Henson. Ulmeteostest pälvisid sellise au Stanley Kubricku film 2001: A Space Odyssey, kunagiste vendade Wachowskite film Matrix, Rob Reineri 1988. aastal valminud film The Princess Bride, salatoimikute seriaal X-Files, rollimäng Dungeons&Dragons, arvutimäng Myst ja koomiks Wonder Woman.

Žüriisse kuulusid eelkõige Vampiiritapja Buffy stsenaristina tuntud Jane Esperson, popkultuurikriitik Jen Stuller, koomiksikunstnik Linda Medley ja ulmekirjanikud Cory Doctorow ning Ted Chiang.

Vahendas Rauno Pärnits.

Kuu arvustus


Veebruar ei paku eriti palju pikki arvustusi, ilmselt on siin süüdi olnud ka natuke baasi
arendamisseisuses olek. Silma torkavad arvustuste rohkusega Mant ja Andreas Jõesaar. Esimene on võtnud ette siinkirjutaja tekstid ja viimane avastanud vanu digitaliseeritud Horisonte. Mõlema arvustused on aga peamiselt ühe-kahelauselised ja ei kvalifitseeru minusilmis kuuarvustuse kõlbelisteks. Tahaks selle tiitliga premeerida pigem pikemaid ja põhjalikumaid ülevaateid.

Kolm kuu pikimat arvustust olid minu, Triinu Merese ja Andri Riidi omad. Ennast ma ilmselgelt valida ei saa ja ma ei pea antud arvustust ka ülihästi õnnestunuks. Triinu arvustus mind väga ei kõnetanud, jäi kuidagi hüplikuks ja ei andnud tervikpilti teosest. Seega võidab Andri Riidi "Inglite keele" arvustusega, kasvõi juba seepärast, et aitas mul selgusele jõuda, et ilmselt seda teost lugda ei viitsi.

Joel Jans

Pilte Tallinna ulmikute kolmandast reedest



18 tln


17 tln


16 tln


15 tln


11 tln


10 tln


8 tln


7 tln


6 tln


5 tln


2 tln


Pildistas Andri Riid
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0890)